← Eesti

1-08-9704/40

1-08-9704 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-9704 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. detsembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Lilia Kajava määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
  3. detsembri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu Lilia Kajava määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu
  4. detsembri 2010 määrusega pöörati Lilia Kajavale Viru Maakohtu
  5. juuni 2009 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 9 kuud vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti
  6. detsember
  7. Viru Maakohtu
  8. juuni 2009 otsusega mõisteti L. Kajava süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistus – 1 aasta 9 kuud vangistust – jäeti täitmisele pööramata, kui L. Kajava ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollinõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Maakohtu otsus jõustus
  9. juulil
  10. Viru Maakohtu
  11. veebruari 2010 määrusega määrati L. Kajavale kriminaalhooldusametniku taotlusel KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendavaks kohustuseks osaleda kuni
  12. detsembrini 2010 sotsiaalabiprogrammides XXXX ja XXXX.
  13. septembril 2010 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata L. Kajavale mõistetud karistus täitmisele, kuna L. Kajava ei ilmu registreerimisele ega osale sotsiaalabiprogrammis, rikkudes KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud kohustust. Ettekande kohaselt ei ilmunud L. Kajava kindlaksmääratud registreerimistele: 1)
  14. märtsil 2010; ilmus
  15. märtsil 2010 – kodukülastuse ajal
  16. märtsil 2010 allkirja vastu kätteantud kutse peale; 2)
  17. mail 2010 ja seejärel väljastamisteatega saadetud kutse peale
  18. mail 2010 (kutse edastatud ema kaudu
  19. mail 2010); ilmus
  20. juunil 2010 – peale kodukülastuse teostamist
  21. mail 2010 ja kutse edastamist ema kaudu; 3) kutse peale
  22. juulil 2010; ilmus
  23. juulil 2010 peale
  24. juulil 2010 kodukülastuse ajal kutse edastamist; 4)
  25. augustil 2010 ning kutsete peale
  26. ja
  27. septembril 2010; viimane kutse antud
  28. septembri 2010 kodukülatuse ajal ema kätte L. Kajavale edasiandmiseks. L. Kajava seletas
  29. märtsil 2010, et
  30. märtsil 2010 ei ilmunud ta registreerimisele terviseseisundi tõttu; arstitõendit ei ole, sest pöördus arsti vastuvõtule alles päev enne registreerimisele ilmumist.
  31. juunil 2010 seletas, et
  32. mail 2010 ei ilmunud registreerimisele tugeva XXXX tõttu; järgmisel päeval läks arsti juurde ja XXXX XXXX XXXX.
  33. juulil 2010 seletas, et
  34. juulil 2010 ei tulnud registreerimisele seetõttu, et viibis haiglas;
  35. juulil 2010 ei ilmunud samuti terviseseisundi tõttu, XXXX ja ei saanud käia, arsti vastuvõtule ei pöördunud. Alates
  36. augustist 2010 ei ole L. Kajavalt olnud võimalik seletust võtta, sest ta ei ole registreerimisele ilmunud.
  37. veebruaril 2010 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata L. Kajavale sotsiaalprogrammide XXXX ja XXXX läbimise kohustus. Kohus rahuldas taotluse
  38. veebruari 2010 määrusega. L. Kajava leidis erinevaid põhjuseid, miks ta ei saa programmis osaleda. Nii sai ta sotsiaalprogrammi XXXX läbimisega alustada alles
  39. augustil
  40. Järgmisele programmikohtumisele
  41. augustil 2010 L. Kajava ei ilmunud ja ei ole ilmunud käesoleva ajani. Statsionaarse epikriisiga on tõendatud ainult
  42. juulil 2010 haiglas viibimine. Haiglas katkestas ise ravi. Epikriisist nähtub, et periooditi tarvitab L. Kajava uimasteid. Kriminaalhooldajale räägib, et ei tarvita. Politsei poolt ei ole katseajal tarvitamist tuvastatud. Alkoholi tarvitamist katseajal on L. Kajava tunnistanud. Kuna L. Kajava ei läinud MTÜ-sse Narkomaanide ja alkohoolikute rehabiliteerimiskeskus XXXX
  43. oktoobril 2009 ja keeldus narkorehabilitatsioonist, siis suunas kriminaalhooldaja ta nõustamise ja tugisikuteenuse (psühholoogiline, juriidiline abi, saatmisteenus, nõustamised viirushaiguste ja sõltuvuste suhtes, vaba aja sisustamine) saamiseks MTÜ-sse EHPV XXXX XXXX. L. Kajava ei läinud jälle kohale. L. Kajaval on XXXX. a sündinud XXXX, keda sisuliselt kasvatab tema ema M.P. . Ka lapsetoetus kantakse ema arvele. L. Kajaval ei ole isiklikku sissetulekut ja ta ei näita üles huvi selle saamiseks. Töökohta ei otsi, töötuks ei ole uuesti registreerunud. Ei ole asunud tegelema tervisepuude tuvastamise ja puudepensioni vormistamisega. Sotsiaalabiametisse ei lähe toimetulekutoetuse ja sotsiaaleluruumi taotlemiseks. Seega näitab L. Kajava üles täielikku soovimatust oma probleeme lahendada ja eluviisi muuta. Ta on apaatne, ei tunne huvi ei enda ega lapse tuleviku vastu, ei tee koostööd kriminaalhooldajaga. Tema eluviis on narkootikumide tarvitajale omane. Kriminaalhooldaja peab kontakti L. Kajava emaga, kes püüab samuti mõjutada tütart katseaja nõudeid täitma. Karistusregistri
  44. septembri 2010 andmetel ei ole L. Kajavat katseajal uute kuritegude eest karistatud. Narkootikumide tarvitamine on viimati tuvastatud
  45. juulil
  46. 2 Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste kohaselt on kriminaalhooldusametniku ettepanek põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  47. märtsil,
  48. mail,
  49. juulil ja
  50. augustil 2010 ilma mõjuva põhjuseta, rikkudes KarS § 75 lg 1 p 2 sätet. Samuti rikkus L. Kajava talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. L. Kajava hakkas leidma erinevaid põhjuseid, miks ta ei saa programmis osaleda. L. Kajava ei astu ise samme oma sotsiaalse toimetuleku probleemide lahendamiseks ja ei tee koostööd kriminaalhooldajaga probleemide lahendamiseks. L. Kajava käitumine takistab kriminaalhoolduse teostamist, tema poolt uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega ei ole võimalik tegeleda. Seetõttu on tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ja seda ei ole võimalik kriminaalhoolduse käigus alandada. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, oli kohus veendunud, et L. Kajava ei soovi oma eluviisi muuta ning hoidus kõrvale käitumiskontrolli teostamisest. Seega tuleb pöörata maakohtu otsusega mõistetud vangistus täitmisele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L. Kajava esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei nõustu kaebuse esitaja maakohtu määrusega. Kaebuse esitaja ilmus ise kohtusse ja teda ei tulnud taga otsida. Kaebuse esitajal on väike laps ning seetõttu ei olnud tal alati võimalik registreerimisele ilmuda, kuid hilinemistega ta registreerimistel siiski käis. Kaebuse esitaja vangistuse ajal on tema laps vanaema juures, kuid muul ajal tegeleb ta lapse kasvatamisega ise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata kohtuotsus täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et L. Kajavale Viru Maakohtu
  51. juuni 2009 otsusega mõistetud karistus on põhjendatult pööratud täitmisele. L. Kajava, olles karistusest tingimisi vabastatud ja KarS § 74 alusel allutatud käitumiskontrollile, pidi järgima KarS §-s 75 lg 1 p 2 fikseeritud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks sellele kohustati L. Kajavat KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
  52. veebruari 2010 Viru Maakohtu määrusega pandi süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammides. Maakohus on veenvalt tuvastanud, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust jättes mitmel korral registreerimisele ilmumata. Taoliste rikkumiste toimepanemiseks puudusid L. Kajaval aga mõjuvad põhjused. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui kriminaalhooldusametnikule põhjendas L. Kajava enda mitteilmumist terviseprobleemidega, siis määruskaebuses toob ta põhjendusena esile XXXX lapse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et taoline põhjenduste 3 erinevus annab aluse arvata, et tegelikkuses puudusid L. Kajaval objektiivsed põhjused registreerimisele mitteilmumiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole registreerimiskohustuse täitmine sedavõrd koormav, et oleks L. Kajavale käinud üle jõu. Sisuliselt ei ole nimetatud käitumiskontrolli nõuete rikkumise toimepanemist eitanud ka L. Kajava ise. Maakohus on veenvalt tuvastanud ka asjaolu, et L. Kajava on põhjendamatult hoidnud kõrvale talle pandud kohustusest osaleda sotsiaalprogrammides, keeldudes nimetatud kohustust täitmast. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, keda on karistatud tingimusliku vabadusekaotusega ning kellele on selgitatud kriminaalhooldusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning kes vaatamata sellele rikub ikkagi korduvalt kriminaalhoolduse reegleid, on võimalik teha tõsikindla järelduse, et tema karistusest tingimuslik vabastamine ei ole täitnud oma eesmärki. Seega ei ole L. Kajava kasutanud ära talle kohtu poolt antud võimalust ning on kuritarvitanud sellega kohtu usaldust. Neil asjaoludel tuleb L. Kajaval karistus kanda vangistuses. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.