1-06-7995 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-7995 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprilli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Andreevi ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebused Tartu Maakohtu
- aprilli 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
- aprilli 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergey Andreevi ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebused rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35 eurot sealhulgas käibemaks 6,39 eurot, advokaat Aivar Kello poolt Sergey Andreevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergey Andreevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse. Sergey Andreevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergey Andreev 1-06-7995 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.04.2011 määrusega jäeti Sergey Andreev temale Viru Maakohtu 03.11.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 03.11.2006 otsusega mõisteti Sergey Andreev süüdi KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi ning karistati vangistusega 6 aastat. KarS § 54 alusel kohaldati S. Andrejevi suhtes lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.05.
- Karistusaja algus 30.12.2005 ja lõpp 29.12.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole S. Andreevi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Maakohus tuvastas, et S. Andreevil puudub vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Ta ei oma Eestis kehtivat elamisluba ega isikut tõendavat dokumenti. Viru Maakohtu 03.11.2006 otsusega on S. Andreevi suhtes kohaldati lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Seega kuulub S. Andreev vanglast vabanemisel Eestist väljasaatmisele. Maakohus asus seisukohale, et kuna S. Andreev kuulub peale vabastamist Eestist väljasaatmisele, ei ole tema suhtes võimalik rakendada neid KarS § 76 lg 4 või lg 41 nõudeid, mis on seadusandja poolt seatud ennetähtaegse vabastamise vältimatuteks tingimusteks. Seetõttu ei ole S. Andreevi ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus leidis, et S. Andreevi vabastamiseks puuduvad ka sisulised eeldused: tal puudub Eestis elukoht, tema endine abikaasa ei nõustu S. Andreevi elama asumisega pere juurde ning lähtudes S. Andreevi poolt toimepandud kuriteost (oma XXXX korduv vägistamine) ei ole ka mõeldav, et S. Andreevi asub uuesti elama kannatanu juurde. Kuna S. Andreevi elukohta pole võimalik Eestis määrata, puudub võimalus siduda S. Andreevi kriminaalhooldus kindla elukohaga, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeltingimus. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
- S. Andreevi kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse millega jäeti S. Andreev ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ennetähtaegsel vabanemisel S. Andreevil olemas elukoht T rehabilitatsioonikeskuses. Tartu vangla ja kriminaalhooldaja ei toetanud S. Andreevi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et S. Andreevilt on kohtuotsusega ära võetud elamisluba Eestis. S. Andreev selgitas kohtuistungil, et ta on selle otsuse vaidlustanud Euroopa Inimõiguste Kohtus, kuna kohtuotsuse resolutiivotsus ja motiveeritud otsus ei ole identsed. Maakohus aga nimetatud asjaolu ennetähtaegse vabastamise juures ei arvestanud. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata sellise inimese mõjutamise ja kasvatamise variandi nagu seda on kriminaalhooldus. S. Andreev on nõus enda allutamisega kriminaalhooldusele, mille üheks tingimuseks oleks olnud mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldus annab ühiskonnale (läbi kriminaalhooldusametniku) võimaluse suunata ja juhendada S. Andreevit.
- S. Andreev esitas määruskaebuse, milles leiab, et maakohus on ebaõigesti motiveerinud tema vabastamata jätmist KarS § 54 alusel, kuna Viru Maakohtu 03.11.2006 otsuse 1-06-7995 resolutiivosas ei ole temale sellist lisakaristust mõistetud. -2- S. Andreev taotleb asjaolude väljaselgitamist, mis seonduvad KarS § 54 kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult pööranud olulist tähelepanu toimepandud kuriteole. S. Andreev kannab karistust
- astme kuriteo eest, mille ta pani toime enda XXXX vastu. Tartu vangla iseloomustuse järgi ei tunnista S. Andreev toimepandud kuritegu, mistõttu on säilinud oht samalaadse kuriteo toimepanemiseks vabanemisel. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest ei nähtu ka, et S. Andreev oleks saanud vangistuses osaleda sotsiaalprogrammides või nõustamistel, mis vähendaks tema ohtlikkust. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva ajal S. Andreevi ennetähtaegse vabastamise välistab ka kindla elukoha puudumine, kuna ilma elukohta ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada, sest vangistusest tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 4 või lg 41 alusel vabastamise korral tuleb süüdimõistetu katseajaks allutada KarS § 75 järgi käitumiskontrollile, mis kohustab isikut elama kindlas elukohas. Samuti puudub S. Andreevil vabanemise korral toetav sotsiaalvõrgustik ning töökoht. Kuna S. Andreevil puudub käesoleval ajal isikuttõendav dokument, ei ole tööleasumine võimalik. Samuti tuleb arvesse võtta, et S. Andreevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja ega vangla. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga määruskaebuses, et maakohus ei võtnud vabastamise otsustamisel arvesse asjaolu, et S. Andreev on enda Eesti Vabariigist väljasaatmise vaidlustanud Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Ringkonnakohus leiab, et S. Andreevi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole eelnimetatud asjaolu määrav, kuna KarS § 76 lg 3 sätestab need asjaolud, mida kohus peab eelkõige ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama ning süüdimõistetu kohtuotsuse vaidlustamine või mittevaidlustamine EIK-s nende asjaolude hulka ei kuulu. S. Andreevi taotluse kohta määruskaebuses KarS § 54 tema suhtes kohaldamise osas märgib ringkonnakohus, et käesolevas ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses ei ole võimalik ringkonnakohtul lahendada KarS § 54 kohaldamist puudutavat vastuolu Viru Maakohtu 03.11.2006 otsuse nr 1-06-7995 resolutiivosa ning tervikotsuse vahel ning nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas ei oma KarS § 54 järgi mõistetud lisakaristus S. Andreevi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tähtsust. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik S. Andreevi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. -3- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, §-st 390 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -4- Aarne Sarjas
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.