Obsah (6)

§ 184§ 392§ 64§ 238§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 7. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6520 (09240105360) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aa

§ 184

lg 2 p 1, 2;

§ 392

lg 1 ja § 188 lg 2 p 2 järgi Elena Krasnoperova, Aleksandr Reiter, Sergey Soloviev, süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 9.

aprilli 2012 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Dmitri Krasnoperovi kaitsja Ljudmilla Tšeussov süüdistav Elena Krasnoperova kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Pärt Süüdistatavad Dmitri Krasnoperov isikukood:38009093727; elukoht: XXX. Varem Kriminaalkorras karistatud 5 korda. Elena Krasnoperova (Timofejeva) isikukood: 47602062234; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 1 kord. Kaitsjad Ljudmilla Tšeussova Anti Aasmaa RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p -st 4, § 338 p-st 3 , § 340 lg 2 p-st 6, lg-st 3

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 kohtuotsus osaliselt, s.o Dmitry Krasnoperovilt, Elena Krasnoperovalt, Aleksandr Reiterilt ja Sergey Solovievilt narkootilise aine ekspertiisi eest solidaarselt riigituludesse 95 euro väljamõistmises ning Dmitry Krasnoperovilt, Elena Krasnoperovalt ja Aleksandr Reiterilt narkootiliste ainete ekspertiiside eest solidaarselt 1071 euro riigituludesse väljamõistmises.
3. Välja mõista Dmitry Krasnoperovilt, Elena Krasnoperovalt, Aleksandr Reiterilt ja Sergey Solovievilt narkootilise aine ekspertiisi eest igaühelt 23,75 eurot riigituludesse.
4. Välja mõista Dmitry Krasnoperovilt, Elena Krasnoperovalt ja Aleksandr Reiterilt narkootiliste ainete ekspertiiside eest igaühelt 357 eurot riigituludesse.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6. Elena Krasnoperova kaitsja Anti Aasmaa määruskaebus rahuldada, Dmitry Krasnoperovi ja tema kaitsja Ljudmila Tšeussova apellatsioonid jätta rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt Jelena Krasnoperovale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsja tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
9. septembril
10. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
11. septembrist
12. Kohtuotsuse peale kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
13. septembrist
14. Asjaolud ja menetluse käik
15. Viru Maakohtu 09.04.
16. a otsusega tunnistati Dmitri Krasnoperov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistes karistuseks 6 aastat vangistust; 392 lg 1 järgi mõistes karistuseks 1 aasta vangistust ja § 188 lg 2 p 2 järgi mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemise teel 6 aastat vangistust, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.

2 2. Sama kohtuotsusega tunnistati Elena Krasnoperova (Timofejeva)

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrati talle katseaeg 3 aastat ning kohustati järgima

§ 75lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

1. Viru Maakohtu otsusega mõisteti narkootilise aine ekspertiisi eest Dmitry Krasnoperovilt, Elena Krasnoperovalt, Aleksandr Reiterilt ja Sergey Solovievilt solidaarselt riigituludesse 95 (üheksakümmend viis) eurot. Samuti mõisteti D. Krasnoperovilt, E. Krasnoperovalt ja A. Reiterilt solidaarselt riigituludesse 1 071( üks tuhat seitsekümmend üks ) eurot narkootiliste ainete ekspertiiside eest.
2. Viru Maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka Aleksandr Reiter ja Sergey Soloviev, kelle suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.
3. D. Krasnoperovile esitati süüdistus selles, et tema, olles karistatud 30.11.2009 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, ehk varem narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuna, ajavahemikus alates 2009 kevadest kuni 30.11.2010 tegutsedes grupis koos Elena Timofejeva, Aleksandr Reiteri ja Sergey Solovieviga ning suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eesmärgil, omandas süstemaatiliselt mitte harvem kui kord kuus erinevates kohtades Narvas amfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid (mitte vähem kui 10 g narkootilist ainet korraga) hinnaga 85 kroonist kuni 120 kroonini ühe grammi eest, tõi need narkootilise aine üleandmise kohast sõiduautoga Opel reg nr XXX XXX oma elukohta Narvas aadressil XXX asuvasse korterisse (ühine elukoht koos elukaaslase E. Timofejevaga), hoidis nimetatud narkootilist ainet koos E. Timofejevaga selles korteris ning müüs erinevatele narkosõltlastest isikutele nii isiklikult kui ka E. Timofejeva ja S. Solovievi vahendusel. 5.1 Veel esitati D. Krasnoperovile süüdistus selles, et tegutsedes ebaseaduslikult narkootilise aine marihuaana valmistamise eesmärgil, omamata eriluba ja rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud, ajavahemikus alates 01.06.2010 kuni 01.08.2010 soetas Vene Föderatsiooni territooriumil tuvastamata isikult vähemalt 53 THC-d sisaldavat kanepiseemet, seejärel ületas nimetatud kanepiseemnetega nimetatud ajavahemiku kestel (täpne aeg on kindlaks tegemata) Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja Eesti Vabariigi riigipiiri aadressil XXX asuva tollipiiripunkti kaudu mööda sõiduautode liiklusriba sõiduautoga Opel reg nr XXX XXX , varjates kanepiseemneid tollikontrolli eest oma riiete taskutes. 30.11.2010 D. Kransoperovi elukoha aadressil Narva, XXX asuvas korteris toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära istutamata jäänud 46 THC-d sisaldavat kanepiseemet üldkaaluga 0,68 g. 5.2 Samuti esitati D. Krasnoperovile süüdistus selles, et ta tegutsedes ebaseaduslikult narkootilise aine marihuaana valmistamise eesmärgil, omamata eriluba ja rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud, 2010.a suvel (täpne aeg on kindlaks tegemata) oma elukoha aadressil Narva, XXX asuvas korteris istutas kaks korda tema poolt Vene Föderatsioonist toodud kaks kanepiseemet, kui aga seemnetest taime ei kasvanud, istutas veel ühe kanepiseemne, valmistas ise kanepitaimede kasvatamiseks vajaliku valgustuse tagamiseks valgustusseadme, mille abil kasvatas 2010. a suve jooksul 3 oma elukoha aadressil Narva, XXX asuvas korteris kapis vähemalt ühe kanepitaime (üldkaaluga vähemalt 28,70 g) THC sisaldusega enam kui 0,2 %. Seejärel 2010. a sügisel istutas D. Krasnoperov veel vähemalt neli Vene Föderatsioonist toodud kanepiseemet ja kasvatas taas oma elukohas korteris asuvat valgustusseadmega varustatud kappi kasutades nelja kanepitaime kuni 30.11.2010. a, mil D. Kransoperovi elukoha aadressil Narva, XXX asuvas korteris toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära lillepott nelja kanepitaimega üldkaaluga 0,15 g ning istutamata jäänud 46 THC-d sisaldavat kanepiseemet üldkaaluga 0,68 g. 6. Viru Maakohus leidis, et kõigi süüdistatavate süü on tõendatud lühimenetluses kogutud tõendite kogumiga. 7. D. Krasnoperovile karistuse mõistmisel märkis maakohus, et teda on varem karistatud kriminaalkorras 5 korda, neist viimane kord 30.11.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistusega, mis loeti kantuks eelvangistuses vahi all viibimisega alates 04.01.2004 kuni 01.03.

1. Hoolimata vangistuse reaalsest ärakandmisest ei pannud see teda hoiduma uuesti narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest. Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Kohus arvestas, et narkootikumide hoidmine, pakkimine ja edasiandmine toimus korteris, kus peale D. Krasnoperovi ja E. Timofejeva elasid ka neli E. Timofejeva alaealist last. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 01.03.2007 - 01.01.2010 on D. Krasnoperovit karistatud väärteokorras 14 korda, sealhulgas ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15-1 alusel ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasutud, D. Krasnoperov omab töökohta ja autot, mistõttu leidis kohus, et narkootikumide käitlemine ei olnud seotud väljapääsmatult raske materiaalse olukorraga. Kohus arvestas karistuse määramisel narkootikumide käitlemise aega pooleteise aasta vältel, realiseeritud koguseid ning asjaolu, et ei varem mõistetud tingimisi karistused, rahaline karistus ega reaalne vangistus ei ole pannud D. Krasnoperovit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Ta jätkas narkootikumide käitlemist endisest suuremas ulatuses ning hakkas veel lisaks hakkas kasvatama kanepit, mille seemneid tõi salakaubana üle riigipiiri. Seetõttu pidas kohus ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Karistuspiire analüüsides leidis kohus, et arvestades kergendavat asjaolu ning koostöö tegemist uurimise ajal tuleb D. Krasnoperovile mõista karistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat ning kergemad karistused lugeda kaetuks raskema karistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu
2. D. Krasnoperovi kaitsja esitas apellatsioon, milles vaidlustab Viru Maakohtu 09.04.2012 otsuse karistuse liigi ja suuruse osas ning palub teha uue otsuse, millega kohaldada D. Krasnoperovi suhtes KrMS § 73 lg-t 2 ning määrata reaalseks vangistuseks 6 kuud, jättes ülejäänud karistuse osa tingimisi täitmata pööramata. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et D. Krasnoperov tunnistas end täielikult süüdi, kahetses tehtut ja tegi uurimisel koostööd. D. Krasnoperovit on varem kohtulikult karistatud, ta töötab ja töökohast on talle antud positiivne iseloomustus. Kaitsja leiab, et kohus on teinud ebaõige järelduse, et narkootikumide käitlemine ei olnud seotud raske materiaalse olukorraga ning samuti on jätnud tuvastamata D. Krasnoperovi perekonnaseisu. D. Krasnoperovi endine kaitsja advokaat I. Gromtsev ei esitanud süüdistatava 4 perekonnaseisu kinnitavat tõendit, mistõttu apellandi arvates ei teostatud täies ulatuses kaitseõigust. Kaitsja märgib, et kohtuotsuses märgitud asjaolu - „ühine elukoht Jelena Timofejevaga“ on ebaõige, kuivõrd D. Krasnoperov ja J. Timofejeva on abikaasad ning neil on ühine XX.XX.XXXX sündinud XXXX. J. Timofejevaga elab D. Krasnoperov alates XXXX. aastast, kasvatades ja ülal pidades ka J. Timofejeva XXXX. ja XXXX. a sündinud lapsi. Lastel läheb koolis hästi ja D. Krasnoperovit peavad nad oma isaks. J. Timofejeva laste isalt elatist ei saa ning nende ülalpidamine lasub D. Krasnoperovil. Ühist eluaset kinnitab kaitsja poolt kaebusele lisatud rendileping. Kaitsja arvates puudus kohtul varem võimalus eelnimetatud asjaolusid arvesse võtta, millest tingituna määras nii karmi karistuse. Kaitsja lisab, et kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-1-1-11-10 peab kohus arvestama muuhulgas süüdlase isikut ja palub ringkonnakohtul anda täielik ja objektiivne hinnang kõikidele asjaoludele ning tõenditele.
3. D. Krasnoperovi esitatud apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus karistuse osa ja mõista reaalseks vangistuseks 10 kuud, jättes ülejäänud karistuse osa tingimisi kohaldamata. Süüdistatav märgib, et tunnistas end täielikult süüdi, kahetses toimepandud kuritegusid ja aitas eeluurimisele kaasa. D. Krasnoperov nendib, et kuriteo toimepanemisele tõukasid teda perekonna materiaalsed probleemid ja ehkki hilinenult, saab ta aru, et toimis valesti. D. Krasnoperov märgib, et tema mõtlematute tegude tagajärjena pani ta oma pere ja lapsed väga raskesse olukorda, sest juhul kui kohtuotsus jõustub, jäävad naine ja alaealised lapsed elatusvahenditeta. D. Krasnoperov tunnistab, et seadust rikkudes ei mõelnud ta rasketele tagajärgedele, mis järgnevad tema perekonnale. Tööpuuduse tõttu Narvas ja Ida-Virumaal hoiab ta oma töökohast väga kinni, vähesest palgast hoolimata. D. Krasnoperovil lasub kohustus tasuda korteriüüri, lasteaiatasusid ja perekonna muid väljaminekuid. Just pidev rahapuudus ja võlad sundisid teda tegelema kuritegevusega. Ta ei nõustu kohtu järeldusega, et tegemist pole raske majandusliku olukorraga. D. Krasnoperov ei õigusta enda kuritegelikule teele naasmist ja on valmis karistust kandma, ent palub kohtul arvestada põhjuseid, mis teda taas kuriteoni viisid. Peale XXXX sündi on tal väga raske leppida lähitulevikus asetleidva olukorraga. D. Krasnoperov palub kohtul arvestada, hinnata ja võtta vastu kõiki esitatud dokumente, mis tõendavad et tal on perekond, lapsed, kohustused, hea iseloomustus töökohast ja kollektiivi tahe aidata teda selles, et ta enam kunagi seadust ei rikuks. D. Krasnoperov märgib, et kohtueelse uurimise käigus ei küsinud tema endine kaitsja kunagi nende dokumentide järele, mistõttu jäid need esitamata.
4. E. Krasnoperova kaitsja A. Aasmaa määruskaebuses palutakse tühistada osaliselt maakohtu otsus, millega E. Krasnoperovalt mõisteti menetluskuluna välja solidaarselt teiste süüdistatavatega narkootilise aine ekspertiisi tasud ning teha uus otsus, millega mõista E. Krasnoperovalt menetluskuluna välja narkootilise ainete ekspertiisi tasu 380,75 eurot. Kaitsja osundab KrMS § 190 p-le 1, mille kohaselt määrab menetleja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuses, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe absoluutsumma või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Kaitsja märgib, et nimetatud sättest tuleneb üheselt, et menetluskulusid ei saa jätta kaassüüdistatavate vahel hüvitamiseks solidaarvastutuse korras arvestades iga süüdistatava rolli menetluskulude tekkimisel. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava D. Krasnoperovi ja tema kaitsja L. Tšeussova apellatsioonid on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu. E. Krasnoperova kaitsja A. Aasmaa määruskaebus aga kuulub rahuldamisele.
6. Esmalt ringkonnakohus võtab seisukoha D. Krasnoperovi kaitsja apellatsioonile lisatud täiendavate tõendite osas, milleks on abielu tõendi, sünni tõendi, N.T. ja V.T. sünnitunnistuste ja isikutunnistuste koopiad ning D. Krasnoperovi iseloomustus ja eluruumi redilepind (2 kd, tl 169 – 177). 12.1 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja L. Tšeussova poolt apellatsioonile lisatud tõendeid otsuse tegemisel arvestada. Antud kriminaalasja lahendati maakohtus lühimenetluse sätete alusel. Seega, tulenevalt lühimenetlust reguleerivatest sätetest (

§-d 233-238), lahendatakse kriminaalasi sellise menetlusliigi puhul kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning täiendavaid tõendeid esitada ei ole võimalik, mistõttu ringkonnakohus käesoleva otsuse tegemisel nendele tugineda ei saa. Samas tuleb aga märkida, et maakohus on käesolevat kriminaalasja lühimenetluse korras menetledes rahuldanud D. Krasnoperovi kaitsja taotluse D. Krasnoperovi ja E. Timofejeva abielutunnistuse ja nende ühise lapse sünnitõendi koopiate kriminaalasja materjalide juurde võtmisest. Samuti rahuldati E. Kasnoperova kaitsja taotlus E. Kasnoperova laste isikutunnistuste koopiate lisamisest kriminaalasja materjalidele (2 kd tl 123 p, 131-133). Nimetatud tõendeid hindas maakohus süüdistatavaid iseloomustavateks. 13. Süüdistatav D. Krasnoperov ja tema kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse karistuse osas ning leiavad, et D. Krasnoperovile on võimalik mõista reaalselt kandmisele 10 kuud vangistust (süüdistatava apellatsioon) või siis 6 kuud vangistust (kaitsja apellatsioon) ning ülejäänud vangistuse osas taotletakse tingimisi vabastamist. Apellatsioonides leitakse, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et D. Krasnoperov ja E. Krasnoperova on elukaaslased. Tegelikult on nad XXXX. Samuti osundatakse laste olemasolule, pere raskele materiaalsele osukorrale ning töökoha omamisele. Lisaks peetakse vajalikuks osundada eelmise kaitsja poolt kaitseõiguse puudulikule teostamisele seoses vajalike tõendite esitamata jätmisega. 13.1 Seonduvalt D. Krasnoperovi ja tema kaitsja etteheidetega maakohtus osalenud kaitsja suhtes osundab ringkonnakohus maakohtus peetud istungi protokollile, mille kohaselt D. Krasnoperovi kaitsja märkis oma sõnavõtus, et süüdistatav tunnistas oma süüd, tegi uurimisega koostööd, mis on süüd kergendavateks asjaoludeks. Samuti märkis kaitsja, et D. Krasnoperov töötab, teda iseloomustatakse positiivselt, on XXXX ning tal on väike laps, mille tõttu tuleks talle mõista kergem karistus (2 kd, tl 124p). Lisaks sellele osundas ringkonnakohus käesoleva kohtuotsuse punktis 12.1 D. Krasnoperovi kaitsja poolt maakohus esitatud taotlusele täiendavate tõendite lisamisest, mille maakohus rahuldas. Sellest tulenevalt on alusetud apellantide etteheited maakohtus D. Kasnoperovi kaitsjana osalenud I. Gromtsevi puudulikule kaitseõiguse teostamisele. Samas tuleb märkida, et maakohus, otsustades rahuldada kaitsjate poolt esitatud tautlused tõendite lisamiseks toimikusse, on läinud vastuollu lühimenetlust reguleerivate sätetega, mille kohaselt vaadatakse kriminaalasi läbi kriminaaltoimiku põhjal. Vaatamata eeltoodud menetlusõiguslikule minetusele leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt uute tõendite 6 kriminaaltoimikusse võtmine ei ole selline menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tooks käesoleval juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise. 13.2 Ringkonnakohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et D. Krasnoperov on XXXX E. Timofejevaga ja neil on ühine laps. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlust selles, et lisaks ühisele lapsele, on D. Krasnoperovi ülalpidamisel ka kaks E. Krasnoperova last. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et maakohus on D. Krasnoperovile karistuse mõistmisel ebaõigesti märkinud, et narkootikumide hoidmine, pakkimine ja edasiandmine toimus korteris, kus elasid ka E. Timofejeva X alaealist last (kohtuotsuse lk 15). Keegi menetlusosalistest ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et D. Krasnoperov töötas (sellele, nii nagu ka muudele iseloomustatavatele asjaoludele D. Krasnoperovi kohta osundas kaitsja I. Gromtsev ka maakohus peetud kõnes). Olulisem on siiski küsimus sellest, kuivõrd mõjutavad apellantide poolt toodud perekondlikud asjaolud D. Krasnoperovile mõistetud karistust. 13.3 Maakohus on D. Krasnoperovile karistuse mõistmisel võtnud arvesse nii tema poolt avaldatud puhtsüdamliku ülestunnistuse kui ka eeluurimise käigus kaasabi osutamist, mistõttu veelkord neid asjaolusid arvestada ei ole võimalik. D. Krasnoperov ei nõustu maakohtu seisukohaga, et narkootikumide käitlemine ei olnud seostud väljapääsmatult raske materiaalse olukorraga. Ringkonnakohtu hinnagul on maakohus õigesti täheldanud, et kuna D. Krasnoperov töötab, omab autot, ei ole õige hinnata tema poolt kuritegude toimepanemist raskest materiaalselt olukorrast tingituks. Isikul vähese sissetuleku olemasoluga ei ole võimalik õigustada kuritegude toimepanemist. Oluline on siinkohal rõhutada, et D. Krasnoperov on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud. Ka Viru Maakohtu 30.11.2009 kohtuotsusega karistati teda

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mistõttu on võimalik asuda seisukohale, et tema poolt jätkuvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemine on saanud talle sissetuleku saamise viisiks. Ringkonnakohtul ei kujunenud veendumust sellest, et D. Krasnoperov, kes vaatamata varasematele karistustele, ei ole suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda ning pühenduda perele ning seadusliku teel sissetuleku saamisele, oleks sobilik isik karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastamiseks, mistõttu D. Krasnoperovi ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

1. E. Krasnoperova kaitsja A. Aasmaa määruskaebuses taotletakse kohtuotsuse osalist tühistamist puutuvalt ekspertiisitasude väljamõistmisesse süüdistatavatelt solidaarselt. Maakohtu otsuse lk 17 kohaselt on kohus otsustanud ekspertiisi kulu summas 1071 eurot välja mõista D. Krasnoperovilt, E. Krasnoperovalt ja A. Reiterilt solidaarselt ning ekspertiisi kulu summas 95 eurot välja mõista kõigilt süüdistatavatelt, s.o D. Krasnoperovilt, E. Krasnoperovalt, A. Reiterilt ja S. Solovievilt solidaarselt. Millisest menetlusõiguslikust alusest tuleneb ekspertiisi teostamise kulude puhul süüdistatavate solidaarvastutus, kohtuotsusest ei selgu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, mõistes ekspertiiside teostamise kulud süüdistatavatelt välja solidaarselt, on ebaõigesti kohaldanud menetlusseadust. Ekspertiiside teostamisel kulu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes, mille puhul solidaarvastutus ei ole võimalik. Maakohus on jätnud tähelepanuta KrMS §-s 190 lg 1 sätestatu, mille kohaselt tuleb määrata isikute ring, kes menetluskulud hüvitab ning kui suur on menetluskuludest igaühe osa 7 absoluutsummana. Sellest tulenevalt, tuvastades isikud, kelle kanda jäävad ekspertiiside teostamise kulud, pidanuks maakohus määratlema ka iga süüdistatava osa suuruse. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sellise menetlusõigusnormi rikkumisega, mida on võimalik ringkonnakohtul parandada (KrMS § 339 lg 2 rikkumine). Kuna nimetatud menetlusnormi rikkumine puudutab ka süüdistavaid A. Reiterit ja S. Solovievi, kelle suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud, tuleb ka nende osas ekspertiisi kulude hüvitamise otsustust muuta.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja A. Aasmaa määruskaebus rahuldamisele, D. Krasnoperovi ja tema kaitsja L. Tšeussova apellatsioonid jäävad rahuldamata.
3. E. Krasnoperova kaitsja esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 3 pooltundi (48 eurot). Seega taotleb kaitsja 57, 60 euro (sealhulgas käibemaks) hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud, mõistlikus suuruses ning kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaitsja määruskaebuse, jäävad kaitsja poolt kantud kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau 8 Aarne Sarjas