§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 17. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jaan Luppe määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13536 tunnistati Jaan Luppe süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsusega mõisteti J. Luppelt riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud 18 875,80 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2010 otsusega tühistati Harju Maakohtu 26.11.2009 otsus J. Luppe süüditunnistamises KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi ning J. Luppe tunnistati süüdi KarS § 118 p 1 järgi. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Täiteasjas nr 187/2010/1071 täidab kohtutäitur Oleg Sirotin J. Luppelt Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega riigituludesse väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu nõuet 2024,13 eurot, millele lisanduvad täitekulud 549,89 eurot. Kohtutäituri teatel on nõuded praeguseks osaliselt rahuldatud ning sundraha, kaitsjatasu ja täitekulude nõude kogujääk on 2079,28 eurot. 27.08.2012 saabus Tartu Maakohtusse J. Luppe avaldus, milles ta palus tema suhtes täitemenetluses nr 187/2010/1071 olevate nõuete tasumiseks maksegraafiku koostamist. Avalduse kohaselt on J. Luppe valmis tasuma igakuiselt nõudest 25 eurot ja pärast karistuse kandmiselt vabanemist on ta valmis makstavat summat ka suurendama. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus käsitles J. Luppe nõuete tasumiseks maksegraafiku koostamise taotlust kui nõuete täitmise ajatamise taotlust ning leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus sedastas, et J. Luppe ei ole oma avalduses kuidagi põhjendanud, miks oleks täitemenetluse jätkamine ilma ajatamiseta tema suhtes ebaõiglane. Kuigi taotlusest nähtuvalt kannab J. Luppe küll vanglakaristust ning lisaks käsitletavale täitemenetlusele tuleb tal tasuda 268,64 euro suurust nõuet ka teise kohtutäituri menetluses olevas täitemenetluses, leidis maakohus, et nimetatud asjaolude põhjal ei saa siiski teha järeldust, et täitemenetluse ajatamata jätmine oleks J. Luppe suhtes ebaõiglane. J. Luppel on võimalik ka kinnipidamiskohas sissetulekut teenida ning samuti võib tema isikuarvele laekuda muid summasid, millest on võimalik tema suhtes täitemenetluses olevaid nõudeid täita. Vangistusseaduse § 44 kohaselt peetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest täitemenetluses olevate rahaliste nõuete täitmiseks kinni maksimaalselt vaid 50%. Ülejäänud isikuarvel olevad summad jäävad süüdimõistetule isiklikuks vanglasiseseks kasutamiseks ja osa sellest kantakse ka tema vabanemistoetuseks, mistõttu ei saa öelda, et täitemenetluses olevate rahaliste nõuete täitmine osast süüdimõistetule laekuvatest vahenditest oleks tema suhtes kuidagi ebaõiglane ja jätaks ta isiklikest vahenditest ilma. Seega peaksid täitemenetluse ajatamiseks kinnipeetava suhtes esinema lisaks kinnipidamiskohas viibimisele ja teiste nõuete olemasolule ka mingisugused muud erandlikud kriteeriumid, mis tingiksid selle, et täitemenetluse ajatamata jätmine oleks tema suhtes kuidagi ebaõiglane või paneks ta raskesse olukorda. Maakohus J. Luppe puhul selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud, seega ei ole tema taotlus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Luppe palub tühistada maakohtu määruse ja ajatada kriminaalasjas nr 1-09-13536 välja mõistetud menetluskulud ühe aasta võrra. Määruskaebuse kohaselt on J. Luppe Tartu Vanglas XXX XXXX õppekaval ning vangla ei pea võimaldama talle tööd. J. Luppe ema töötab XXXX, seega pole tal võimalik tasuda kohtutäiturile. Tema ema on viimase kahe aasta jooksul pidanud kohtutäiturile maksma 500 eurot kuus. Tema isa on XXXX ning XXXX. Seega peab ema neid mõlemat üleval ning peab ka J. Luppe eest kohtutäiturile tasuma, mis käib talle üle jõu. J. Luppe soovib kohtutäiturile täiteasjas nr 187/2010/1071 tasuda 25 eurot kuus, kuna igakuine fikseeritud summa tagaks tema võla tagasimaksmise. J. Luppe märgib, et soovib koguda endale vabanemisfondi raha, et vangistusest vabanedes oleks tal elamisraha ning võimalus korterit üürida. Pärast vangistusest vabanemist on J. Luppe nõus makstavat summat ka suurendama. J. Luppe märgib, et tal on veel lisaks tasuda võlg ka 268,64 euro ulatuses, mida ta teeb 6 kuu jooksul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.
sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või 2 ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
alusel saab kohus rahalise karistuse ja
§-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). Ringkonnakohus on seisukohal, et J. Luppe poolt määruskaebuses esitatud asjaolud, s.o vangistuses viibimine ja käesoleval hetkel töö puudumine ei ole mõjuvateks põhjusteks
Riigikohus on sedastanud, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena
mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks (RKKKm 3-1-1-57-12, p 10). Vaatamata asjaolule, et J. Luppe omandab XXXX eriala, võib ta jätkuvalt vanglas tööle asuda. Samuti võib tema arvele laekuda muid summasid, mille arvelt on võimalik täitemenetluses olevaid nõudeid täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna VangS § 44 kohaselt peetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest kinni täitemenetluses olevate rahaliste nõuete täitmiseks vaid 50%, siis on J. Luppel jätkuvalt võimalus koguda raha vabanemisfondi, et tal oleks vabanedes vahendeid oma elamiskulude tarbeks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud asjaolu, et J. Luppe ema on rahaliselt keerulises olukorras ning isa on XXXX, ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks ajatada J. Luppelt väljamõistetud menetluskulude tasumist. Vanemad ei ole kohustatud tasuma täisealise teovõimelise isiku võlgnevusi. J. Luppelt kriminaalasjas nr 1-09-13536 välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustus on temal endal. Seega leiab ringkonnakohus, et J. Luppe poolt toodud põhjuste puhul – viibimine Tartu Vanglas ja töökoha mitteomamine – ei ole tegemist mõjuvate põhjustega
tähenduses ning Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude ajatamine ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma 3 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.