1-09-22157/19

1-09-22157 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-22157 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniil Pavlovski kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Daniil Pavlovski kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban’i määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6.39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), vandeadvokaat Arvo Suuban’ile tema poolt Daniil Pavlovski’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Daniil Pavlovski’lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suuban’i poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
7. Daniil Pavlovski’l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Daniil Pavlovski 109-22157 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 25.05.2011 määrusega jäeti Daniil Pavlovski talle Viru Maakohtu 09.02.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega tunnistati Daniil Pavlovski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 23.09.2009 ja lõpp 23.09.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 23.03.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning ka vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Eelmisel korral vabanes kinnipeetav vangistusest pärast karistuse kandmist 03.04.
11. Vastavalt Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusele pani ta uued narkokuriteod toime juba alates maist 2009, seega vahetult pärast vabanemist. Kinnipeetava karistuse tähtaja lõpp, ennetähtaegse vabanemise korral seega ka katseaja lõpp on 23.09.
12. Maakohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ega pane toime uusi kuritegusid. Maakohus märkis, et vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, millest üks on käesoleval ajal kehtiv. Seega ei ole kinnipeetav ka vangistuses orienteeritud õiguskuulekusele, mis vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses sätestatule on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kehtiv distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud korraldusele mitteallumise eest. Seega ei ole maakohtu arvates tegemist kuuleka isikuga, mistõttu võib olla raskendatud ka koostöö kriminaalhooldusametnikuga. Vastavalt kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodule on üheks uue kuriteo toimepanemise riskiks kinnipeetava poolt narkootikumide tarvitamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ise tunnistanud igapäevast narkootikumide tarvitamist. Maakohus leidis, et sellise sõltuvuse puhul on vaid ühest vestlusest inspektorkontaktisikuga ilmselgelt vähe. Selleks, et kinnistada oma mõtlemise muutust ja tõelist tahet narkootikumidest loobumiseks on kinnipeetaval soovitav läbida vastavaid sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Nende läbimine on kindlam ja tulemuslikkus kõrgem vangistuses. Kindla elu- ja töökoha olemasolu pidas maakohus antud asjas positiivseteks, samuti elukaaslase toetust, kuid leidis, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Elukoht oli kinnipeetaval olemas ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, seega ei takistanud antud asjaolu kuritegu pikema perioodi vältel toime panemast. Maakohus leidis, et teised positiivsed asjaolud ei kaalu üles kinnipeetava varasemat kriminaalset käitumist, tema käitumist vanglas, toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning kantud ja kandmata karistuse pikkuse vahekorda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Pavlovski kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada D. Pavlovski ennetähtaegselt vangistusest. 2 Kaitsja leiab, et kohtu poolt esile toodud asjaolud ei välista D. Pavlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et kuigi D. Pavlovski on kolmel korral karistatud vangistusega, on esimesel kahel korral karistus piirdunud kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajaga. Viimane karistus oli määratud miinimummääras. Maakohtu istungil antud seletuste kohaselt pani D. Pavlovski viimase kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul ning soovist aidata raskustesse sattunud vanemaid. Varem pole ta kriminaalhoolduse all viibinud. Kaitsja toob esile asjaolu, et karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu asunud osalema XXXX kursustel ja õpib XXXX XXXX erialal. Õpinguid on võimalik jätkata vabaduses. Narkosõltuvusest vabanemiseks on läbinud XXXX XXXX, vestluse XXXX ja XXXX teemal. Vestlusest nähtub, et kinnipeetav on motiveeritud muutuma. Vanglapoolsest iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on motiveeritud edaspidi narkootikumidest loobuma ja on enda jaoks vanglas viibides asjad selgeks saanud ja seadnud eesmärgiks töötamise ja pere loomise. Koolipoolsest iseloomustusest nähtub, et isik on näidanud end ainult heast küljest ning on rahulik, tasakaalukas ja viisakas. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elu- ja garanteeritud töökoht. Tuleviku suhtes on ta püstitanud kindlad, reaalsed eesmärgid. Vangistuses on säilinud kontaktid lähedastega ning kriminaalse taustaga isikud suhtlusringkonnas puuduvad. Kaitsja leiab, et võimalikud riskid on maandatavad vanglapoolses iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses pakutud kohustuste määramisega. Kaitsja lisab, et Viru Vangla ja kriminaalhooldaja toetavad D. Pavlovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D. Pavlovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus, mitte vabastades D. Pavlovskit tingimisi enne tähtaega vangistusest, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja mõttekäiguga D. Pavlovski varasema elukäigu osas (kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda), mille pinnalt on alust arvata, et eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Korduvale karistatusele vaatamata on D. Pavlovski jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kui varasemad karistused on kinnipeetavale mõistetud varguse ja kelmuse eest, siis käesolevat karistust kannab ta raske rahvatervisevastase kuriteo – narkootikumide levitamise – eest. D. Pavlovski tarvitas ka ise vabaduses narkootikume, mis ringkonnakohtu hinnangul suurendab samuti uue kuriteo toimepanemise riski. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et D. Pavlovski on õigusrikkumisi toime pannud ka vanglas, olles kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodust järeldub, et D. Pavlovski ei ole suutnud ka vangistuses käituda õiguskuulekalt, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et süüdimõistetu käitumine vabaduses oleks õiguspärane. Suure tõenäosusega ei ole 3 D. Pavlovski suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi D. Pavlovski käitumises (XXXX kursustel osalemine, XXXX elukutse omandamine, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoha olemasolu), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need ei ole ajutised. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau