← Eesti

1-10-16451/10

1-10-16451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-16451 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aivo Tammaru kaitsja advokaat Anne Vissak’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aivo Tammaru kaitsja advokaat Anne Vissak’i määruskaebus rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 57.52 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kaks senti), sealhulgas käibemaks 9.58 eurot (üheksa eurot ja viiskümmend kaheksa senti), advokaat Anne Vissak’ile tema poolt Aivo Tammaru’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aivo Tammaru’lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissak’i poolt osutatud õigusabi eest 57.52 eurot riigituludesse.
  7. Aivo Tammaru’l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aivo Tammaru 110-16451 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu
  9. jaanuari 2011 määrusega jäeti Aivo Tammaru talle Harju Maakohtu
  10. oktoobri 2005.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Harju Maakohtu 17.10.2005.a otsusega (kriminaalasi nr 1/1-72/05) karistati Aivo Tammaru’t KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; 215 lg 2 p 1, 3 ja 266 lg 2 p 1, 3 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1-aasta 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.04.
  11. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
  12. juuli 2009.a ja lõpp
  13. mai 2012.a. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates
  14. detsembrist 2010.a. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. A. Tammaru’t on alates
  15. aastast kuritegude toimepanemise eest viiel korral karistatud. Vangistuses viibib ta teist korda. Põhiliselt on ta toime pannud vara- ja avaliku korra vastaseid kuritegusid. Viimase otsusega on teda karistatud nende kuritegude eest, mille sooritamise ajal oli ta allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Maakohus järeldas eeltoodud asjaoludest, et süüdimõistetu on käitunud korduvalt õigusvastaselt. Uute kuritegude toimepanemist ei ole ära hoidnud perekonna olemasolu ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine. Süüdimõistetu ei ole eelnevatest karistustest teinud endale vajalikke otsuseid ega suutnud oma käitumist seaduskuulekal teel hoida. Samuti on süüdimõistetu pikka aega hoidnud kõrvale Harju Maakohtu
  16. oktoobri 2005.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, mille kohaselt võib A. Tammaru vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Varasematest kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemisele. Maakohus leidis, et suure tõenäosusega soodustavad süüdimõistetu õigusvastase käitumise kordumist suhted teiste kriminaalkorras karistatud isikutega ning tema impulsiivne käitumine. Seega on uue kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetul endiselt olemas. Eelneva alusel puudus maakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks praegu võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et ta on täitnud individuaalses täitmiskavas püstitatu, tal on vabaduses olemas kindel elukoht, võimalus saada tööd, lähedaste toetus ning teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Tammaru kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul vaadata veelkord üle süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist võimaldavad asjaolud, tühistada Tartu Maakohtu kohtumäärus ja teha uus määrus, millega A. Tammaru tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 2 Kaitsja leiab, et A. Tammaru on end näidanud karistust kandes positiivsest küljest, mida tuleks kohtul ka vastavalt hinnata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on A. Tammaru’l vabanedes olemas elukoht ema V.K. kuuluvas korteris XXX XXX, kuhu ta saab asuda elama koos venna M.P. ja tema abikaasa C.P. . Nii süüdimõistetu ema kui ka vend on valmis talle abi osutama. A. Tammaru’l on võimalus leida tööd XXX alevikus XXXX tsehhis. Kaitsja lisab, et A. Tammaru on vabanemisel valmis võtma selliseid lisakohustusi nagu kohustus asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ühe kuu jooksul, kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Kaitsja põhjendab A. Tammaru tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise taotlust ka sellega, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt ning ta on sisustanud oma aega vangistuses õppimisega. A. Tammaru õpib T K kooli X. klassis. Klassijuhataja P.T. on tal sõlmitud kokkulepe, et ta saab jätkata õpinguid pärast vabanemist eõppe vormis. A. Tammaru’l ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtul tuleks hinnata ja arvestada Tartu Vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri toetust A. Tammaru vabastamisele. A. Tammaru’l on selge visioon edaspidiste eluplaanide osas – pärast XXXX saamist plaanib ta läbida XXXX kutsekoolituse ja asuda tööle XXXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Tammaru vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus, mitte vabastades A. Tammaru’t tingimisi enne tähtaega karistusest, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja mõttekäiguga A. Tammaru varasema elukäigu osas (kriminaalkorras karistatud 5 korral, vangistuses viibib teist korda), mille pinnalt on alust arvata, et eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et viimase otsusega on A. Tammaru’t karistatud kuritegude eest, mille sooritamise ajal oli ta allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Samuti on ta hoidunud pikka aega kõrvale Harju Maakohtu
  17. oktoobri 2005.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus jagab maakohtu arvamust, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Suure tõenäosusega ei ole A. Tammaru suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. 3 Kriminaalhooldusametnik ja vangla toetavad A. Tammaru vabastamist, kuid samas on nad ära märkinud olulised riskitegurid. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt on A. Tammaru impulsiivse käitumisega ja kergesti mõjutatav. Kriminaalhooldaja on täiendava riskifaktorina välja toonud ebapiisava oskuse probleeme lahendada. Pealegi ei ole kohus seotud ei vangla ega ka kriminaalhooldusametniku arvamusega. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi A. Tammaru käitumises (sotsiaalprogrammis osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.