5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-3054 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi Villem Peet´i süüdistuses LS § 227 lg 4 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 02.07.2012 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova Villem Peet ik 39203240234, töökoht xxx Asja läbivaatamise kuupäev 02.07.2012 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: Villem Peet süüdi tunnistada väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi xxx s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 02.07.2012 kell xxx-xxx-l s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud tulenevalt LS § 124 lg 3 p 1, ning juhindudes KarS § 57 lg 1 p 5 ja §63 lg 1 mõista temale Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut (4x100) s.o 400(nelisada) eurot. Rahatrahv tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064, ning selgitus „Villem Peet 412-3054 rahatrahv“. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 MENETLUSE KÄIK: 2.07.2012 koostas patrullpolitseinik Vladimir Timofejev väärteoprotokolli nr-. AB 1226960 selle kohta, et Villem Peet juhtis xxx xxx suunas kiirusega 153+- 5 km tunnis, antud teelõigul lubatud kiirus oli 70 km tunnis. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 78 km tunnis. Peale selle juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui see oli peatatud LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 24.03.2012.a. Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 ja § 90 lg 1 p 2 sätteid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 ja LS § 201 lg 2 alusel. Menetlusalune isik omakäeliselt kirjaliku ütlusega kinnitas, et ta on rikkumisega nõus. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID: VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu
3. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3 1 1-16-09, p 8 ja
4. juuni
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljub kohus väärteoprotokollide piiridest ja rikub sellega VTMS §-s 87 sätestatut nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõendid: Väärteoprotokollis nr. AB 1226960 on märgitud kohtuvälise menetleja poolt liiklusalase rikkumise kohta kogutud tõendid, s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja Jõhvi PJ patrullpolitseinik A.Rogozin. Kohus juhindub siinkohal Riigikohtu kohtuotsest nr. 3-1-1-73-08: Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-10103, p 6.1). Et väärtegude näol on tegu ühiskonna jaoks vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega, kogub kohtuväline menetleja vajalike tõendite kogumi tuvastatud rikkumise tõendamise kohta. Kohus uuris kohtuistungil eelnimetatud tõendeid ja leidis: Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul tõepäraseks tõendiks, milles kajastub kohene väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumisega nõusolek.
6. Menetlusaluse isiku ütlused kohtuistungil Kohtuistungil selgitas Villem Peet, et elukaaslane xxx ja siis jälle kell 5, et laps ei saa hingata ja palus koju tulla, mistõttu kiirustas koju. V.Peet palus naisel kiirabi välja kutsuda. V.Peet selgitas, et esmane juhiluba on aegunud. Isik ei ole kaks kuud palka saanud. Täna pidi olema palgapäev ning oleks saanud minna juhilubasid vahetama. V.Peet asus tööle jaanuaris 2 kuid palka varem ei saanud, sest tegemist on hooajatööga. Paar aastat tagasi oli ka liiklusalaseid rikkumisi. Libedasõit on tehtud. Teooriaeksam ei ole tehtud, sest enne selle jaoks raha ei olnud. V.Peet kinnitab, et tagastab auto ja võtmed firmale ning juhtunust on aru saanud 10 tunniga vanglas olles. Isik soovib karistusena tasuda trahvi. Kohus hindab Villem Peeti ütlused tõepäraseks, sest eelkõige seonduvad need ka rikkumisele järgnevalt kell 6.13 antud ütlustega, kus ta väga kahetseb oma rikkumist ja kiirustas elukaaslase telefonikõne tõttu, kes palus tal koju sõita, sest lapsel on tõsine terviserike. 3.KIIRUSEMÕÕTESEADME kasutamise protokoll: Kohus uurib väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit tlk. 6 s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll xxx Eelnimetatud protokollis on fikseeritud, patrullauto seisis parklas ja mõõtmine toimus paigal seistes ja ka samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist kiirema objekti jälgimine. Sõiduk eemaldus patrullautost ja liikus üksinda asulavälisel teel hea nähtavusega valgel ajal. Seadme lugem 153 km/tunnis, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km tunnis. Seega ületas kiirust mitte vähem kui 78 km tunnis +- 5 km tunnis. Videotehnikat ei kasutatud. Villem Peet seadme näiduga on tutvunud ja nõustub sellega. Kohus märgib, et kui rikkumisena fikseeritud kiiruse mõõtmise ajal liikus sõiduk xxxxxx mnt 138.-l kilomeetril asulavälisel teel üksi ja patrullautos fikseeriti protokollist nähtuvalt rikkuja kiirus kahel korral, nii seistes kui ka liikuvast sõidukist rikkujat jälitades, kusjuures protokollis on näidatud vaid üks seadme lugem- jääb selgusetuks näidu mõõtmise koht ja sel ajal lubatud sõidukiirus antud teelõigul. Kohus leidis, et ei ole võimalik lugeda tõendatuks faktiliselt ilma videosalvestist - kui puuduvat ja kogumata tõendit uurimata, rikkumise koha fikseerimise täpsust, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida. Nimelt isiku kinnipidamise protokollis tlk.5 on isik kinni peetud xxx km-l. Seega ei ole võimalik anda hinnangut rikkumise kestvuse kohta, kui pikal vahemaal toimus rikkuja jälitamine ja kas kiiruse ületamine oli kestev kuni sõiduki peatumiseni s.o mitmed kilomeetrid edasi. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Kuna V.Peet ei vaidlusta, et ta liikus kiirusega, mis on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, ning mootorsõiduki juht kiirust kõnealuse liiklusmärgi mõjupiirkonnas kuid kas fikseeritud rikkumine toimus ka faktiliselt 70 km tunnis lubatud mõjupiirkonnas- ei ole käesolevas väärteoasja muid tõendeid kogutud ja kohtul puudub võimalus kiiruse mõõtmise käiku konkreetse liiklusmärgi mõjupiirkonna algusest alates hinnata. Seega üksnes menetlusaluse isiku V.Peeti nõusolekuga on tõendatud väärteo toimepanemise koht ja aeg ning asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal liikus sõiduk üksi.
7. Isiku kinnipidamise protokoll V.Peeti kohta koostati isiku kinnipidamise protokoll 02.07.2012 kell 5.39 VTMS § 44 lg 1 p 3 1,3,4 alusel xxx
8. Tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kohus uurib väärteoprotokollis kajastatud tõendit, tunnistaja A.Rogozini ülekuulamise protokolli ja juhindub Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-86-06, kus märgitakse, et tulenevalt VTMS §-st 2, aga ka § 31 lg-s 1 ja §-s 64 sätestatust, on alust väita, et KrMS §-s 291 sätestatud tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohtumenetluses avaldamise tingimusi tuleb arvestada ka väärteoasja kohtulikul arutamisel (vt ka RKKKo nr 3-1-1-107-04). Seega kohtuvälise menetleja poolt vahetult väärteomenetluses kinnipeetava toimetamine kohtusse taotlusega aresti kohaldamiseks peab esitama ka vajalikud kogutud tõendid menetlusaluse isiku süü tõendamiseks. Antud juhul kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja täielikuks ja igakülgseks uurimiseks esitanud kohtule väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalike tõendite loetelu ega taotlenud nende uurimist kohtuistungil. Väärteomaterjalides esitatud tõendi tlk-8-9 tunnistaja Aleksei Rogozini kohtuistungile kutsumise taotlust kohtuväline menetleja kohtule ei esitanud. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsustes (nr 3-1-1-74-07, 3-1-1-84-08, 3-1-1-107-09) korduvalt tähelepanu juhtimisest märgib kohus, et kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine on põhjendatud vaid olukorras, kui põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda, on mõjuv. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt RKKKo nr 3-1-1-107-04, p 9). Õigus tunnistajat küsitleda on vajalik nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks kui ka ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (viidatud otsuse p 7). Käesoleva väärteo kohtumenetluses ei ole kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud tunnistaja väljakutsumist ega kohtuistungi edasilükkamist, ei esitanud kohtule tunnistaja mitteilmumise mõjuvaid põhjusi. Seega jätab kohus välja tõendite kogumist väärteotoimikus tlk. 8-9 tunnistaja ülekuulamise protokolli kui mittelubatud tõendi. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest tlk.10-11 nähtub, et Villem Peet on tasunud kõik temale väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid ja 2012 aastal liiklusalased rikkumised puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Villem Peeti karistamist arestiga 10 päeva, jättes märkimata menetlusaluse isiku vastutust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu või puudumise tulenevalt KarS §
9. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et väärteo toimepanemises Villem Peeti süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi tulenevalt oma süü omaksvõtmise ulatuses ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud sõidukiirusega liikemises. Kohus hindab V.Peeti süüd kergendavaid asjaolusid juhindudes KarS § 57: Isik on varem väärteokorras karistatud ja kõik trahvisummad on tasutud. Isik tunnistas oma süülist ja mõtlematut käitumist ja kahetses oma ütlustes puhtsüdamlikult toimepandut. Seega on isiku käitumises tuvastatud süüd kergendava asjaolu puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Villem Peeti rikkumise asjaoludes ei ole tuvastatud alkoholi osakaalu. Mootorsõiduki juht oli seega kaine ja mootorsõiduki juhtimise liikluskogemust hinnates on selgunud, et Villem Peet on läbinud liiklusalase koolituse. Esmane juhtimisõigus on peatunud seoses ajutise rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohus leidis, et väärteomenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid V.Peeti juhtimisel oleva mootorsõiduki tehnilises seisundis puuduste olemasolu kohta. V.Peet 4 liikles vahahommikusel ajal, mil liikluse intensiivsus oli tavapäraselt sellele kellajale madal s.o väärteomaterjalides kogutud tõenditest nähtub, et teisi liiklejaid ei ole täheldatud. Seega ei ole üksnes lubatust suurema kiirusega liiklemisel sellest tulenevast ohtlikkusest kogutud muid tõendeid teeoludest, teistest liiklejatest või juhi sõidustiilist tulenevale ohule. Kohus ega ka kohtuväline menetleja V.Peeti süüd raskendavad asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Villem Peetile määrata kogumkaristuse 10 päeva aresti, põhjendamata 2 raskeima liiklusalase rikkumise toimepanemise eest karistust alla keskmise määra. Siinkohal kohus märgib, et nn. kogumkaristuse mõiste KarS § 63 lg 2 alusel on kohaldatav ainult kuritegude toimepanemise eest liitkaristuse mõistmisel, ning väärtegude toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb kohaldada KarS § 63 lg 1 või lg 3 sätteid. Kohus leidis, et V.Peeti poolt üheaegselt kahe liiklusalase rikkumise toimepanemise s.o lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km tunnis ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest tuleb juhinduda Kars 63 lg 1 sätestatust: - Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse - Seega - tuleb Villem Peetile mõsta karistus liiklusalase rikkumise eest mis näeb ette raskeima karistuses s.o LS 227 lg 4 alusel ja kohus mõistab Villem Peetile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Siinkohal parandab kohus eksimuse kohtuotsuse lõpposas, kus ekslikult oli märgitud rahatrahvi suurus päevamäärana. Käesolevaga märgib kohus, et lõpposas näidatud arvestuse käik 4x100 näitab, et faktiliselt on tegemist rahatrahvi 400 eurot suuruse aluseks s.o trahviühiku baassumma 4 eurot korrutis 100 trahviühikuga KarS § 47 lg 1 alusel. Kohus mõistab Villem Peetile liiklusalase süüteo toimepanemise eest kohtu poolt tuvastatud rikkumise raskust arvestades rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra V.Peetil KarS § 57 lg 1 p 5 alusel täheldatud kergendava asjaolu olemasolul s.o perekondlikest asjaoludest sõltuvana. Lisaks arvestab kohus kergendava asjaoluna isiku süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik Osaliselt tühistatud Ringkonnakohtu 27.09.2012 kohtuotsusega 5