1-08-12756/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12756 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Arend Kaljuranna (Kaljurand) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Arend Kaljuranna määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Kaljurand mõisteti Harju Maakohtu 12.02.2009 otsusega süüdi KarS § 331 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 12 päeva. Karistuse kandmise algus on 12.02.2009 ja lõpp 23.04.
4. Viru Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti A. Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et A. Kaljuranda on kriminaalkorras karistatud seitse korda ja ta viibib vanglas neljandat korda. Maakohtu määruse kohaselt kandis A. Kaljurand
5. aasta kohtuotsuse alusel vangistust, mille kandmisest ta tingimisi enne tähtaega 2001 vabastati, ent ta vahistati uue kuriteo toimepanemise eest uuesti pärast vabanemist kõigest 4 kuu möödumisel. Käesolevat karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest on A. Kaljurannal maakohtu määruse kohaselt kanda veel 1 aasta 8 kuud. Maakohus märkis, et ka eelmise kuriteo pani süüdimõistetu toime vangistuse ajal. Maakohus leidis, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine kinnipeetaval näitab mõningaste positiivsete muutuste toimumist, kuid samas näitavad varasemad distsiplinaarkaristused maakohtu hinnangul tema suhtumist korda ja reeglitesse. Maakohtu määruse kohaselt puudub veendumus, et A. Kaljurand suudab vabaduses elada seaduskuulekalt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Maakohus märkis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, on tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu määruse kohaselt on vabanemise korral kinnipeetavale garanteerinud töökoha Ä OÜ, mille juhatuse liige M.K. on esitanud vastava garantiikirja. Maakohus tõi välja, et vanemkriminaalhooldusametniku vastusest ja prokuröri abi poolt maakohtu istungil esitatud karistusregistri väljavõttest tuleneb, et M. Kaasik on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning antud ettevõttes töötab ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid. Arvestades seda, et üheks võimalikuks lisakohustuseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, võib maakohtu hinnangul kinnipeetava tööleasumine antud ettevõttesse osutuda võimatuks. Andmed muude võimalike töökohtade kohta maakohtu määruse kohaselt asja materjalides puuduvad. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetaval on alaline elukoht ning ta on läbinud kursusi ja sotsiaalprogramme, kuid leidis, et positiivsete muutuste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval karistuse kandmist jätkata. Maakohtu hinnangul ei ole A. Kaljuranna ennetähtaegne vangistusest vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning karistuse eesmärgid ei oleks sel juhul A. Kaljuranna puhul täidetud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Kaljurand taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Kaljuranna hinnangul on maakohus otsustuse tegemisel toetunud vastuolulistele ja valedele andmetele. Määruskaebuse esitaja hinnangul on Viru Vangla koostatud iseloomustuses kasutatud ka Murru vangla materjale, mis on poolikud ja negatiivsusele kallutatud. Määruskaebuse kohaselt suhtuti Murru vanglas A. Kaljuranda tema poolt algatatud halduskohtumenetluste tõttu negatiivselt. A. Kaljuranna hinnangul vastutab vangla talle kahju tekitamise ja tema tervise halvenemise eest ning ta viitab määruskaebuses tema poolt vangla vastu algatatud kohtuasjadele. A. Kaljurand rõhutab määruskaebuses vangistuse jooksul läbitud programme, töötamist ja õppimist ning leiab, et maakohus ei ole osade programmide läbimist määruse tegemisel arvestanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ta vangistuses viibinud pikka aega ja tema karistuseesmärgid on täidetud. Süüdimõistetu märgib, et tunnistab tema poolt toimepandud kuritegude ebaõigust ja süüdistab neis vaid iseennast, soovib muutuda ning arvab, et tema tingimisi vabastamine käitumiskontrolli kohaldamise ja sotsiaalabiga aitaks tal tagasi ühiskonda sulanduda. Määruskaebuse kohaselt halveneb süüdimõistetu tervis pidevalt ja tal on seetõttu aina raskem vabanedes tööd leida. Määruskaebusele on lisatud ka Viru Vangla arsti tõend selle kohta, et XXXX tõttu on soovitatav A. Kaljuranna ümberpaigutamine kinnipeetavale soodsamasse keskkonda, kuna Viru Vanglas ei ole kambrite aknad avatavad. Lisaks on määrusekaebusele lisatud Murru vangla poolt koostatud iseloomustused süüdimõistetu kohta. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, et A. Kaljuranna vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Kaljuranna tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks alljärgnevalt muuta maakohtu määruse põhjendusi kehtetute distsiplinaarkaristuse arvesse võtmisel kinnipeetava käitumise iseloomustamisel.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Kaljuranna käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmeid positiivseid muudatusi: kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, vangistuse jooksul töötamine ning erinevates kursustes ja programmides osalemine. Need asjaolud näitavad, et A. Kaljurand on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samas ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega nagu oleks A. Kaljuranna karistuseesmärgid täidetud ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda.
8. Ringkonnakohus leiab A. Kaljuranna korduvat kriminaalkorras karistatust, kuritegude raskust ja iseloomu ning nii katseajal kui ka vangistuses kuritegude toimepanemist arvesse võttes, et sõltumata heast käitumisest vangistuses ning vabanemisel eesootavast lähedaste toetusest ja elukohast, ei ole A. Kaljuranna ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole A. Kaljuranna eelnevat elukäiku arvesse võttes veendunud, et positiivsed muutused tema käitumiseks oleksid püsivad ja ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohtu hinnangul näitab A. Kaljuranna korduv kriminaalkorras karistatus, mh vägivaldsete kuritegude ja seksuaalkuriteo eest ning nii katseajal kui ka vangistuse jooksul kuritegude toimepanemine, et tema puhul esineb suur risk vabaduses uusi kuritegusid toime panna. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et A. Kaljuranna riski vabaduses kuritegelikule teele tagasi langeda suurendab kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine, sh talle tööd pakkunud isiku ja tema töökaaslaste kriminaalne minevik. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Kaljuranna puhul esinevad riskid kriminaalse käitumise kordumiseks seoses kuritegeliku mõtteviisi omaksvõtuga ja tutvusringkonnaga, kuhu kuuluvad peamisel kriminaalkorras karistatud isikud. Erinevalt määruskaebuse esitatust ei ole vangla hinnangul A. Kaljurand ka oma kuritegusid täielikult tunnistanud ning kuritegelikest hoiakutest loobunud.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka A. Kaljurannal esinev XXXX alust tema vangistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et seoses probleemidega vangla tingimuste või vangla poolt osutatava tervishoiuteenusega, on kinnipeetaval võimalik vangistusseaduses ettenähtud korras pöörduda vangla poole. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust A. Kaljuranna väidetele vangla iseloomustuste kallutatuse kohta. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kohus ei ole vangla hinnanguga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse osas seotud ning kujundab oma arvamuse kõiki kinnipeetavat iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates. Ringkonnakohus leiab, et A. -3- Kaljuranna puhul ei oma määruskaebuses väljatoodud sotsiaalprogrammi läbimine, mida määruskaebuse esitaja hinnangul maakohtu määruses ei olnud kajastatud, ja vangla haldusvaidlused vanglaga sellist kaalu, et mõjutaksid tema ennetähtaegset vabastamist, kuna A. Kaljuranna mittevabastamisel on siiski määravaks tema eelnev elukäik ja korduvalt toimepandud kuriteod.
10. Ringkonnakohus peab kokkuvõttes positiivseks, et A. Kaljurannal puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas tegelenud enda muutmisega läbides erinevaid programme ja kursusi, vangistuse jooksul töötanud ja õppinud, ta soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks pere toetus ja elukoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, mis viitavad tema riskile vabaduses toimepanemist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Kaljurannal positiivseid muutusi oma käitumises karistuse kandmise ajal kinnistada ja seeläbi luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Kaljurand tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Paavo Randma