S § 407 lg 2 ettenähtud väärtegu. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kaebuses leitakse, et otsusest jääb ebaselgeks, millise seaduse alusel on menetlusalune isik väärteo toimepannud, kuivõrd karistus ei ole talle määratud
alusel, millises sisaldava nõude rikkumist on talle süüks pandud, vaid TeeS alusel. Samuti ei saa kaebuse esitaja aru, milles täpselt väärtegu seisneb, so millises seaduses ja millist kohustust on OÜ EPE rikkunud. Kohtupraktika kohaselt eeldab karistusseaduse määratletuse nõue, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole.
lg 1 tulenevalt sätestatakse
ga vastutus liiklusreeglite rikkumise eest, TeeS § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse TeeSga vastutus liiklusohutusnõuete rikkumise eest. Seega saaks
s toodud liiklusreeglite rikkumise eest määrata karistuse
alusel ja TeeS sätestatud liiklusohutusnõuete rikkumise eest TeeS alusel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja leidis, et
S § 407 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Kaebuse esitaja OÜ EPE juhatuse liige Lauri K selgitas, et äriühing paigaldas liiklusmärgi ekslikult valesse kohta. Tegemist oli Väike-Pääsukese tänavaga, Maakri tänava ja Rävala pst nurgaga. Eesmärgiks oli korraldada liiklust, parkimist. Tegemist oli Senor Kinnisvarale kuuluvate kinnistute piiriga, eravaldusega ja arvati, et tegemist ei ole avaliku tänava osaga. Enne protokolli koostamist kutsuti välja ja kui teada said, et on vales kohas paigaldatud, eemaldasid kohe. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et kaebuse esitaja poolt paigaldati linna maale parkimist korraldav liiklusmärk. Kaebuse esitaja ei ole tee omanik. Kaebuse esitaja tunnistas, et sai ekslikult pandud, mis on kergendav asjaolu ja mida on arvestatud. TeeS § 407 lg 2 on blanketne dispositsioon. Võimalikult täpne kvalifikatsioon on subjektiivse hinnangu küsimus.
Seega ei vaja see täiendavat reguleerimist,
Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Vastavalt menetlusalusele isikule süüksarvatud
lg 4 sätetele korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Sama seaduse § 263 lg 4 sätete kohaselt on
§des 241 ja 246 sätestatud väärteo menetlejaks ka valla- ja linnavalitsus. Seega on
sätestatud väärtegude menetlejate pädevus rangelt piiritletud ning
S § 409 lg 2 sätetele on TeeS §des 40 kuni 408 sätestatud väärtegude menetlejaks väärteo toimepanemise korral kohalikul teel valla- ja linnavalitsus. Seega on ka TeeS nõuete rikkumisest tulenevate väärtegude menetlejad rangelt piiritletud, kuid
ja TeeS sätestatud kohtuväliseid menetlejaid ja sätete sisu ei saa ühest seadusest üle kanda kui puudub sellekohane viide. Kohtuväline menetleja leidis, et TeeS § 407 lg 2 on blanketne norm. Kohus nõustub selle väitega, kuid asub seisukohale, et karistusnormi blanketsus saab tuleneda kas samas seaduses sätestatud nõude eiramisest või selle seaduse konkreetse sätte alusel välja antud alamalseisvas normatiivaktis kehtestatud nõude rikkumisest, so TeeS sätete alusel välja antud normatiivaktis sätestatud nõuete rikkumisest. Vastavalt TeeS § 32 lg 3 sätetele kehtestab tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded majandus- ja kommunikatsiooniminister. Taoline sätte sõnastus viitab üheselt sellele, et nõuded on sätestatud TeeS § 32 lg 3 alusel välja antud eraldi määrusega ning keeld või kohustus sisustatakse selles määruses kehtestatud nõuetega. Vastavalt TeeS § 32 lg 3 alusel kinnitatud Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete p 28 sätetele on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud muuhulgas maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid. Seega pidanuks TeeS § 407 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu sisustama eelmärgitud keelu rikkumisega, mitte kohaldama
S § 407 ettenähtud väärteokoosseisu sisustamiseks kohaldatav. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et karistus on määratud OÜ EPE, so juriidilisele isikule. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seetõttu on füüsilise isiku tegevus juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Vastavalt kohtupraktikale vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad süüteokoosseisu tunnused ning juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu ning tuleb tuvastada kas vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, so juhatuse liikme kaudu, mis ei pea veel tähendama seda, et see juhatuse liige on juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. Seejuures võib juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku ülesannete täitmise vahetult või vahendatult edasi delegeerida ning sel juhul on delegeeritud isiku teadmine ja tahe omistatav juriidilisele isikule kui see on seotud konkreetsele isikule pandud ülesannete täitmisega. Seejuures on vajalik tuvastada kas isiku käitumises esineb tegevus või tegevusetus ning tegevusetuse tuvastamise puhul tuleb tuvastada milline oli nõutav tegu ja kes oli selleks kohustatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole kogu menetluse jooksul peale liikluskorraldusvahendite tootja esindaja kedagi üle kuulatud ning väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta kes liikluskorraldusvahendi paigutas ja kelle korraldusel seda tehti. Kaebemenetluses aga seda minetust enam kõrvaldada ei saa, kuivõrd kohus on seotud väärteoprotokollis märgitud teokirjeldusega. Seega on väärteomenetlus olnud ühekülgne ja pealiskaudne ning menetluseseme olulised asjaolud, sh konkreetse isiku süüline käitumine ja sellest tulenev juriidilise isiku vastutus on jäetud välja selgitamata. Kohtupraktika kohaselt on kohtuvälises menetluses juriidilise isiku huvides teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine oluline menetlusnormide rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning vaidlustatud otsus tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mis puudutab kaebuse esitaja kaitsja esitatud taotlust hüvitada kaebuse esitajale tema valitud 3 kaitsjale makstud tasu, siis kuulub VTMS § 23 sätete kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule hüvitamisele mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust. Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja arved, millede kohaselt on väärteoasja materjalidega tutvumisele kulunud 1 tund, õiguslikule analüüsile, arvamusele ja kirjavahetusele seoses kaebuse koostamisega kulus 4 tundi ja 20 minutit, kaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 4 tundi. Lisaks sellele kulutati istungiks ettevalmistamisele 2 tundi ja menetluskulude aruande koostamisele 1 tund. Sellele järgnevalt kulutati istungil osalemisele 2 tundi. Õigusteenuse hinnana on märgitud 95,87 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku taotletakse makstud tasu hüvitamist summas 1374, 17 eurot, mis võrdub õigusteenuse osutamisele 12 tunni ulatuses. Seejuures nähtub esimese arve kommentaaridest, et õigusabi teenusele kulutati esialgselt 9 tundi ja 20 minutit ning teise arve kommentaaridest nähtuvalt kulutati õigusteenuse osutamisele veel 5 tundi, kokku 14 tundi ja 20 minutit. Kohtule jäävad taotluses ja sellele lisatud arvetes ning nende kommentaarides esitatud andmete erinevused arusaamatuks. Arvestades kohtuliku menetluse kestvust, väärteoasja materjalide vähesust ning väärteoasja vähest keerukust ei pea kohus võimalikuks, et väärteoasja materjalidega tutvumiseks, õigusliku analüüsi tegemiseks, arvamuse kujundamiseks, kirjavahetuseks ja kaebuse koostamiseks saaks kuluda aruande kohaselt 10-12 tundi. Kohus leiab, et põhjendatuks võib lugeda õigusteenuse osutamist kõige rohkem kolme tunni ulatuses, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg 05.09.2012 kella 11.00st kuni 12.15ni, millise aja sisse mahtus ka 15 minutiline vaheaeg selleks, et kohtuistungile ilmuks menetlusaluse isiku, so äriühingu juhatuse liige. Seega saab õigusteenuse osutamisele lisada ühe tunni kohtuistungil osalemist, arvestades õigusteenuse osutamisele kulutatud ajaks kokku neli tundi, lugedes mõistlikuks ja hüvitamisele kuuluvaks valitud kaitsja tasuks 115,04 eurot ühe tunni eest, kokku 460 eurot ja 16 senti. Kuivõrd käesoleva otsusega tühistatakse menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse alusel Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti koostatud otsus, tuleb kuulub kaitsjale makstud ja kohtu poolt mõistlikuks peetav tasu hüvitamisele Tallinna linna eelarve vahenditest. Kuivõrd kohtule esitatud AB Arvisto ja Partnerid OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ EPE õigusteenuse eest tasunud, tuleb kaitsjale makstud tasu summas 460 eurot ja 16 senti kanda OÜ EPE arvelduskontole Swedbank. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.