(edaspidi tekstis LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Vladimir Konstantinov isikukood 34607033718, elukoht xxx, VF kodakondsus, pensionär. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Vladimir Konstantinov Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Tunnistada Vladimir Konstantinov süüdi
S § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 08.09.2012.a kuni 09.09.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule. Lugeda karistus kantuks. Vabastada Vladimir Konstantinov vahi alt kohtusaalis. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 10. septembrist 2012.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 28.septembrist 2012.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 08.09.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse Vladimir Konstantinovit selles, et tema 08.09.2012 kell 10.51 Ida-Virumaal Narva linnas Grafovi tänaval maja 19 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Oma tegudega rikkus Vladimir Konstantinov
S § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud Vladimir Konstantinov tunnistas ennast süüdi täielikult, andis ütlusi, et temal on aiamaa ning reedel (07.09.2012) käis ta saunas ja kell 22.00 jõi ta naabriga. Arvas, et organism saab hakkama ning hommikul sõitis tütre juurde Narva linnas. Kohtuvaidlusel seletas Vladimir Konstantinov, et kahetseb toimepandut. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isiku kinnipidamise protokoll (lk 3), millest tuleneb, et Vladimir Konstantinovit peeti kinni 08.09.2012 kell 11:55 VTMS § 44 lg 1 alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega alkomeetrist, (tl 4), millest tuleneb, et koostati protokolli 08.09.2012, kasutati indikaatorvahendi Narvas I.Grafovi tn 19, kontrollija välijuht A P . Vladimir Konstantinovile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 7-24 lg-le 2,3,
lg 2 p 2 alusel alates 08.09.2012 kellast 10:51 kuni kainenemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud Vladimir Konstantinovi ja koostaja poolt. Karistusregistri väljavõtte (tl 9), kust tuleneb, et Vladimir Konstantinovil puuduvad kehtivad karistused. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlused ja teised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Vladimir Konstantinov juhtis 08.09.2012 kell 10.51 Ida-Virumaal Narva linnas Grafovi tänaval maja 19 juures 2 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Vladimir Konstantinov pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §224 lg 2 järgi, rikkudes
Vladimir Konstantinov ise nõustub, et eelneval õhtul tarvitas ta alkoholi ning asus hommikul sõiduautot juhtima lootes, et ei ole alkoholijoobeseisundis. Kahetseb tehtut. Vladimir Konstantinovi alkoholi joove on kinnitatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. ASJASSEPUUTUVAD NORMID
lg 5 sätestab: Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Käesoleval juhul tuvastati, et Vladimir Konstantinov juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, tema väljahingatavas õhus leiti 0,31 milligrammi alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi ja lõplikuks tulemiks loeti 0,26 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Vladimir Konstantinov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 5. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Vladimir Konstantinov pani toime väätreo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vladimir Konstantinov tarvitas 07.09.2012 alkohoolseid jooke, millest oli hästi teadlik, ning hakates 08.09.2012.a sõiduautot juhtima, ei kontrollinud Vladimir Konstantinov oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole vee kaine. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Vladimir Konstantinov talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Vladimir Konstantinov juhtis sõiduautot juhile keelatud seisundis, millega ohustas teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Kohus võtab arvesse, et teo pani Vladimir Konstantinov kaudse tahtlusega, alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ei olnud suures ulatuses. Vladimir Konstantinov tunnistas ennast süüdi täielikult, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused, seega ei ole isik süütegude eest karistatud. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui ka aresti ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna kuuekümne kuue aastane Vladimir Konstantinov ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib tulenevalt KarS § 47 lg 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vladimir Konstantinovile kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võtab kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. LS § 224 lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l – Vladimir Konstantinovi puhul oli see alumise piiri lähedane (0,26 mg/l), seega tema süü ei ole suur. Vladimir Konstantinov on xxx ning tema sissetulek on minimaalne. Eeltoodud asjaoludel ning arvesse võttes, et kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule 4 ülejõukäivaks, määrab kohus Vladimir Konstantinovile rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse isiku kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümne trahviühikut. Vladimir Konstantinov oli kinni peetud alates 08.09.2012 kuni 09.09.2012, so 2 päeva, mida tuleb arvestada karistusaja hulka. Kahele kinnipidamise päevale vastavad kakskümmend trahviühikut, seega tuleb lugeda Vladimir Konstantinovi karistus kantuks. / allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.