1-12-3888/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12- 3888 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Aleksandr Birobajevi süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.05.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Imbi Seimar Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav A. Birobajev, prokurör Aleksander Tsitšerov Süüdistatav Aleksandr Birobajev isikukood 39101150255 kodakondsus määratlemata, elukoht xxxxxxx, õpib xxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. mai 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista Aleksandr Birobajevilt riigieelarve tuludesse 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 28.05.2012.a otsusega tunnistati Aleksandr Birobajev KarS § 424 järgi süüdi ja karistati 6-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Aleksandr Birobajev tunnistati süüdi selles, et ta juhtis 20.07.2011.a kella 00.39 ajal Tallinnas Mustamäe tee 161 juures mootorsõidukit BMW 320 nr xxxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,04 milligrammi), rikkudes sellega LS § 69 lg 1 sätestatut. Karistuse mõistmisel arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust, Grossi poele tekitatud kahju hüvitama asumist. Karistusliigi valikul arvestas kohus sellega, et A. Birobajevil puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse kandmiseks, rahaline karistus koormaks teda õpingute ajal toetavaid ülalpidajaid. Kohus arvestas ka asja tehiolusid – A. Birobajev jõi peaaegu pool liitrit kanget alkoholi (viskit) ja asus kohe sõidukirooli, kahjustas ka 3 talle kõrvalise isiku vara. Lisakaristuse määramisel lähtus kohus A. Birobajevi süü suurusest, arvestas, et tema puhul on tegemist noore juhiga, kes sai juhtimisõiguse 2011.a, kohus viitas sellele, et A. Birobajevi tabamiseks käivitati politseioperatsioon, mille käigus kahjustas süüdistatav kolmandate isikute vara. Kohus leidis, et kohaldatav lisakaristus aitab A. Birobajevil paremini mõista liiklusalase rikkumise ja selle tagajärje põhjuslikku seost. APELLATSIOONI SISU Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ja uue otsusega mõistetud karistuse kergendamist ja lisakaristuse aja lühendamist. Peale selle taotleb kaitsja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. Apellant leiab, et A. Birobajevile mõistetud karistus ei ole vastavuses tema süü suurusega, karistuse määramisel ei ole kohus arvestanud süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. A. Birobajev on varem karistamata, tunnistab oma süüd, hüvitas kahju, kahetseb, käesoleval ajal õpib. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märgib ka, et sõiduki joobes juhtimine on antud asjas koosseisuline asjaolu ning seda veel täiendavalt „äärmiselt taunitava“ asjaoluna arvestada on kohatu. Kaitsja leiab ka, et juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks kuuks, s.o pikaks ajaks, on põhjendamatu. Süüdistatav õpib Taanis, kasutas autot kooli sõiduks, sest igakordne lennukiga sõit on väga kulukas. A. Birobajev mõistab, et lisakaristuse kohaldamine on õige, kuid palub lühendada selle pikkust. Kaitsja märgib veel, et kohus mõistis süüdistatavale märksa raskema karistuse, kui taotles riiklik süüdistaja. Süüdistatav palub ka talle antud menetluskulude tasumiseks anda seadusega ettenähtud pikim aeg, see annaks talle võimaluse kooli kõrvalt töötades need iseseisvalt tasuda. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Esmalt osundab kohtukolleegium, et nii põhikaristuse kui lisakaristuse mõistmist A. Birobajevile on maakohus oma otsuses veenvalt põhjendanud, neist põhjendustest tuleneb ka see, miks on kohus valinud just sellised põhi- ja lisakaristuse määrad nagu kohus A. Birobajevi suhtes kohaldanud on. Kohtukolleegium rõhutab, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Apellandi arusaam, nagu oleks kohus rõhutanud karistuse mõistmisel täiendavalt A. Birobajevi poolt sõiduki juhtimist joobnud olekus, mis on juba KarS § 424 koosseisuline asjaolu, on siiski eksitav. Kahtlemata mõjustavad isiku süü suurust asjas tuvastatud tehiolud, isiku käitumise viis. Seda ongi maakohus silmas pidanud. Vaieldamatult on süü suurus väiksem, kui isik tarbib alkoholi ning asub sõidukit juhtima mõne aja möödudes lootusega, et joove on möödunud, suurem aga A. Birobajevi puhul, kes tarbis 400 grammi kanget alkoholi ja asus kohe autorooli. Süü suuruse tuvastamisel mängib rolli ka joobe aste, A. Birobajevil tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,04 mg/g, vastutus KarS § 424 alusel järgneb aga juba 1,50 milligrammi alkoholi sisaldusest ühes grammis veres. Vastutust kergendavate asjaoludega ja A. Birobajevi isikut iseloomustavate andmetega on maakohus arvestanud ja lähtunud ka sellest, et raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegiumi hinnangul ei sisalda apellatsioon selliseid argumente, mis võiksid kuidagi A. Birobajevi olukorda leevendavalt mõjutada. Kaitsja märkus selle kohta, et kohus on A. Birobajevile mõistnud raskema karistuse kui seda taotles riiklik süüdistaja, ei ole samuti otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendanud üheselt seisukoha, mille kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlusega. Samas otsuses kajastatud kohtu poolt prokuröri taotlusest rangema karistuse mõistmise põhjendamisnõue on kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses täidetud. Aleksandr Birobajevi suhtes KarS § 50 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristus on maakohtu poolt igati põhjendatud, kohtukolleegium nõustub nende põhjenduste ja kohtu järeldustega täiel määral. Apellatsioonis esitatud argument, mille kohaselt on A. Birobajevil mootorsõiduki juhtimise õigus vajalik kooliskäiguks, kuivõrd see on odavam, ei tingi maakohtu järelduste ümberhindamist ja lisakaristuse kestuse lühendamist. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude väljamõistmisel on maakohus juhindunud KrMS §-st 180 lg 3 ja nende tasumise ajatanud, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuise maksega mitte vähem kui 14.16 eurot kuus. Kohtu poolt määratud 10-kuulise tähtaja pikendamiseks puudub alus, arvestatavat põhjendust selle tähtaja pikendamiseks ei esitata ka apellatsioonis. 3 Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2012.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab selle muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. A. Birobajevi kaitsja adv Imbi Seimar esitas taotluse määrata tema poolt A. Birobajevile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (kohtuotsusega tutvumine, konsultatsioon süüdistatavaga, apellatsiooni koostamine) osutatud õigusabi eest Niguliste Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 76.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb A. Birobajevi suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Meelika Aava 4 Ivi Kesküla