lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Aare Priske suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 3) mitte viibima kohtades, kus tarvitatakse alkoholi; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis. 1 Aare Priske vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista Aare Priskelt menetluskuluna riigituludesse 76,80 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo M. Reinsalu kasuks 109,68 (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Aare Priske kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 21.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aare Priske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aare Priske tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 110-10819
lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.
lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Aare Priske tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav Aare Priske ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kohus märgib, et kuna kinnipeetav viibib avavanglas ja käib tööl, on ta sellega tõestanud, et suudab väljaspool kinnipidamisasutust seaduskuulekalt käituda. Asjaolu, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi, näitab, et isik on asunud end parandama. Vabaduses on kinnipeetaval lapsed ning ema. A. Priskel on vabanedes võimalus asuda tööle, elama asuks ta xxxx ema juurde või muretseks eluruumi xxxx juhul, kui ta leiab seal töö. Vangla materjalidest nähtub, et isik on tunnistanud probleeme seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning on motiveeritud alkoholist ja narkootikumidest hoiduma. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on tunnistanud probleeme ja asunud nendega tegelema. Seega ei esine kinnipeetava Aare Priske vabastamist välistavaid asjaolusid. Vabastades A. Priske vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tulenevalt asjaolust, et vangla on hinnanud tõenäosust, et A. Priske paneb 2 aasta jooksul toime uue kuriteo, madalaks, on kohtu hinnangul otstarbekam kinnipeetav vabastada ning jälgida tema suutlikkust ühiskonnas toime tulla. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Aare Priske kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 13. oktoobril 2012. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.