← Eesti

4-12-3054/21

Obsah (7)§ 63§ 48§ 66§ 57§ 47§ 56§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2012 Väärteoasja number 4-12-3054 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Väärteoas

§ 63

lg 1 ja

§ 48alusel määrata V.

Peetile karistuseks 6 päeva aresti, mis

§ 66lg 1 kuulub kandmisele ositi, s.o kahe päeva kaupa laupäeval ja pühapäeval.

  1. Muus osas jätta otsus muutmata.
  2. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Rahuldada osaliselt kaitsjatasutaotlus.
  4. VtMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V. Peeti kasuks (a/a 221046080834) tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabi kulu osaliselt, s.o summas 390 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
  5. septembrist
  6. Ida Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  7. septembrist
  8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  9. septembrist
  10. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 02.07.2012 otsusega mõisteti V. Peet süüdi LS 2011 § 227 lg 4 ja LS 2011 § 201 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 100 päevamäära, s.o 400 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse V. Peeti LS § 227 lg 4 ja § 201 lg 2 järgi selles, et 02.07.2012, kell 05:35 Tallinn-Narva mnt 138 kilomeetril, Lüganuse vallas, Ida-Virumaal, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega XXX +/- X km/h, kui liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul on XX km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui XX km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust juhtimisõiguse peatumise tõttu LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa XX XXXXXX kehtivuse lõppemisega alates 24.03.
  11. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu Kohus leidis V. Peetile karistust määrates, et isik on varem väärteokorras karistatud. Kõik trahvisummad on tasutud. Kohus märkis, et V. Peet oli kaine ja on läbinud liiklusalase koolituse. Tema esmane juhtimisõigus on peatunud seoses ajutiste rahaliste raskustega. Kohus märkis, et puuduvad tõendid mootorsõiduki tehnilise seisundi puuduste kohta. V. Peet liikles varahommikusel ajal, mil liikluse intensiivsus oli sellele kellaajale tavapäraselt madal. Muud tõendid teeoludest, teistest liiklejatest või juhi sõidustiilist tulenevast ohust puuduvad. Kohus ei tuvastanud V. Peeti süüd raskendavaid asjaolusid. Kohus mõistis V. Peetile liiklusalase süüteo toimepanemise eest kohtu poolt tuvastatud rikkumise raskust arvestades rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus arvestas

§ 57

lg 1 p 5 kergendava asjaoluna perekondlikke põhjused, samuti süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Juhindudes

§ 63lg 1, karistas maakohus V.

Peeti

§ 47lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista V. Peetile juhindudes

§ 63lg 1 ja LS § 227 lg 4 karistuseks 10 päeva aresti.

Kohtuväline menetleja leiab, et maakohtu otsuse näol on tegemist leebe otsusega, mis ei suuda mõjutada isikut positiivses suunas. V. Peetile ei ole varasemad korduvad rahalised karistused mõju avaldanud – trahvid on küll tasutud, ent isik paneb jätkuvalt toime samalaadseid ning veelgi tõsisemaid õigusrikkumisi. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku põhjendused oma teguviisi õigustamiseks ei ole vabandatavad – enese ja teiste ohtuseadmine olukorras, kus see ei aita kaasa olukorra parandamisele ning kus kohtuvälise menetleja arvates toimus kiiruseületamine terve läbitava vahemaa jooksul, s.o ligi 200 km vältel, ei ole piisav ega ka käsitletav kergendava asjaoluna. 2 Kohtuväline menetleja leiab, et V. Peet on teod toime pannud tahtlikult, põhjustanud liikluses suurt lisaohtu ning juhtinud teadlikult mootorsõidukit, ehkki tal selleks luba puuudus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus see rahuldada. V. Peet ja tema kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palusid V. Peet ja kaitsja jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, menetlusaluse isiku ja tema kaitsja ning tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele V. Peeti suhtes kohaldatud karistuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

  1. Viru Maakohus tuvastas, et V. Peet pani toime õigusrikkumise, kui tema 02.07.2012, kell 05:35 Tallinn-Narva mnt 138 kilomeetril, Lüganuse vallas, Ida-Virumaal, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega XXX +/- X km/h, kui liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul on XX km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui XX km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust juhtimisõiguse peatumise tõttu LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa XX XXXXXX kehtivuse lõppemisega alates 24.03.
  2. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et V. Peet on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluse pooled otsust vaidlustanud.
  3. LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut.

§ 48võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Juhindudes

§ 63

lg 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 3. Vastavalt

§ 56lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü.

Süü suurus oleneb süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest (

§ 57-58).

Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et süüküsimuse hindamisel ei saa anda eetilist üldhinnangut isikule, s.o karistuse liigi ja määra valikul ei tohi konkreetse teo asemel asuda hindama süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos 3 avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus rõhutab, et süü suurus on siiski vaid üks osa karistuse mõistmise kaalutlusest, kuna karistuse mõistmise teise osa moodustab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide püstitamine ja viimase arvestamise etteheite tegemine apellandile kaitsja poolt on kohatu. Maakohus leidis, et raskeid tagajärgi teoga ei põhjustatud, V. Peet oli kaine ja läbinud liiklusalase koolituse, samuti ei ole tõendeid mootorsõiduki tehniliste puuduste kohta. V. Peet liikles varahommikusel ajal, s.o tavapäraselt madala liiklusintensiivsusega ajal, mil ei tuvastatud teisi liiklejaid. Samuti puudus oht teeoludest või juhi sõidustiilist. Menetlusaluse isiku kaitsja on maakohtu käsitlusega nõustunud, leides, et Viru Maakohus oli isiku süü hindamisel põhjalik. Ringkonnakohtu istungil tõi V. Peet uue asjaoluna välja selle, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul kolmesest autokolonnist, mis ühest küljest seab kahtluse alla maakohtu otsuses tuvastatu (madal liiklusintensiivsus, teiste liiklejate puudumine, juhi sõidustiilist tulenev oht), teisalt seab kahtluse alla V. Peeti ütlused tervikuna, kuna isik on erinevatel menetlusetappidel oma ütlusi muutnud ja need ei lange kokku menetluses kogutud tõenditega, sh kiirusemõõte seadme kasutamise protokolliga, millele V. Peet on omakäeliselt alla kirjutanud ja kinnitanud selle sisu õigsust ja kus mh on märgitud, et mootorsõiduk liikus üksinda, sõidukiirus fikseeriti sirgel teelõigul. 3.1 V. Peeti tegu oli toime pandud erilise intensiivsusega, s.o ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui XX km/h. Maakohus arvestas kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 5 süüteo toimepanemist perekondliku sõltuvuse mõjul.

Kohtuväline menetleja sellega ei nõustunud, leides, et enese ja teiste ohtuseadmine ei oleks kuidagi saanud parandada lapse tervislikku seisundit, kui selleks on olemas ka pädevamad sekkumisviisid (kiirabi). Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab samuti, et V. Peeti teo puhul ei saa kergendavaks asjaoluks pidada perekondlikku sõltuvust – ringkonnakohtu istungi protokollist nähtuvalt oli V. Peet teel Paidesse. Toimikumaterjalide kohaselt elab V. Peet perega Paides, Pärnu tänaval, seega oli arstiabi kättesaadav AS Järvamaa Haigla näol, mis liiatigi asub Pärnu tänava vahetus läheduses. Samuti arvestades lähtekoha ja sihtkoha vahemaad (ca 160 km), ei oleks V. Peet kuidagi saanud perele abiks olla seadmata seejuures ohtu enda ja teiste kaasliiklejate elu. 3.2 Analüüsides isiku käitumist enne ja pärast tegu on märkimisväärne, et V. Peeti on vaatamata algaja juhi staatusele korduvalt karistatud väärteokorras erinevate liiklusrikkumiste eest, sh mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga, mistõttu tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et V. Peeti käitumine näitab tema üleolevat suhtumist teiste liiklejate suhtes. Samuti näitab see tema hoolimatut suhtumist eelmistesse karistustesse ja ehkki tal on tasutud kõik rahatrahvid, ei ole nende määramisega saavutatud karistusega eeldatavat toimet. V. Peeti suhtumist iseloomustab ka see, et enne käesoleva väärteo toimepanemist pani ta 23.06.2012 toime liiklusalase väärteo, samuti on teda 28.07.2012 (otsus jõustunud 13.08.2012), s.o 26 päeva peale vaidlustatud otsuse tegemist jälle trahvitud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Maakohus on kergendava asjaoluna arvestanud

§ 57

lg 1 p 3, s.o süüteo puhtsüdamlikku kahetsust, kohtuväline menetleja seda vaidlustanud ei ole. Kaitsja leiab, et V. Peet on aidanud kaasa uurimisele nii kohtuväliselt kui Viru Maakohtus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus nõustub eelnimetatud seisukohtadega ja arvestab karistust mõistes puhtsüdamlikku kahetsust süüd kergendava asjaoluna ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

  1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab samuti, et isikule, keda on korduvalt trahvitud liiklusrikkumiste eest, ent kes vaatamata trahvisummade tasumisele endiselt jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, ei ole otstarbekas rahatrahvi kohaldada, sest selle eripreventiivne toime on ammendunud. 4 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu ja hukub inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.
  2. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et V. Peeti tuleb karistada arestiga 6 päeva. V. Peet on oma käitumisega näidanud, et eelnevad rahatrahvid ei ole teda pannud õiguskuulekalt käituma ning uue kiiruseületamise on ta toime pannud juba maakohtu otsusega samal kuul. Kuivõrd tegemist on V. Peeti esimese vabadusekaotusliku karistusega ja arvestades karistust kergendavat asjaolu, leiab ringkonnakohus, et V. Peeti tuleb karistada sanktsioonimäära alumisse kolmandikku jääva karistusega.
  3. Kaitsja on taotlenud V. Peetile kohaldatava aresti kandmist ositi. Ringkonnakohus nõustub taotlusega, arvestades seejuures nii V. Peeti perekondlikke kui tööalaste suhetega ja määrab

§ 66lg 1 alusel aresti kandmise ositi, so kahe päeva kaupa laupäeval ja pühapäeval.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse määratud karistuse osas, muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
  2. Tulenevalt VtMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kaitsja on esitanud menetluskulude nimekirja V. Peeti kantud menetluskuluks makstud tasu osas. Taotluse kohaselt hõlmab osutatud õigusteenus väärteoasjade läbitöötamist, nõupidamist kliendiga, suhtlust Tartu Ringkonnakohtuga, apellatsioonile vastulause koostamist, ettevalmistust kohtuistungiks ning kliendi kaitset ringkonnakohtus. Õigusteenuse maht kokku on 7 tundi. Kaitsja taotleb summa väljamaksmist käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu taotluses esitatud ajakulu arvestusega ja leiab, et kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. Kaitsja vastuväited apellatsioonile hõlmavad umbes ühte lehekülge ja nende sisu kattub suuresti maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Suhtlemine ringkonnakohtuga hõlmab ühe meili saatmist, milleks kuluv ajamaht ei tohiks samuti ületada 5 minutit. Ringkonnakohus peab kliendiga suhtlemise ja kaebuse koostamiseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Taotluses on istungil esindamise ettevalmistamisena ja esindamisena kirjas 2 h. Ringkonnakohtu istung avati kell 10:30 ja lõppes kell 10.50. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 2,5 h, mis arvestades teenuse eest makstavat tunnihinda 130 eurot teeb 390 eurot (s.h käibemaks). Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.