← Eesti

1-12-8481/3

Obsah (4)§ 121§ 66§ 56§ 58

Kriminaalasi nr 1-12-8481 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2012.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-8481 Kohtunik Liivi Loide Kr

§ 121

järgi käskmenetluses Süüdistatav PIRET OSTIK isikukood 47606036036; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja: advokaat Valli Murde Varasem karistatus: kriminaalkorras ning väärteokorras karistamata RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Piret Ostik

§ 121

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata Piret Ostikule mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 6 (kuus) kuu jooksul, kohustades Piret Ostikut tasuma mõistetud rahalise karistuse katteks igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks vähemalt 27 (kakskümmend seitse) eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002, viitenumber 4100065035. Selgituseks märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-8481, Piret Ostik“. Menetluskulu käesolevas kriminaalasjas on: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti; 1

(3)3) paljunduskulu 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda menetluskuludena Piret Ostikult sisse 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata sisse nõutavad menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul ja kohustada Piret Ostikut tasuma igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust menetluskulude katteks hiljemalt 25ndaks kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-8481, Piret Ostik, menetluskulud“. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Piret Ostikut süüdistatakse selles, et tema 03.04.2009.a kella 22.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärkohtles kehaliselt oma poega xxxxxxxxxxxxxxxxx tekitades talle kehavigastusi, mis seisnesid selles, et ta lõi xxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt püksirihmaga ülakeha piirkonda, tekitades xxxxxxxxxxxxxxxxxxfüüsilist valu ning triibukujulised hematoomid seljale, rinnale, kõhule ning vasakule käele. Seega Piret Ostik, kehaliselt väärkoheldes oma poega ning tekitades talle valu ja kehavigastusi, pani toime

§ 121sätestatud kuriteo.

Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Piret Ostikut

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses (üks päevamäär on 3,20 eurot), s.o 160 eurot riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel, arvestades isiku perekondlikku ja majanduslikku olukorda, määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 27 eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. KOHTU SEISUKOHT Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Piret Ostiku puhul ei tuvastanud kohus vastutust kergendavaid asjaolusid. Vastutust raskendava asjaoluna tuvastas kohus vastavalt

§ 58lg 1 p 4 süüteo toimepanemise isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Arvestades Piret Ostiku süüd ja teo 2

(3)toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 66lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi.

Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. Menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Piret Ostikult väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas (435 eurot). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Piret Ostikule riigi õigusabi vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 48,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 0,45 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Prokurör on teinud süüdistusaktis kohtule ettepaneku jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda vastavalt KrMS § 180 lg 3. Kohtu hinnangul on prokuröri ettepanek asjakohane ning kohus leiab, et on võimalik vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Käesolevalt on menetluskulude kogusumma 483,85 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Piret Ostikul on alaealised lapsed, kes on tema ülalpeetavad. Arvestades Piret Ostiku majanduslikku olukorda ja asjaolu, et tal tuleb tasuda ka rahalist karistust, käiks kogu menetluskulu hüvitamine süüdimõistetule ilmselt üle jõu ning võiks seada tema alaealised lapsed põhjendamatult raskesse olukorda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb osaliselt jätta riigi kanda. Lisaks leiab kohus, et ka sissenõutava menetluskulu korraga tasumine ei ole süüdimõistetule jõukohane, mistõttu määrab kohus tulenevalt KrMS § 180 lg 3 selle tasumisele osade kaupa. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.