Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus Alo Ipsbergi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.augustil 2012.a. kella 14:10 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Aardla tn 25 asuvast kauplusest „Hinnapomm“ meeste nahktagi „Stonefield“ väärtusega 127,50 eurot, pannes kauplusest võetud nahktagi endale selga ning läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Alo Ipsbergi tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna Alo Ipsberg peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Alo Ipsberg toime
lg 1,2-§ 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt kes on varem toimepannud varguse. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1,2-§ 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Alo Ipsbergile karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.august 2012.a., s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Alo Ipsberg 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Alo Ipsberg tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Alo Ipsbergilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Alo Ipsbergi puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavaid menetluskulusid riigi kanda. Alo Ipsberg ei tööta. Tegemist on töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 150 eurot. Süüdistatav elab üürikorteris ja tal puuduvad lähedased, kes teda materiaalselt toetaksid. Eeltoodu alusel on ka põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul kui seda on seadusest tulenev esialgne tasumise tähtaeg. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, §-st 2565, § 248 lg 1 p-st 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Alo Ipsberg
MS § 180 alusel välja mõista Alo Ipsbergilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmkümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.