1-06-6655/58

1-06-6655 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-6655 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Vasiliev’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Vasilievi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.05.2011 määrusega jäeti Artur Vasiliev talle Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2007 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Artur Vasiliev tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.12.2006 otsusega KarS § 25 lg 1, 2 – § 114 p 6 ja § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistati 10-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 31.10.2003 ja Tartu Maakohtu 04.10.2006 otsustega mõistetud karistus ja tema liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks jäi 7 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2007 otsusega mõisteti Artur Vasiliev süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi õigeks ning teda karistati KarS §-de 25 lg 1, 2 ja § 114 p 6 järgi 8-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 31.10.2003 ja Tartu Maakohtu 04.10.2006 otsustega mõistetud karistus ja tema liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks jäi 5 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.12.2006 ja lõpp 05.11.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 15.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tegi kindlaks, et süüdimõistetut on alates
6. aastast korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Varem on teda põhiliselt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid praegu kannab ta vangistust ka mõrva katse eest – lõi noaga turvatöötajat, kui viimane takistas tal varastatud alkoholipudeliga sündmuskohalt lahkumist. Ka on teda vabastatud Tartu Maakohtu 03.03.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 alusel, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodud asjaoludest järeldas maakohus, et süüdimõistetu on hakanud toime panema algsest raskemaid kuritegusid. Ta on võimeline isegi alkoholi ebaseadusliku omastamise nimel tapma inimese. Maakohus märkis, et ka enne vanglakaristuse kandmisele asumist oli süüdimõistetul olemas ema toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Uute kuritegude ärahoidmine ei ole õnnestunud ka kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamise ajal. Eriti aktiivselt hakkas A. Vasiliev varavastaseid kuritegusid toime panema pärast Tartu Maakohtu 31.10.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmist. Maakohus järeldas eelnevast, et süüdimõistetul on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning tal esineb sõltuvus alkoholist. Varasemad karistused ei ole talle piisavat mõju avaldanud ning vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, sest tal on pikka aega olnud sõltuvusprobleemid alkoholist ja tal on kriminaalse taustaga tuttavad. Seega on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses oma varasemat elustiili, endiselt olemas ning pole välistatud, et vabaduses võib ta alkoholi tarvitamise järgselt või selle omandamiseks panna toime uue kuriteo. Maakohus märkis, et praeguseks on uute kuritegude toimepanemise riskid jäänud maandamata. Kinnipeetav ei ole osalenud agressiivsust vähendavates ega alkoholsõltuvusprobleeme käsitlevates programmides. Pärast Tartu Maakohtu 17.03.2010 määrust, millegi ta jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, on teda kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt ja omab praegu veel kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Korduvalt kohaldatud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks ning seetõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka vabaduses kehtestatud reegleid ega alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Maakohus asus seisukohale, et ainuüksi asjaolud, et süüdimõistetul on vangistusest vabanemise järgselt olemas elukoht ja ema toetus ning ta vangistuse ajal õpib, ei anna piisavalt alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Vaatamata mõningatele positiivsetele asjaoludele, ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust selles, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus märkis, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid, sealhulgas I astme kuriteo, ja omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui ta suure tõenäosusega ei ole suuteline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametniku arvamusega, et süüdimõistetu vangistusest vabastamine enne tähtaja lõppemist oleks praegu liiga ennatlik ning ta peaks võimaluse tekkimisel läbima vanglas individuaalses täitmiskavas märgitud „XXXX XXXX XXXX“, et minimiseerida ja valitseda oma agressiivsuse põhjuseid 2 vabaduses, vältimaks sellega uute vägivallategude toimepanemist. Samuti võimaldaks vangistuse kandmine jätkata tal pingutusi XXXX omandamise eesmärgil. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu A. Vasiliev palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei mõista A. Vasiliev, millest kohus juhindub, kui arutab küsimust, kas vabastada kinnipeetav tingimisi ennetähtaega või mitte, sest kohtupraktikas on juhtumeid ja mitte ainult ühekordseid, kus kohus võtab vastu otsuse vabastada tingimisi ennetähtaega kinnipeetav, kes pole läbinud mitte ühtegi nõutavat sotsiaalprogrammi, kellel pole töökohta, kellel on võlad ja kes on toime pannud esimese astme kuriteo. Samas on ka täiesti vastupidiseid lahendeid, kus kinnipeetav on läbinud kõik vajalikud programmid, tal on olemas töökoht, eluase, pole ühtegi distsiplinaarrikkumist, head suhted perega, lapsed, ent kohus võtab siiski vastu otsuse mitte vabastada teda tingimisi enne tähtaega. A. Vasiliev märgib, et kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid. Ta mõistab, et arvestades tema minevikku, on seda raske uskuda, kuid ta tahaks tõepoolest alustada korralikku elu. Tal on olemas soov, tahe ja eesmärk, mis aitavad tal seda saavutada. A. Vasiliev lubab vabanedes täita kriminaalhooldaja korraldusi. Ta mõistab, et pärast sellist pikka vangistust ei saa tal vabanedes olema kerge, kuid on endas kindel, et saab hakkama sellise vastutusega. Samuti palub kinnipeetav kohtul määrata talle kohustuslikes programmides osalemine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Vasilievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. A. Vasilievi näol on tegemist isikuga, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. A. Vasiliev on varasemalt kaheks aastaks olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab A. Vasiliev raske isikuvastase kuriteo – mõrva katse – toimepanemise eest. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A. Vasiliev on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sh vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Seega ei ole A. Vasiliev suutnud ka vangistuses range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et süüdimõistetu käitumine vabaduses oleks õiguspärane. A. Vasiliev ei ole osalenud ka sotsiaalprogrammides, et maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Suure tõenäosusega ei ole A. Vasiliev suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka kriminaalhooldaja, kes leiab, et A. Vasiliev on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. On vähetõenäoline, et kriminaalhooldaja järelevalvele allutamine suudaks A. Vasilievit distsiplineerida, kui see ei ole õnnestunud kinnipidamiskohas. 3 Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau