lg 1 ja
järgi ning karistati
lg 1 alusel 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.
Karistuse kandmise aja algus on 06.04.2009 ja lõpp 30.12.
) ja vägistamise (
Martinson toime katseajal, E. Martinsoni toimepandud kuritegude vägivalla aste on tõusnud ja kuriteod on muutunud oluliselt raskemaks, vangistuse ajal on E. Martinson jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, tema distsiplinaarkaristused ei ole kustunud, vangistuse ajal on jäänud E. Martinsonist lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid maandamata, E. Martinson ei ole vangistuse ajal üheski taasühiskonnastavas programmis osalenud, ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud E. Martinsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. E. Martinsonist lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt kõrged. 2 Kuigi Erik Martinson ise alkoholi rolli kuritegude toimepanemises ei tähelda, on kriminaalhooldaja arvamuses ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt alkoholil olnud oluline kaal kuritegude toimepanemisel. Alkoholi (liig)tarbimisega tegelevas sotsiaalprogrammis XXXX on E. Martinsonil tema enda sõnul võimalik osaleda alates 2011 septembrist. Seega tähtaegse vabanemise ajaks peaks olema E. Martinson selle programmi läbinud. Maakohus leidis, et asjaolud, et E. Martinsonil on vabaduses olemas elukoht enda isa juures ja väidetavalt on E. Martinsonil olemas ka töökoht (S I OÜ-s – andmed kontrollimata, kuna kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt telefoninumber ei vasta), on positiivsed ja tulevad E. Martinsonile edaspidises elus kasuks, kuid ainult nendest tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt oleks otstarbekas, et E. Martinson vabanemise ettevalmistamiseks osaleks sotsiaalprogrammis XXXX XXXX XXXX ja ka XXXX mõeldud XXXX. Vangistusest tähtaegse vabanemiseni jäävat aega on E. Martinsonil võimalik kasutada sotsiaalprogrammides osalemiseks, et tähtaegselt vangistusest vabanemisel oleksid uue kuriteo toimepanemise riskid väiksemad. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. E. Martinson märgib, et käesolevaks ajaks on ta vanglas istunud 3 aastat ja 3 kuud määratud neljast aastast. Seega on vangistusaja lõpuni jäänud vähem kui 9 kuud. E. Martinsonil on vabaduses olemas elukoht, kus elab ka tema isa. Isa vajab abi, sest on XXXX, mis on ka üheks põhjuseks, miks süüdimõistetu soovib ennetähtaegselt vabaneda. E. Martinson tahab elada normaalset elu, kuid maakohus ei andnud talle selleks võimalust. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu määruses toodud põhjendustega. Ta märgib, et sotsiaalprogramme on võimalik läbida ka vabaduses katseajal. E. Martinson on seisukohal, et ennetähtaegne vabanemine koos järelevalvega oleks efektiivsem tema seaduskuulekal teel hoidmiseks, kui pärast tähtaja lõppu vabanemine ilma järelevalveta. Viimasel juhul ei oskaks süüdimõistetu kellegi poole abi saamiseks pöörduda, ennetähtaegse vabanemise korral on talle aga abi tagatud. E. Martinson toob esile seda, et teda toetab isa, samuti on tal olemas töökoht S I OÜs. Murru Vanglas viibides töötas kinnipeetav selles ettevõttes terve aasta. Talle meeldib see töö ja tal on juhtkonnaga head suhted. Ettevõte asub tema vabanemisjärgse elukoha lähedal. Kinnipeetav möönab, et on vanglas toime pannud rikkumisi, kuid leiab, et peab arvestama ka rikkumiste iseloomu. Mõningaid karistusi peab ta ebaõiglasteks, nt mobiili kasutamist, mida vaidlustab halduskohtus. Halduskohus ei ole veel otsust teinud ja seega pole karistus jõustunud. Samas on Tartu Maakohus oma määruses sellele tuginenud. E. Martinson märgib, et ei ole vanglas tööst keeldunud. Ta on keeldunud vaid sellisest tööst, mida ei oska teha. Vanglas pakutigi talle sellist tööd, mida ta ei osanud teha ja seetõttu pidi ta sellest keelduma. Selle eest anti talle aga käskkiri. Seoses sotsiaalprogrammides osalemisega selgitab süüdimõistetu, et ta pole kunagi keeldunud XXXX programmidest. Keeldunud on ta XXXX programmidest, sest ei valda XXXX. Samuti polnud tal varem võimalust programmides osaleda, sest asus 2 aastat uurimise all Tallinna Vanglas. Kui süüdimõistetu viidi Murru Vanglasse üle, asus ta kohe tööle, sest tahab tasuda oma võlgu. E. Martinson leiab, et ta ei saanud üheaegselt käia tööl ja osaleda programmides. Kui ta saabus Tartu Vanglasse, asus ta kohe sotsiaalprogrammi järjekorda. Seega on süüdimõistetu seisukohal, et programmides mitte osalemine ei ole tema süü. E. Martinson leiab, et vangla iseloomustus on erapoolik. Selles on kajastatud vaid süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavad asjaolud. Kõik positiivne on välja jäetud. E. Martinson palub tähelepanu pöörata sellele, et kontaktisik E. Tarkus nägi teda iseloomustuse koostamisele eelnevalt kõigest korra ja seega ta ei tundnud teda. Samuti on süüdimõistetule arusaamatu, miks aasta tagasi, kui vangistuse lõpuni oli jäänud 2 aastat, kriminaalhooldaja 3 toetas tema vabanemist, kuid nüüd, mil vangistuse lõpuni on jäänud vähem kui 9 kuud, enam ei toeta. Veel leiab E. Martinson, et kriminaalhooldaja pole oma arvamust motiveerinud. E. Martinson nõustub, et tal võis olla probleeme alkoholiga, kuid nüüd ta istub neljandat aastat vanglas ja ei tarvita enam alkoholi. Samuti ei ole tal soovi hakata vabaduses taas alkoholi tarvitama. Ta leiab, et seejuures tuleb kasuks katseajal sotsiaalprogrammis osalemine ning samuti tema isa toetus. Kohtu arvamust, et kinnipeetav on ohtlik ühiskonnale, peab E. Martinson põhjendamatuks. Temaga pole töötanud ükski psühholoog ega psühhiaater. E. Martinson märgib, et tahab ennast muuta ja ei soovi vabaduses kuritegude toimepanemisega jätkata. E. Martinsoni kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada E. Martinson vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et 26.10.2010 E. Martinsonile määratud distsiplinaarkaristus ei ole jõustunud, sest kinnipeetav vaidlustab seda vaidemenetluses. Veel on kohus kaitsja arvates jätnud tähelepanuta asjaolu, et Harju Maakohtu 06.04.2009 otsus jõustus oktoobris 2009 ning alles sellest ajast alates oli kinnipeetaval võimalik osaleda sotsiaalprogrammides. E. Martinsoni individuaalse täitmiskava kohaselt on talle määratud sotsiaalprogrammis XXXX osalemine alates 16.09.2011. Kaitsja leiab, et maakohus omistas liiga suure tähtsuse kaitsealuse poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et kaitsealune ei osalenud sotsiaalprogrammides. Kohus ei ole piisavalt arvestanud seda, et kinnipeetaval on tugiisikuteks tema isa ning vangistuse kandmise ajal on ta korralikult töötanud. Ka vabanemisel asub ta kohe tööle OÜ S I XXXX . Samuti on kohus jätnud arvestamata selle, et kinnipeetav sattus vanglasse noore inimesena, kuid nüüd on temast saanud mees, kes tahab alustada vabaduses uut eluetappi. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud seda, et E. Martinson on motiveeritud sellele, et vabanemisel resotsialiseeruda, mida kinnitab kinnipeetava soov vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud ka seda, et süüdimõistetu on põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja on teinud sellest õiged järeldused. Nendest järeldustest peamine on see, et ta ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu. Eelneva põhjal on kaitsja seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7, sest kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole E. Martinsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. E. Martinsoni näol on tegemist isikuga, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. E. Martinsoni on varem vangistuse kandmisest ka tingimisi vabastatud, kui ta ei õigustanud kohtu usaldust ja pani katseaja esimesel kuul toime uue kuriteo. Korduvale kriminaalkorras karistatusele vaatamata on E. Martinsoni poolt toime pandud kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et E. Martinson on õigusrikkumiste toimepanemist 4 jätkanud ka vanglas ja teda on neljal korral distsiplinaarkorras karistatud (26.10.2010 määratud karistus ei ole veel jõustunud). Eeltoodust järeldub, et E. Martinson ei ole suutnud ka vangistuses käituda õiguskuulekalt, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et süüdimõistetu käitumine vabaduses oleks õiguspärane. E. Martinsoni poolt uue kuriteo toimepanemise riski suurendab alkoholi liigtarvitamine ja asjaolu, et E. Martinson ise alkoholiprobleemi ei tunnista. Eelnevast tuleneb, et suure tõenäosusega ei ole E. Martinson suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu arvamust kinnitavad ka kriminaalhooldusametnik ja Tartu Vangla, kes ei toeta E. Martinsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes
lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.