Obsah (8)

§ 201§ 74§ 121§ 120§ 64§ 68§ 65§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. septembril 2012. a Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6201 Kohtukoosseis koh

§ 201

lg 2 p 1, § 121 ja § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav S.S. elukoht: XXXX; isikukood: 49501276520; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 10.06.2012. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-6903

§de 121, 201 lg 2 p 4 ja 213 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 18-kuulise katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.04.2012 Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.S.

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.S.

§ 121järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.S.

§ 120järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista S.S. liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 (kolm) päeva (ajavahemik 09.04.2012–11.04.2012), S. S.S. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista S.S.

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, suurendades käesoleva otsusega mõistetud 5 kuu 27 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 10.06.2011. a otsusega S.S. mõistetud 3 (kolm) kuu vangistuse võrra.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada S.S. mõistetud 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 534 (viiesaja kolmekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. S S.S. üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab S.S. järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043,§ 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel S S.S. emalt I.S. (isikukood XXXX) 37 (kolmkümmend seitse) eurot 80 senti Kaagvere Erikooli kasuks. KrMS §-de 180 lg 1, 3 ja § 188 alusel välja mõista S S.S. emalt I.S. riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 100 (ükssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata ja riigi õigusabi kulud 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 26 senti riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
6. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 2 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu S.S. u süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles 17.02.2012 kella 12.30 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis saanud kehalise kasvatuse tunnis kasutamiseks koolile kuuluvad suusasaapad Rossignol maksumusega 27 eurot ja 80 senti, suusakepid Järvinen maksumusega 10 eurot ja suusad Järvinen maksumusega 63 eurot, jättis suusavarustuse peale tunni lõppu koolile tagastamata, lahkus kooli territooriumilt ning omastas suusavarustuse. Sellega pani S.S. isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse S.S. u selles, et tema • haaras 06.03.2012 kella 16.32 ajal Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikooli õpilaskodus C-osakonnas toas nr 204 kahe käega S.T. kõrist ja pigistas, mille tagajärjel tekkis kannatanul õhupuudus. Seejärel lõi S.S. S.T. korduvalt rusikatega pea, õla, kõhu piirkonda. Kui kannatanu oli istunud voodi peale, lõi S.S. kannatanud kaks korda rusikatega keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu; • lõi 09.04.2012 kella 09.30 ajal Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikooli klassiruumis tunni ajal korduvalt A.A. rusikatega näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu oli tooli pealt maha kukkunud, jätkas S.S. A.A. peksmist, lüües kannatanud rusikatega korduvalt näo piirkonda, mille tulemusena hakkas kannatanul huulest verd jooksma. Kui kannatanu A.A. liikus fuajee suunas, siis S.S. järgnes talle ja lõi teda veel ühel korral rusikaga näo piirkonda. Löömise ja peksmisega põhjustas S.S. A.A. füüsilist valu, hematoome ja peapõrutuse. Sellega pani S.S. toime teise inimese tervise kahjustamise, peksmise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse S.S. u selles, et tema ütles 06.03.2012 kella 16.35 ajal Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikooli õpilaskodu C-osakonna koridoris peale S.T. peksmist kannatanule, et kui tema peaks selle jama pärast kinni minema, siis annab ta talle veel tappa ja ka nuga, mille all S.T. mõistis, et S.S. võib teda noaga lüüa. Arvestades S S.S. varasemat käitumist, tunnetas S.T. reaalset ohtu oma tervisele. Sellega pani S.S. toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, so

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaagvere Erikool on esitanud S S.S. vastu tsiviilhagi 37.80 eurot (tl 6). 3 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.S. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada S.S. süüdi

§ 201

lg 2 p 1, § 121 ja § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust,

§ 121

järgi 6 kuud vangistust ja

§ 120

järgi 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista S.S. liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva, st ajavahemik 09. – 11. aprillini 2012, mille vältel S.S. oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb karistusajaks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu 10.06.2011. a otsusega S.S. liitkaristusena mõistetud 3 kuud vangistust ja mõista S.S. liitkaristuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada S.S. mõistetud 8 kuud 27 päeva vangistust 534 tunnise üldkasuliku tööga, mille S.S. on kohustatud ära tegema kaheaastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas Kaagvere Erikool on esitanud tsiviilhagi 37 eurot ja 80 senti (tl 6). Tsiviilkostjaks on tunnistatud S S.S. ema I.S.. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. 4 Kuna S.S. on tekitanud varalise kahju alaealisena, tuleb tsiviilhagi VÕS § 1053 lg 2 kohaselt välja mõista I.S. . Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 236,06 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 255,26 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alaealise menetluskulude hüvitamise kohustuse võib kohus panna tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188). KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või õigus määrata need tasumisele ositi. S.S. on 17-aastane õpilane, ta saab elatist ja puudetoetust kokku 314 eurot, mida kasutab tema ema. Kohus leiab, et S.S. käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu ja neid tuleb oluliselt vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ning välja mõista sundrahast 100 eurot. Kohus leiab, et alaealise süüdistatava S S.S. menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le 188 panna tema emale I.S. Ingeri Tamm Kohtunik 5