1-12-8162/8

(12930000374)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungisekretär Liina Tulit Istungil osalesid prokurör Marek Vahing, kaitsja Mart Sikut Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. augusti 2012 vahistamismäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kahtlustatava Reio Osolini (Osolin) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti (Sikut) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2012 määrus muutmata ning kahtlustatava Reio Osolini kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 29.08.2012 määrusega anti luba kahtlustatava Reio Osolini (ik 37712016019) suhtes tõkendi – vahistamise – kohaldamiseks. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne talituses on menetluses kriminaalasi nr 12930000374 KarS 3891 lg 1 ja 3 tunnustel selle kohta, et OÜ Scandic Masters (reg.kood 12056885, juriidiline aadress puudub, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 04.11.2011 registreerimisnumbriga EE101499536) esitas
3. aasta aprilli, mai ja juuni käibedeklaratsioonides valeandmeid, kajastades raamatupidamises fiktiivseid arveid, mille kohaselt on ettevõte soetanud OÜ-delt Maxell (reg.kood 11439182) ja TN Hulgikaubandus (reg.kood 12284310) kaupu, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav käibemaksu summa, s.o 29 000 eurot. 28.08.2012 kella 11.15 ajal peeti kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana KarS § 3891 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises kinni Reio Osolin. Vahistamistaotluse põhjenduste kohaselt on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt alus kahtlustada R. Osolini KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema grupis koos P.-M.P. juhtis ja korraldas OÜ Scandic Masters majandustegevust ning esitas maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus
4. aasta aprill kuni juuli maksuhaldurile OÜ Scandic Masters käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides OÜ Maxell (juhatuse liige perioodil 12.04.2012 kuni 16.05.2012 T.N. , juhatuse liige alates 16.05.2012 L.Š. ) ja OÜ TN Hulgikaubandus (juhatuse liige T.N. ) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid suhkru soetamise kohta selleks, et OÜ Scandic Masters saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu. Reio Osolini, E.P. ja M.V. poolt loodud ja nende juhtimisel toime pandud käibemaksupettuse skeem seisnes selles, et nende korraldamisel osteti läbi Läti ja Leedu Vabariigi ettevõtte näiliselt suhkrut, mis nende korraldamisel transporditi otse Eesti Vabariiki reaalselt hulgimüügi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Kuni 07.06.2012 ostis OÜ Scandic Masters suhkrut Leedu Vabariigi ettevõtetelt, kandes raha otse nende kontodele selgitustega „OÜ Maxell“ eest. Alates 07.06.2012 ostis Läti ja Leedu Vabariigi ettevõtetelt suhkrut OÜ TN Hulgikaubandus. Kuna tegemist on KMS § 15 lg 3 alusel kauba ühendusesisese käibega, mille maksumäär on 0%, siis arvele käibemaksu ei lisata. OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus poolt lisati suhkru edasimüügil OÜ-le Scandic Masters käibemaks, mis KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20% maksustatavast väärtusest. Tegelikkuses OÜ TN Hulgikaubandus arveldusarvele suhkru edasimüügi eest laekunud summad OÜ-lt Scandic Masters on oluliselt väiksemad kui eeldada, et suhkru eest tasumisel näidatud summale lisada 20%-ne käibemaksumäär, mistõttu OÜ TN Hulgikaubandus ja OÜ Maxell müüsid suhkrut edasi alla omahinna (koos käibemaksuga) ja jätsid perioodil aprill 2012 kuni juuli 2012 esitamata käibedeklaratsioonid. Kuna ettevõtted OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus ei ole tegelikult OÜ-le Scandic Masters suhkrut müünud, on OÜ Scandic Masters arvestanud maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult. OÜ Scandic Masters juhatuse liikme P.-M. P. ja osaühingu faktiliste juhtide R. Osolini ja M.V. poolt ja E.P. ning T.N. kaasabil esitati maksuhaldurile OÜ Scandic Masters käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012 aprill kuni 2012 juuli kohta, kasutades selleks OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendas OÜ Scandic Masters tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 271 130,20 eurot. Samuti on alus kahtlustada R. Osolini KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos M.V., P.-M. P. ja T. N. kuulus kuritegelikku ühendusse, s.o püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendusse, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigis maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses, s.o KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja selle tulemusena varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.04.
5. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. R. Osolini roll kuritegelikus ühenduses oli selle juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises M.V. ning tema kaudu korralduste ja juhiste andmises P.-M. P. ja T. N. Lisaks sellele korraldas R. Osolin kogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuvat rahade liikumist. R. Osolini 2 korraldusel kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil äriühinguid OÜ Scandic Masters, OÜ Maxell, OÜ TN Hulgikaubandus, milliste osaühingute poolt esitati näiliste tehingute toimumise kohta arveid ja teostati pangaülekandeid. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et taotlus R. Osolini vahistamiseks on põhjendatud. Maakohus märkis, et kriminaalmenetluses on üle kuulatud kahtlustatavad ja tunnistajad ning kogutud dokumentaalseid tõendeid. Suulised ja dokumentaalsed tõendid seostavad R. Osolini kahtlustuses kirjeldatud tegudega. Tema roll kuritegude ahelas oli juhtpositsioonil. Ta osutas ka transporti. Maakohus märkis ka, et ei lahenda vahistamistaotluse arutamisel süüküsimust lõplikult, kuid leidis, et suure tõenäosusega on R. Osolin kuritegude täideviija. Kahtlustatav R. Osolin on varem korduvalt karistatud isik. Varasemad kuriteod on olnud põhiliselt varavastased ning nii esimese kui ka teise astme kuriteod. R. Osolini varasem isikuvastane kuritegu oli raske esimese astme kuritegu. Kahtlustatav on kahel korral kandnud ka reaalset vangitust. Väärteomenetluses on teda karistatud korduvalt liiklusseaduse alusel. Käesolevas kriminaalmenetluses kahtlustatakse R. Osolini teise astme maksualases kuriteos ja esimese astme avaliku julgeoleku vastases kuriteos. Maakohus leidis, et seega on kahtlustatava tegudega kahjustatav õigushüvede ring laienenud. Kuriteo raskusastet ja kahtlustatava isikut arvestades on maakohtu hinnangul küllaldaselt alust järeldada uute samasuguste kuritegude kordumist. Maakohus asus seisukohale, et R. Osolini eluviisidest ei ole alust järeldada tema pakkuminekut kriminaalmenetluse eest. Seda vahistamise alust ei ole vahistamistaotluses ka nimetatud. Seetõttu ei analüüsinud maakohus teist KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalust pikemalt. Maakohus leidis, et lähedaste isikute võrgustik ei suuda R. Osolini mõjutada hoiduma uutest kuritegudest. Eeltoodust ja kuriteo raskusastmest küllaldane alus järeldada tema pakkuminekut kriminaalmenetlusest. Seega on R. Osolini puhul olemas KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud üks vahistamise alus. Maakohus ei tuvastanud R. Osolini puhul vahistamist välistavate asjaolude esinemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kahtlustatava kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning vahistamistaotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus vahistamistaotluse põhjendatuse osas on vaatamata teatud tõendite loetelule ja analüüsile pelgalt formaalne. Maakohtu määrus ei sisalda sisulisi kaalutlusi ega analüüsi vabaduse võtmise põhistamisel. Maakohtu määrus baseerub ringkonnaprokuratuuri taotluses ja kohtule esitatud tõendites sisalduval informatsioonil, milliste tõendamisjõud ja nende lubatavus on kaitsjale teadmata, kuid milliste osas on kaitsjal teatud eelarvamused. Kaitsja ei eita, et R. Osolini kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, kuid leiab, et see asjaolu iseenesest ei saa olla vabaduse võtmise aluseks. Siinkohal osundab kaitsja Euroopa Inimõiguste Kohtu varasematele lahenditele, kus on korduvalt toonitanud, et isiku kestev kinnipidamine on õigustatud vaid juhul, kui see on üldsuse huvides tõepoolest selgesti vajalik ja kui see, olenemata süütuse eeldamisest, on kaalukam kui konventsiooni artiklis 5 sätestatud nõue austada isikuvabadust. Ka leiab kaitsja, et isiku vahistamiseks ei piisa ainult põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust, vaid igal juhul peavad esinema KrMS § 130 lg-s 2 toodud vahistamisalused. Seejuures peab kohus sisuliselt kontrollima, kas esineb põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema. Selleks ei piisa 3 kaitsja arvates vaid paljasõnalistest oletustest, vaid tugineda tuleb konkreetsetele asjaoludele. Selliseid konkreetseid asjaolusid kaitsja arvates antud juhul ei esine. Kaitsja hinnangul on R. Osolini isikuomadusi analüüsides oluline toonitada, et tegemist on sotsiaalselt aktiivse inimesega, kes omab kindlat elukohta ja perekonda ning kelle faktilisel ülalpidamisel on elukaaslase laps ja ka enda alaealine laps, kes küll hetkel elab faktiliselt vanaema juures, kuid keda R. Osolin toetab materiaalselt. Ülaltoodud asjaoludele tuginedes on kaitsja seisukohal, et kaevatav kohtumäärus ei ole piisavalt motiveeritud ning puuduvad selged vajadused R. Osolini vahistamiseks. Seetõttu ei ole kaevatav kohtumäärus proportsionaalne ega vasta Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu varasemale praktikale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud määruskaebuse juurde selles esitatud motiividel. Prokurör vaidles määruskaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu määruse palus prokurör jätta muutmata.
6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et R. Osolini vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KrMS § 127 lg 1 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R. Osolini suhtes on tegemist põhjendatud kuriteokahtlusega ja leiab, et maakohus on motiveeritult pidanud R. Osolini vahistamist vajalikuks uute kuritegude toimepanemise takistamiseks. Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on tõkendi kohaldamisel arvestanud õigesti KrMS §-s 127 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.
8. Ehkki kaitsja ei ole määruskaebuses sõnaselgelt eitanud R. Osolini suhtes põhjendatud kuriteokahtluse esinemist, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks seda käsitleda. Seda seetõttu, et vahistamist on võimalik kahtlustatava suhtes kohaldada üksnes juhul, kui eksisteerib põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav on toime pannud kahtlustuse sisuks oleva teo. Seejuures saab põhjendatud kuriteokahtluse hindamisel tugineda kriminaalasjas vahistamise kohaldamise hetkeks kogutud tõenditele. 3.
9. Määruskaebuse lahendamisel tutvus ringkonnakohus kriminaalasjas käesolevaks ajaks kogutud tõendusmaterjaliga, mille põhjal asub kohus seisukohale, et kahtlustus KarS § 3891 lg 1 järgi on R. Osolinile esitatud põhjendatult. Kahtlustust kinnitavad esiteks OÜ Scandic Masters poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonid, mis näitavad osaühingu poolt deklareeritud sisendkäibemaksu summat. Samuti on kriminaalasja materjalide hulgas OÜ Scandic Masters, OÜ TN Hulgikaubandus, OÜ Maxell ja OÜ Hamena arvelduskontode väljavõtted, millest nähtub, et OÜ Scandic Masters on fiktiivsete arvete alusel kandnud raha 4 OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus arveldusarvetele, kust on raha omakorda edasi kantud Lätis ja Leedus asuvate ettevõtete arveldusarvetele. OÜ TN Hulgikaubanduse arveldusarvele laekunud summad on edasi kantud OÜ Hamena arveldusarvele selgitusega „laenu tagasimakse“. Samuti on kriminaalasjas teostatud jälitustoiminguid, mille protokollidest nähtub, et tegelikult juhtis OÜ Scandic Masters tegevust R. Osolin koos E.P. ja M. V. ning OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus arveldusarvetele kantud raha edasi kandmine järgmiste äriühingute arveldusarvetele toimus R. Osolini ja M.V. korraldusel, organiseerimisel ja järelevalve all. Jälitustoimingute protokollidest nähtub, kuidas R. Osolin ja M.V. annavad korraldusi OÜ Hamena juhatuse liikmele H.J. OÜ Hamena arveldusarvele kantud summade sularahana väljavõtmiseks. Samuti nähtub protokollidest, kuidas R. Osolin ja M.V. annavad teistele kuritegelikku ühendusse kuulujatele korraldusi fiktiivsete arvete koostamiseks, pangaülekannete teostamiseks, sularaha väljavõtmiseks, suhkru müüjate ning ostjate otsimiseks ning enda juhtimise all olevate äriühingute majandustegevuse korraldamiseks. Pangaautomaatide valvekaamerate salvestustega on tõendatud, et pärast R. Osolinilt või M.V. saadud korraldust võttis H. J. või siis ka M.V. ise OÜ Hamena arveldusarvele laekunud summad sularahas välja. 3.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tõendite põhjal olemas ka põhjendatud kahtlus, et R. Osolin on toime pannud KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema koos M. V., P.-M. P. ja T. N. kuulus kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigis maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses, s.o KarS § 3891 lg-s 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja selle tulemusena varalise kasu saamine. Jälitustoimingute protokollidest nähtub, et iga kuritegeliku ühenduse liikme roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. R. Osolini roll kuritegelikus ühenduses oli selle juhtimine, andes korraldusi ja juhiseid M. V. ja viimase kaudu P.-M. P. ja T. N. Lisaks sellele korraldas R. Osolin kogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuvat rahade liikumist. R. Osolini korraldusel kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil äriühinguid OÜ Scandic Masters, OÜ Maxell ja OÜ TN Hulgikaubandus, kelle poolt esitati näiliste tehingute toimumise kohta arveid ja teostati pangaülekandeid.
11. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et üksnes põhjendatud kuriteokahtluse esinemine pole piisav, võtmaks kahtlustatavat vahi alla. Vahistamise kohaldamiseks tuleb täiendavalt tuvastada vähemalt üks KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalustest: põhjendatud oht, et isik võib vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist või hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. 4.
12. Antud juhul on prokuratuur taotlenud R. Osolini vahistamist põhjusel, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Hinnates R. Osolini varasemat elukäiku ning käesoleva kahtlustuse asjaolusid, nõustub ringkonnakohus nimetatud vahistamisaluse esinemisega. R. Osolini on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud. Valdavalt on R. Osolin toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille eesmärgiks oli sarnaselt käesoleva kahtlustusega materiaalse kasu saamine. Viimati karistati R. Osolini Tartu Maakohtu 07.04.2011 otsusega kelmuse eest. Karistuseks mõisteti tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga. Seega on kahtlustuse sisuks olevad teod toime pandud ajal, mil R. Osolin oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 4.
13. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et R. Osolini puhul on tegemist isikuga, kes on omaks võtnud kuritegeliku eluviisi. Arvestades seda, et R. Osolin on pannud kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil ning aastatel 2010 ja 2011 ei ole ta Maksu- ja Tolliameti andmetel legaalset tulu teeninud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et vabadusse jäädes võib R. Osolin jätkata materiaalse tulu teenimiseks kuritegude toimepanemist. Samuti võtab ringkonnakohus uute kuritegude toimepanemise ohu hindamisel 5 arvesse, et kahtlustuse kohaselt oli R. Osolin kuritegeliku ühenduse juhtfiguur, kelle juhendamisel ja kontrolli all teised liikmed tegutsesid. Määruskaebuses märgitud asjaolud – R. Osolini näol on tegemist sotsiaalselt aktiivse inimesega, kes omab kindlat elukohta ning perekonda – ei lükka ringkonnakohtu järeldusi ümber. Nimetatud asjaolud pole seni suutnud tagada R. Osolini õiguskuulekat käitumist, mistõttu puudub alus arvata, et need hoiaksid edaspidi ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise.
14. Ringkonnakohus märgib, et teise vahistamisaluse osas on maakohtu määrus vastuoluline. Nii on maakohus esmalt asunud seisukohale, et R. Osolini eluviisidest ei ole alust järeldada tema pakkuminekut kriminaalmenetluse eest. Samas on maakohus leidnud, et kuriteo raskusastmest on küllaldane alus järeldada tema pakkuminekut. Arvestades seda, et vahistamistaotluses ei ole käsitletud ohtu, et R. Osolin võib hakata menetlusest kõrvale hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu viimane järeldus on määruses ekslikult kajastatud. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus nimetatud vahistamisalusel pikemalt ning leiab, et R. Osolini vahistamine on vajalik vaid ühel KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alusel, s.o uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu.
15. Ringkonnakohus leiab, et kuna on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu, siis puudub alus R. Osolini suhtes tehtud vahistamismääruse tühistamiseks. Aarne Sarjas Mati Kartau 6 Tiit Lõhmus