KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 12. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) koht Kriminaalasja number 1-12-8958 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprok

§ 198sätestatud kuriteo koosseis.

Määruses selgitati, et kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et IAC T AS-s ei olnud välja töötatud ja töötajatele kirjalikult tutvustatud ohutusjuhendit IDRA-l töötamiseks. Töötajale ei olnud korraldatud eriväljaõpet tööks ohtliku seadmega. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite kohaselt juhendas uut töötajat tema töölevõtmisel IAC T AS-i vanem, kogenum töötaja, kes õpetas tööks vajalikke võtteid ja näitas kätte varitsevad ohud. XXXX H.V. it õpetas tööks IDRA-l välja XXXX A.B. . Seega ei ole menetluse käigus leidnud tõendamist asjaolu, et tööline ei olnud teadlik tööga kaasnevatest ohtudest ning talle ei olnud tehtud vastavat väljaõpet. Väljaõppe dokumenteerimata jätmine ei ole võrdsustatav selle puudumisega. Tõendamist on leidnud asjaolu, et masinal, millel toimus õnnetus, puudus ukse küljes varb, mis takistaks töötsükli algust töötaja ohutsoonis viibimise juhtudel. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kriminaalasjas olevatest teistest dokumentidest nähtub aga, et õnnetuse toimumise hetkel asus kannatanu vahetult seadme liikuvate osade vahel, mistõttu ohutusvarb ei oleks temani ulatunud. Seega ei ole ohutusvarva puudumine põhjuslikus seoses töötaja surmaga. KarS § 197 kohaselt on kuriteona karistatav töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus või surm. KarS § 198 sätestab vastutuse sama teo eest ettevaatamatusest. Kuriteokoosseisu olemasoluks on vajalik tuvastada otsene ja vahetu põhjuslik seos tööandja poolt tööohutusnõuete eiramise ja saabunud tagajärje vahel. Ülaltoodust nähtuvalt ei täidetud tööandja poolt küll kõiki tööohutuse tagamiseks vajalikke eeskirju, need minetused ei ole aga otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärje – töötaja H.V. i surmaga. Seega ei ole täidetud ka KarS §

§ 198

sätestatud kuriteo koosseis ning menetlus käesolevas kriminaalasjas kuulub lõpetamisele kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. T. Varepi esindaja ei nõustunud määruses toodud põhjendustega ning palus Riigiprokuratuuril tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja jätkata kriminaalasjas nr 11260101075 menetlust AS IAC T suhtes. Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör märkis, et kaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kriminaalmenetluse lõpetamine selles toodud põhjustel on seaduslik ja põhjendatud. Esmalt ei ole kaebuse esitaja nõus sellega, et menetleja ei ole eristanud AS-s IAC T aset leidnud sündmustes tegevuse ja tegevusetuse tunnuseid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et töötervishoiu- ja -2- tööohutusnõuete rikkumised seisnevad tööandja poolt oma kohustuste mittetäitmises, s.o. tegevusetuses. Töötaja tööle rakendamine on aktiivne tegu, s.o. tegevus. Kaebuse esitaja leiab, et märkimisväärne on menetleja poolt määruses esitatud seisukoht, milles sõnaselgelt sedastatakse, et tööandja poolt ei täidetud kõiki tööohutuse tagamiseks vajalikke eeskirju. Määrusest järelduvalt rikkus tööandja töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Seejärel asutakse tõenditega täielikus vastuolus olevale järeldusele, et need rikkumised ei ole põhjuslikus seoses tööõnnetusega. Seega jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, kuidas ja mil viisil põhjuslik seos on puudunud. Riigiprokurör märkis, et käesoleval juhul tuleb analüüsida, kas tagajärg oleks saabunud, kui ei oleks esinenud ühtegi töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumist. Riigiprokurör selgitas, et konkreetne tegu ei saa olla üheaegselt nii tegevus kui ka tegevusetus, kuid samas pole välistatud mõlema ühine esinemine. Seega tuleb süüdistuse esitamisel alati otsustada, kumb tee valida. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemisel võib lähtuda isikukausaalsuse teooriast. Isikukausaalsuse kriteeriumi järgi tuleb küsida, kas tagajärg oleks saabunud, kui teo ajal isik mõtteliselt eemaldada. Oleks eemaldamise korral tagajärg ikka saabunud, on tegu tegevusetus, sest isik ja tema kaalutav tegu ei ole tagajärjega seotud. Ning vastupidi, kui isiku mõttelise eemaldamise korral ei oleks tagajärg saabunud, on tema tegu tegevus, sest tagajärg on isikuga seotud. Kaebuse esitaja toob kaebuses välja, et tööinspektsiooni poolt tööõnnetuse põhjuste välja selgitamiseks läbi viidud uurimuse tulemusena tuvastati, et tööõnnetuse põhjusteks kokkuvõtlikult olid järgmised asjaolud: tööandja ei kujundanud ja sisustanud töökohta nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi; töötaja käsutusse antud töövahendi puhul oli turvaukselt eemaldatud ohutusvarb, mis oleks takistanud tööprotsessi jätkumise töötaja ohutsoonis olles; töötaja oli survevalumasinal IDRA töötamiseks töötervishoiu ja tööohutusalaselt juhendamata, sest puudus vastav ohutusjuhend; korraldamata oli töötaja eriväljaõpe; töötervishoiu ja tööohutusalane sisekontroll oli puudulik, sest kasutati töövahendeid, millelt on eemaldatud ohutust tagavad seadeldised. Riigiprokurör leidis, et kuigi on rikutud mitmeid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, ei ole see H.V. i surmaga põhjuslikus seoses. Nimetatud asjaolude põhjal on tegemist tegevusetusega (töötervishoiu- ja tööohutusnõuete mitte järgimine), sest tagajärg oleks ikkagi saabunud, kuna isik ja tema kaalutav tegu ei ole tagajärjega seotud. IAC T AS oli H.V. i tööandja ning seega vastutas ta selle eest, et XXXX saaks vastava väljaõppe survevalumasinal IDRA töötamiseks. Töötajale ei tutvustatud ohutusjuhendit ega eestikeelset kasutusjuhendit masinal töötamiseks, kuid kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et uut töötajat juhendas tema töölevõtmisel IAC T AS-i vanem, kogenum töötaja, kes õpetas tööks vajalikke võtteid ja näitas kätte varitsevad ohud. H.V. it juhendas tööks IDRA-l XXXX A.B. , kes muuhulgas selgitas, et töötsükli ajal ei tohi masinat puhastada, vaid vormi metallijääkidest puhastamiseks tuleb masin välja lülitada või panna manuaalrežiimile. Seega teoreetiline väljaõpe asendati juhendamisega, mille käigus selgitati H.V. ile, kuidas tööprotsess survevalumasinal käib. Asjaolu, et H.V. oli IDRA tööprotsessidega kursis ning oskas masinat kasutada (k.a puhastada), kinnitab ka fakt, et ta oli IAC T AS-s töötanud alates 16.02.2010, seega rohkem kui aasta aega enne õnnetuse toimumist. Sellest tulenevalt oli IDRA-ga töötamine ja selle puhastamine tema jaoks tavapärane tööülesanne, mistõttu saab väita, et kasutus- ja ohutusjuhendite eelnev täiendav tutvustamine ei oleks välistanud õnnetuse toimumist ning puudub põhjuslik seos nende asjaolude vahel. Riigiprokurör ei nõustunud kaebuse esitaja seisukohaga, et A. B. antud ütlused H.V. i väljaõpetamise ja juhendamise ning teavitamise kohta on ennastõigustavad ja mitteusaldusväärsed ning ei ole tõendamist leidnud ühegi dokumentaalse tõendiga. Riigiprokurör nõustus menetlejaga selles osas, et väljaõppe dokumenteerimata jätmine ei ole võrdsustatav selle puudumisega. Lisaks sellele ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et tunnistaja on ebausaldusväärne. Ka teiste tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et IAC T AS-s toimus uue töötaja väljaõpe juhendamise teel. -3- Riigiprokurör märkis, et asjaolu, et töötaja käsutusse antud töövahendi puhul oli turvaukselt eemaldatud ohutusvarb, mis oleks takistanud tööprotsessi jätkumise töötaja ohutsoonis olles, tuleb antud juhul käsitleda ka tegevusetusena, kuna ohutusvarva olemasolu ei oleks välistanud tagajärge. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja kriminaalasjas olevatest teistest tõenditest nähtub, et õnnetuse toimumise hetkel asus kannatanu vahetult seadme liikuvate osade vahel, mistõttu ohutusvarb ei oleks temani ulatunud. Seega ei ole ohutusvarva puudumine põhjuslikus seoses töötaja surmaga. Riigiprokurör osundas kaebuse esitaja väitele, et töötaja tööle rakendamine on aktiivne tegu, s.o. tegevus. H.V. i tööle rakendamist ei välistanud ükski ettekirjutus ega keeld ja leidis, et eelnevalt väljatoodud töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumine ei tähenda seda, et IDRA survevalumasinaga ei tohtinud tööd teha või see oleks õige kasutamise korral kasutajale ohtlik. Tegemist oli puudustega, mis ei välistanud masinaga töötamist. Lisaks sellele oli H.V. saanud väljaõppe IDRA-l töötamiseks ning oli teadlik sellest, kuidas seda tuleb kasutada. Kaebuses esitatud taotluse sisu Kaebuse esitaja palub tühistada Riigiprokuratuuri 22.08.2012 määruse kaebuse rahuldamata jätmisega ja kriminaalmenetluse lõpetamisega kohta ning palub määrus tühistada ja jätkata kriminaalasjas menetlust AS IAC T suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et määruses on asutud ebaõigele seisukohale, et puuduvad KarS §-des 197 ja 198 sätestatud objektiivsed tunnused, kuna puudub põhjuslik seos AS IAC T tegevuse või tegevusetuse ning H.V. i surma vahel. 18.03.2011 aset leidnud sündmused viitavad nii tegevuse kui tegevusetuse tunnustele. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumised seisnevad tööandja poolt oma kohustuste mittetäitmises, s.o tegevusetuses. Töötaja töölerakendamine sellistes tingimustes on tegevus. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et nii Lõuna Prefektuur kui Riigiprokuratuur on möönnud, et tööandja poolt töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumine on leidnud tuvastamist. Sellele vaatamata on Riigiprokuratuur jõudnud järeldusele, et põhjuslik seos puudub. Kaebaja juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) õnnetus juhtus tööinspektsiooni uurimise tulemuse kohaselt tööandja poolsete rikkumiste tulemusena. Rikutud on mitmeid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätteid, samuti Vabariigi Valitsuse poolt

1. jaanuaril
2. a vastu võetud määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ sätteid. Tööinspektsioon on sedastanud, et seadmel puudus õnnetuse juhtumist takistanud ohutusvarb, tööandjal puudusid seadme kasutus – ja ohutusjuhendid ning seade oli alates
3. a töötajate tervisele ohtlik. H.V. ile ei olnud tutvustatud ohutusnõudeid survevalupressiga IDRA töötamiseks ja õnnetuse toimumise ajal puudus masina ohutusjuhend. Kaebuse esitaja leiab, et isegi kui töötajat oleks ohtusvarb oleks olemas olnud, ei olnud seade alates
4. a töökorras ja oli töötaja tervisele ohtlik. 2) Riigiprokuratuuri seisukohad on vastuolus Tööinspektsiooni 30.03.2011 arvamusega tööõnnetuse kohta. Seadmel puudus ohtutusvarb, mis tingis H.V. i hukkumise. 3) Põhjusliku seose olemasolu tööandja rikkumiste ja H.V. i hukkumise vahel tõendavad lisaks eeltoodule kohtuarst – eksperdi poolt 05.05.2011 koostatud ekspertiisiakt nr 78, IAC T AS 18.03.2011 koostatud tööandja teatis, Lõuna Prefektuuris 09.05.2011 koostatud tunnistajate V.V. , E.T.T. ja E.N. ülekuulamise protokollid, survevalumasin IDRA riketeja hoolduspäevik. -4- 4) Ebaõige ja menetluse vältel kogutud tõenditega ümber on lükatud uurimisasutuse väide, mille kohaselt oli H.V. juhendatud vanema ja kogenuma kolleegi poolt, kes teavitas töötajat ka õnnetuse vältimise keeldudest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et Terje Varepi esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt.
6. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt KrMS § 208 mõttest, ei anna see ringkonnakohtule kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel pädevust teha prokuratuurile ettekirjutusi tõendite sisulise hindamise osas. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ning kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on nimetatud otsustustesse sekkumisel selgelt piiratud menetlustoimingute läbiviimise vajaduse väljaselgitamisega. Samuti on ringkonnakohus õigustatud hindama, kas uurimisasutus ja prokuratuur on õigesti tõlgendanud ning kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme. Käesoleval juhul ei heida kaebuse esitaja menetlejale ette tõendite kogumata jätmist, küll aga leiab ta, et valesti on tõlgendatud õigusnormi, s.o esineb põhjuslik seos AS IAC T tegevuse või tegevusetuse ning H.V. i surma vahel. 2.1 Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et konkreetne tegu ei saa olla üheaegselt nii tegevus kui ka tegevusetus, kuid samas pole välistatud mõlema ühine esinemine. Käesoleval juhul ei ole kahtlustki selles, et IAC T AS-i töökorralduses esines erinevaid töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumisi – s.h vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktide sätete rikkumisi (tlk 33-34). Muu hulgas on Lõuna Inspektsioon leidnud, et samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks peaksid töövahendid olema varustatud ettenähtud ohutust tagavate vahenditega ja töötama lubatud isikud saama tööohutusalast juhendamist ning vajadusel erialast väljaõpet (tlk 34). Kokkuvõtvalt on inspektsioon tööõnnetuse põhjusena leidnud, et töövahendi puhul oli turvaukselt eemaldatud ohutusvarb, mis oleks takistanud tööprotsessi jätkumise töötaja ohutsoonis olles. Töötaja oli survevalumasinal IDRA töötamiseks töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamata, sest vastav ohutusjuhend puudus nagu ka eriväljaõppe (tlk 33). Antud olukorras on riigiprokuratuur õigustatult leidnud, et võtmeküsimuseks on see, kas tagajärg oleks saabunud, kui ei oleks esinenud ühtegi töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumist. 2.2 Kaebuse esitaja on leidnud, et tööõnnetust saanuks ära hoida, kui masinal IDRA olnuks nõuetekohane seadeldis – ohutusvarb. Kaebuse esitaja viitab siinjuures Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni arvamusele 30.03.2011 (tlk 18-19) ja Lõuna Inspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõttele 12.05.2011 (tlk 31-34), mis kaebuse esitaja seisukohti tema hinnangul kinnitavad. Tõepoolest on mõlemad uurimisraportid tuvastanud kaitseseadise puudumist ja on leitud, et masin ei olnud vaatluse ajal 23.03.2011 selle tootja poolt ettenähtud komplektsusega teostatud ja ohustas kasutamisel ohutusvarva puudumise tõttu inimese tervist ja ohutust (tlk 19). Järgnevalt tuleb leida vastus küsimusele, kas ohutusvarva olemasolu, ehk tootja ettenähtud komplektsusega ja tehniliselt korras masin oleks tööõnnetuse ära hoidnud? Menetleja on sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kriminaalasja teiste dokumentide analüüsi tulemusel leidnud, et õnnetuse toimumise hetkel asus kannatanu vahetult seadme liikuvate osade vahel, mistõttu ei oleks ohtutusvarb temani ulatunud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud uurimiskokkuvõttega ja leiab, et ka tootja ettenähtud komplektsusega ja tehniliselt korras masina puhul polnuks võimalik -5- töötaja surma ära hoida, s.o puudub otsene põhjuslik seos õnnetuse ja ohutusvarva puudumise vahel puudub. Kaitsja viitab IDRA rikete- ja hoolduspäevikule sedastades, et ka sissekanded kinnitavad põhjusliku seose olemasolu tööandja rikkumiste ja H.V. i hukkumise vahel. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa – nimetatud päeviku väljavõtetest (tlk 67-73) selgub seadmel esinevate rikete olemasolu, ent need takistasid tööprotsessi kulgu, samas ükski nendest riketest eraldivõetuna ei ole põhjuslikus seoses H.V. iga juhtunud tööõnnetusega. 2.3 Kaebuse esitaja on teise suurema tööandjapoolse rikkumisena välja toonud ohutusnõuete tutvustamata jätmise H.V. ile ja seadme IDRA ohutusjuhendi puudumise õnnetuse toimumise ajal. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et kasutus- ja ohutusjuhendid õnnetuse hetkel puudusid, toimikust nähtuvalt asus ettevõte vajalikku dokumentatsiooni vormistama alles õnnetuse järgselt ja koostas survevalumasina ohutusjuhendi, seadme IDRA 400 kasutusjuhendi, juhtpuldi kasutusjuhendi, mis kõik kinnitati 20.03.
7. Seega on kahtlemata tegemist ettevõttepoolsete minetustega erinevate ohutusnõuete täitmisel. Ringkonnakohus leiab siiski, et nimetatud dokumentatsiooni puudumisele vaatamata, on H.V. olnud seoses väljaõppega teadlik masinast tulenevate ohtude ja ohutusnõuetega ning menetleja on õigustatult arvestanud kirjalike tõendite kõrval isikulisi tõendeid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et A. B. antud ütlused H.V. i väljaõpetamise ja juhendamise ning teavitamise kohta on ennastõigustavad ja mitteusaldusväärsed – tulenevalt erinevate tunnistajate ütlustest toimus töötajate väljaõpe tööleasumisel ja sisaldas nii ohutustehnika alast instruktaaži kui õpet meistri käe all (tlk 108, tlk 128). Ütlustest nähtub, et kui vanem töötaja avaldas arvamust uue töötaja nn valmisolekust iseseisvaks tööks, lubati ta iseseisvale tööle (tlk 128). H.V. ile oli tutvustatud üldjuhendite kõrval valaja tööohutuse juhendit ja remondilukksepa tööohutuse juhendit, mis reguleerib vormide vahetust seadmetel, s.o ka sätteid, mis käivad survevalupingi kohta (tlk 144). Kõik menetleja poolt üle kuulatud masinat IDRA kasutavad tunnistajad on avaldanud, et on teadlikud, et masin IDRA tuleb vormi puhastamise ajaks kas välja lülitada või manuaalrežiimile panna (tlk 108, 123, 125, 128 pöördel, 134,139) – seega on vaatamata kirjalikult fikseeritud dokumentide puudumisele võimalik üheselt leida kinnitust sellele, et töötajad olid tegelikult teadlikud survevalumasinast IDRA tulenevatest ohtudest ja sellest, et seade tuleb kas välja lülitada või panna manuaalrežiimile selle puhastamise ajaks, s.o tuvastatud on suulise informeerimise kord. Lisaks on H.V. ile väljaõpet korraldanud A. B. avaldanud, et ta juhtis H.V. i tähelepanu sellele, et masin tuleb välja lülitada (tlk 108 pöördel). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna H.V. töötas masinaga juba pikemat aega ja vastavalt tunnistajate ütlustele toimus isiku iseseisvale tööle lubamine alles peale väljaõpetaja otsust, ei oleks täiendav kasutus- ja ohutusjuhendite tutvustamine välistanud õnnetuse toimumist ning puudub põhjuslik seos tööõnnetuse ja nimetatud juhendite tutvustamata jätmise vahel.
8. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on välja selgitatud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja kogutud vajalikud tõendid ning puudub vajadus täiendavate menetlustoimingute tegemiseks. Samuti puudub kriminaalmenetluse alus, kuivõrd täidetud ei ole KarS §

§ 198sätestatud kuriteo koosseis.

Maarika Kuusk kohtunik -6-