Obsah (4)

§ 29§ 155§ 120§ 69

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-1544 Otsuse kuupäev 28.09.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi Madis Allese väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Va

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on 2 kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Tõnu Kalm koostas menetlusalusele isikule Madis Allesele 13.03.2012 väärteoprotokolli AB 1291468-167 selle kohta, et Madis Allese 14.01.2012 kell 14.05 xxxx, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit õppesõidul libedal ja lumisel teel, sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi, teeolusid ning ilmastikutingimusi. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli, mille tulemusena sõitis paremale teelt välja, kus rullus üle katuse. Põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, kus varalist kahju ja tervisekahjustust tekitas A A. Sellega rikkus menetlusalune isik Madis Allese Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.04.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,000167 on menetlusalusele isikule Madis Allesele määratud karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, sest Madis Allese 14.01.2012 kell 14.05 xxxx juhtis mootorsõidukit õppesõidul libedal ja lumisel teel, sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi, teeolusid ning ilmastikutingimusi. Antud nõude rikkumise tõttu kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli, mille tulemusena sõitis paremale teelt välja, kus rullus üle katuse. Põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, kus varalist kahju ja tervisekahjustust tekitas A A-le.
3. 13.04.2012 esitas Madis Allese Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt ei nõustu ta otsusega ja talle mõistetud karistusega ning palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.04.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,000167 tema suhtes tühistada. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollis ja –otsuses tuvastamata olulised väärteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused: milline oli sõiduki juhtimisel kiirus, mis ei vastanud sõidukogemusele, teeoludele ning ilmastikutingimustele; kui suur ja milline varaline kahju tekitati ning milline tervisekahjustus ettevaatamatusest, samuti ettevaatamatuse liik, põhjustati. Kaebuses on viidatud Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-118-04 ja 3-1-1-80-06 ning leitud, et väärteoprotokoll peab sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Kaebuses leitakse veel, et kohtuvälisel menetlejal on jäänud tähelepanuta, et õnnetuse hetkel tegi menetlusalune isik õppesõitu ning temal oli õppesõitu tehes autokoolist väljastatud õpingukaart nr ÕK
4. A A on menetlusaluse isiku Madis Allese isa, kes omab LS § 109 lg 2 alusel saadud mootorsõiduki juhendaja tunnistust. Liiklusseaduses loetakse mootorsõidukijuhi juhendaja õppesõidu ja sõidupraktika ajal juhiks. Teelt väljasõidu põhjustas hooldamata talvine tee ning lumelörtsi alt ei paistnud jäine riba, millele sõiduk sattus, välja, mistõttu sõiduk kaotas juhitavuse. Seega tekitas A A endale juhina ise varalise kahju ning tervisekahjustuse. Väärteokoosseisu tunnused ei ole seega tõendatud, mistõttu palub menetlusalune isik menetluse lõpetada.
5. Kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtule saadetud vastuskirja kohaselt on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 3 poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on Madis Allese süü. Väärteoasja on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja otsuses on analüüsitud kõiki tõendeid: xxxx 14.01.2012 teatis nr 6 (A A tuvastati pea pindmised haavad, kaela pindmine vigastus); tunnistaja A A ütlused, mille kohaselt olid nad koos poja Madis Allesega 14.01.2012 xxxx emal külas. Kella 13.50 paiku alustasid nad sõitu koju xxxx. xxxx bensiinijaamast ostis Madis Allese ühe õppesõidu kolmnurga (Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav nõuetekohane õppesõidutunnusmärk), mille kinnitas autole ja istus ise rooli ning tema istus kõrvalistmele. Ilm oli pilves ja sadas lund, tee oli lumine. Sõidukiirus oli umbes 80 km/ tunnis. Sõiduk kaotas sirge peal juhitavuse, sõitis paremale teelt välja, kus paiskus üle katuse. Arvatavasti sattus ratas rööpast välja ja poeg tahtis autot tagasi rööpasse saada. Selle tulemusena kaotas auto juhitavuse ja sõitis teelt välja. Kohtueelse menetlemise käigus on menetlusaluse isikuna andnud oma ütlused Madis Allese, millest nähtuvalt 14.01.2012 kella 13.45 paiku juhtis ta isale kuuluvat xxxx xxxx. Isa lubas tal sõidukit juhtima, kuna tal oli mootorsõiduki juhendaja tunnistus ja ise oli ta käinud autokoolis. Ilm oli tuisune ja libe. Isa istus kõrvalistmele. Mingil hetkel hakkas auto teelt välja kalduma. M. Allese üritas auto teele tagasi saada, mispeale auto kaotas juhitavuse, sõitis paremale teelt välja kraavi ning paiskus üle katuse. Kuna A A tuli peast verd, kutsus M. Allese sündmuskohale kiirabi. Kiirabi toimetas isa xxxx. Seejärel tuli kohale politsei ja palus M. Allesel puhuda alkomeetrisse, mille näiduks fikseerus 0,15 mg/l kohta. Väidetavalt tarvitas ta alkoholi eelmisel päeval. Madis Allese tunnistas, et liiklusõnnetus toimus tema süül, sest ta hindas oma sõiduvõimeid üle. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja palus jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Arnas Jõe otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.
6. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4
2. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
3. LS § 2 p 19 kohaselt käesoleva seaduse tähenduses juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Antud juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et Madis Allese poolt väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli, tunnistaja A. A ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, teatisega kannatada saanud isiku kohta. Kohtuväline menetleja on tõendeid hinnates leidnud, et väärteo toimepanemine Madis Allese poolt on tõendatud.

1. Samas ei ole kohtuväline menetleja pööranud tähelepanu menetlusaluse isiku kaebuses toodud küsimusele, keda pidada antud juhul mootorsõiduki juhiks Liiklusseaduse tähenduses. Kohus leiab, et nii tunnistaja A A kui ka menetlusaluse isiku Madis Allese ütlustest nähtub, et ajal, mil kõnealune liiklusõnnetus aset leidis, tegi Madis Allese õppesõitu. Sama on kohtuväline menetleja märkinud ka kohtuvälise menetleja otsusesse ning väärteoprotokolli.
2. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt oleks kohtuväline menetleja pidanud pöörama tähelepanu ka sellele, keda pidada antud juhul mootorsõiduki juhiks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti leidnud, et LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumine tuleb süüks arvata menetlusalusele isikule Madis Allesele. Kohus on seisukohal, et LS § 2 p-st 19 tuleneb, et õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või juhendajat. Tunnistaja A A on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana kinnitanud, et „Kuna mul on mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus ja poeg Madisel on õpingukaart ja ta on lubatud õppesõidule teeliikluses, siis istus ta ise rooli ja mina istusin kõrvale.“ Seega on antud juhul tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik Madis Allese tegi õppesõitu ning tema juhendajaks oli tema isa A A, keda tuleb antud juhul Liiklusseaduse tähenduses pidada juhiks. Menetlusalune isik Madis Allese on esitanud kohtuvälisele menetlejale ka A A 23.12.2011 välja antud mootorsõiduki juhendaja tunnistuse ning temale endale väljastatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse õpingukaardi, millest nähtub, et tema ajal, mil leidis aset talle süüks arvatav väärtegu, oli läbimas kursust autokoolis ning ta oli lubatud õppesõidule teeliikluses.
3. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja Madis Allesele süüks arvanud väärteo, mille objektiivne koosseis ei ole täidetud. Madis Allese ei ole täitnud LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud väärteo koosseisu, kuna tema puhul ei ole tegemist mootorsõiduki juhiga Liiklusseaduse tähenduses. 14.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

1. Kuna käesoleval juhul puuduvad isiku teos väärteo tunnused, ei hakka kohus analüüsima teisi kaebuses esitatud asjaolusid. 5
2. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus menetlusaluse isiku Madis Allese kaebuse ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 3, 133, 134, 135 tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 03.04.2012 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,000167 ning lõpetab väärteomenetluse Madis Allese suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 09.oktoobril 2012.a. Nooremreferent Heli Väinaste Kai Rosar Kai Rosar