septembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Mihkel Peedori määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsusega tunnistati Mihkel Peedor süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust. Otsusega mõisteti M. Peedorilt välja menetluskulud summas 21 480.70 krooni. Kohtuotsus jõustus 15.09.
§-le 432 ja TMS §-le 45 jättis M. Peedori taotluse täitmise pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures ainuüksi TMS §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel. Esiteks on maakohtunik eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna.
kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab
-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene
-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt
§-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks M. Peedori taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda
§-st 423 ja §-st 424, 2 mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi
-is sätestatust. Kuigi maakohus on lähtunud määruses esmajoones TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul M. Peedori taotlust käsitada temalt väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlusena
Peedori taotluse kohaselt soovib ta menetluskulude tasumist alustada ajal, kui ta vangistusest vabaneb. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt rõhutada, et kriminaalmenetluskulude tasumist on
§-st 424 tulenevalt võimalik pikendada üksnes ühe aasta võrra. Käesoleval juhul on maakohus Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsuse täitmist M. Peedorilt välja mõistetud menetluskulude osas juba aasta võrra pikendanud, mis juba iseenesest välistab M. Peedori teistkordse täitmise pikendamise taotluse rahuldamise. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et M. Peedori puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise. M. Peedor on oma taotlust põhjendanud sellega, et ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes nimetatud asjaolud ei saa kaasa tuua täitmise pikendamist
Vastasel juhul oleks alus täitmise pikendamise kohaldamiseks olemas kõigi reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetute puhul, kes vangistuses ei tööta. See oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Muid põhjuseid täitmise pikendamiseks M. Peedor oma taotluses esitanud ei ole. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.