Väärteoasi nr. 4-12-3121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07.septembril 2012 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg Tõlk Ilja Malštšukovi juuresolekul Kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliamet esindaja Rivo Koemets kaebuse esitanud isik Svetlana Kalev Isikukood 47502145225 Elukoht: xxx Töökoht OK O Esindaja Kaspar Kamsakann arutas avalikul kohtuistungil 21.08.2012, 05.09.2012 Svetlana Kalev kaebust Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Martin M 15.06.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012000822 tühistamiseks. Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Martin M 15.06.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012000822 kohaselt pani Svetlana Kalev toime väärteo 30.12.2011 vastates Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldusele, e-kirja teel ja esitas valeandmeid, takistades seeläbi maksuhalduri tegevust. Kuivõrd e-kiri saadeti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse töötajale, vanemrevident Ita F , siis on teo toimepanemise koht Põhja maksu- ja tollikeskuse juriidiline aadress (Endla 8, Tallinn, Harjumaa). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 28.12.2011 korraldusega nr 12.23/3590-9 ettevõtet OÜ OK Oil esitama dokumente ja kirjalikku teavet ning andma välja ettevõtte sõidukite xxx ja xxx sõidumeerikud juuli 2011 päevade kohta, mil toimus OÜ-le OK Oiltrade kuuluva kütuse transport AS Maardu Terminal aktsiisilaost OÜ Soldina Õlibaas aktsiisilattu ning OÜ-le Triosmart kuuluva kütuse transport OÜ Soldina Õlibaas aktsiisilaost välja. Korralduses nõutud teave ja dokumendid paluti saata posti teel või digitaalselt allkirjastatuna vanemrevidendile Ita F , e-kirja aadressile xxx hiljemalt 06.01.
- 30.12.2011 edastas Svetlana Kalev OÜ OK Oil seadusliku esindajana korralduses nõutud dokumendid ja vastused digitaalselt allkirjastatuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (Endla
- Tallinn), eelnimetatud e-kirja aadressile ning vastas, et sõidukite xxx ja xxx kohta käivad sõidumeerikud puuduvad. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Eelnevast tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et Svetlana Kalevi poolt valeandmete esitamist sõidumeerikute olemasolu kohta saab võtta kui valeandmete esitamist MKS § 154 lg 1 järgi. Svetlana Kalevit karistati MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut s.o 320 eurot. Menetluskuludena mõisteti välja summa 5,51 eurot. Svetlana Kalev vaidlustas 15.06.2012 otsuse väärteoasjas nr 930012000822 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendatakse sellega, et teos puuduvad väärteo tunnused. Valeandmeid ei ole võimalik esitada andmekandjaid esitamata jättes. Valeandmed MKS § 154 lg 1 tähenduses saavad olla üksnes andmed, millel on tähendus maksustamise seisukohalt ning nendeks andmeteks ei saa olla maksumenetluses kolmanda isiku sõidukijuhtide tooja puhkeaega kajastavad andmed. Esitada ei saa andmeid ega andmekandjaid, mida kohustatud isiku valduses ei ole. Etteheidetav tegu ei saanud maksuhalduri tegevust kuidagi takistada. Kaebuse esitaja ei möönnud ega pidanud möönma võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuivõrd maksuhalduri poolt läbiviidava maksumenetluse ning selle alusel antud korralduse põhjal ei pidanud Kaebuse esitaja ette nägema, et sõidumeerikutel võib asjas maksuhalduri jaoks olla niivõrd suur tähendus nagu seda väidab maksuhaldur. Kaebuse esitaja teos subjektiivse külje puudumist tõendab ka asjaolu, et ta on sama korralduse alusel samade sõidukite samade sõitude osas samal perioodil esitanud veodokumendid ning kõik muud küsitud andmed. Olukorras, kus Kaebuse esitaja oleks soovinud maksuhalduri tegevust takistada, ei oleks ta esitanud ühtegi nõutud dokumentidest, mille ta aga esitas, välja arvatud maksuhalduri küsitud sõidumeerikud, kuivõrd tal puudus teave nende asukoha ja olemasolu kohta üldse. Seega ei ole Kaebuse esitaja maksuhaldurile meerikute puudumist väites tegutsenud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist mööndes. Kaebuse esitaja hinnangul oleks teokoosseisu ja süü olemasolu korral (mida Kaebuse esitaja eitab) tema karistamine 320 euro suuruse trahviga ka ilmselgelt ebaproportsionaalne ning tegelikkuses tuleks tema suhtes väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutusel. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Ita F , Igor M ja Alari S ning kaebuse esitanud isik Svetlana Kalev. Kohus uuris järgimisi dokumente: Kaebus (lk 2-7,15 ) Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Martin M 15.06.2012 otsus väärteoasjas nr 930012000822/10 (lk 8-14, väärteotoimik lk 97-104); MTA 28.12.2011 korraldus nr 12.2-3/3590-9 (väärteotoimik lk 5-8); Vastus korraldusele (väärteotoimik lk 8, 19-22) Järelepärimine tööinspektsioonile ja nende vastus (väärteotoimik lk 9-11) Äriregistri teabesüsteemi väljavõtted (väärteotoimik lk 12-13) Vaatlusprotokoll (väärteotoimik lk 14-15) Saatelehed (väärteotoimik lk 23—33) Sõidumeerikute koopiad (väärteotoimik lk 51-53) MTA 13.02.2012 korraldus nr 12.2-3/3590-21 (lk 40-44); Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele (lk 46-50) Vastulause väärteoasjas (väärteotoimik lk 91-96) Väärteoprotokoll (väärteotoimik lk 86-88) S.Kalev kohtuvälisese menetluses antud ütlused (väärteotoimik lk 74-76,79) Kaitsja volitus ja diplom (väärteotoimik lk 77-78) Andmed S.Kalevi kohta (väärteotoimik lk 54, 56) Andmed sõidukite kohta (väärteotoimik lk 57-58) Üleandmise –vastuvõtmise akt ja õiend (väärteotoimik lk 89-90) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud tunnistajate ütlused kaebuse esitanud isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: MTA 28.12.2011 korraldusega nr 12.2-3/3590-9 on tõendamist leidnud, et OÜ-d OK Oil kohustati muuhulgas esitama sõiduki xxx veokijuhi sõidumeerikud juuli 2011 nende kuupäevade 2 kohta, kui toimus OÜ-le OK Oiltrade kuuluva kütuse transport AS-i Maardu Terminal aktsiisilaost OÜ Soldina Õlibaasi aktsiisilattu ning OÜ-le Trisomar kuuluva kütuse transport OÜ Soldina Õlibaas aktsiisilaost välja. Korralduse täitmise tähtajaks oli 06.01.2012 Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et ajavahemikul 27.08.2009-02.04.2012 oli S.Kalev OÜ OK OIL (alates 02.04.2012 OÜ OK Oiltrans) ainuke juhatuse liige. Kuna äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt esindab osaühingut juhatuse liige, oli S.Kalev pädev esindama OÜ-d OK OIL ja tema nimel ka Maksu- ja Tolliameti korraldust täitma. Kaebuse esitanud isiku S.Kalev ja tunnistaja , I.F ütlused ning S.Kalevi vastuskiri kinnitavad, et S.Kalev saatis korralduse täitmiseks vastuse esmalt 29.11.2011 ja seejärel digitaalselt allkirjastatud ka 30.12.
- Vastusest nähtuvalt teatas S.Kalev, et küsitud sõidumeerikud puuduvad. Tunnistaja I.F i ütlustest nähtub, et sõidumeerikute puudumise teate saamisel rääkis ta Tööinspektsiooniga, kes läks äriühingut kontrollima. Tegi Tööinspektsioonile päringu kontrollitavate sõidukite sõidumeerikute kohta ja inspektsioon saatis sõidumeerikute koopiad. Tunnistaja A. S ütlused kinnitavad, et tööinspektsiooni kontrollikäigus esitati sõidumeerikud, mille kohta ta varem oli öelnud S.Kalevile, et ta ei olnud suutnud neid veel leida. Ka kaebuse esitanud isiku ütlused kinnitavad, et tööinspektsioonile esitati ka need sõidumeerikuid, mida varem MTA-le ei esitatud. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et sõiduki xxxsõidukijuhi sõidumeerikud 2011 juuli kohta olid tegelikult olemas. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt sai ta S käest teada, et neid meerikuid hetkel ei ole olnud, eks need olid siis autojuhi käes. Seetõttu panigi kirja, et sõidumeerikuid hetkel ei ole esitada. Hiljem tööinspektsiooni kontrolli ajal tulid need sõidumeerikud välja, kui Sirivi kõik meerikud esitas. Alari S tegeleb meerikutega ja tema käest saab kogu vajaliku info sõidumeerikute kohta. Ei peagi ise autojuhtide käest küsima. Nende käest küsib inimene, kes nendega tööd teeb. S oli küll juttu sellest, et ta vaatab üle, kus need meerikud ikka on. Vastates, et sõidumeerikud puuduvad, pidas silmas, et tol hetkel need meerikuid ei ole kättesaadavad. Tunnistaja I.M kinnitas, et tema sõitis veokiga registrimärgiga xxx ja andis perioodiliselt sõidumeerikud üle juhtkonnale. Vahel kord kuus, vahel kord nädalas, vahel kord kahe kuu jooksul. Kui küsiti andis Tallinnas olles ise või saatis teise autojuhiga, sest elab Narvas. Ei mäleta kas eelmise aasta detsembris keegi küsis sõidumeerikuid. Tunnistajal pole kunagi sõidumeerikud puudunud ja tema meerikud ei ole kunagi ära kadunud. Svetlana Kalev ei ole temalt kunagi sõidumeerikuid küsinud. On andnud meerikud S kätte. Tunnistaja A.S ütlused kinnitavad, et MTA poolt oli üks kiri ja vaja oli esitada saateleht ja sõidumeerikud. Tähtajaks esitati saatelehed, 2 sõidumeerikut ei suutnud üles leida. Hiljem need tulid välja. Osad autod pargivad ka Narvas, ajaliselt ei olnud need meerikud veel nende kätte jõudnud, kui oli vaja esitada. Palus autojuhtidel meerikud enda kätte toimetada. Mingi osa oli olemas, küsimus vist 2-3 autot. Tähtajaks neid esitada ei olnud. Vastas Kalevile, et selleks ajaks ei olnud suutnud neid leida. Kuid see tähendas, et pidi jätkama otsinguid. M saatis oma meerikud, kuid see võttis aega. Seega nähtub tunnistajate M i ja S omavahel haakuvatest ütlustest, et M saatis xxxsõidukijuhi meerikud S Tallinnasse, kuid nende kohale jõudmine võttis aega. Tunnistajad hetkel ei mäleta, millal need täpselt Tallinna jõudsid. Nii tunnistaja S kui kaebuse esitanud isiku S.Kalev ütlustest nähtub, et S ei öelnud S.Kalevile, mitte et meerikud puuduvad, vaid et S käes neid hetkel ei ole. Kalevi enda ütlustest nähtub, et ta sai aru, et osad meerikud on autojuhtide käes. S ütlused kinnitavad, et ta vastas Kalevile et kõik meerikud ei ole tema kätte veel jõudnud. Seega kinnitavad S ütlused, et S.Kalev oli teadlik, et meerikud on olemas, kuid need ei ole veel Tallinna jõudnud. 3 Arvestades asjaolu et MTA esitas oma korralduse 28.12.2011 ja S.Kalev vastas sellele juba 29.11.2012 ja (uuesti allkirjastatuna esitati sama vastus 30.12.2011) ehk siis järgmisel päeval, on eluliselt usutav, et kõikide autojuhtide (eelkõige kaugemal viibivate) meerikud ei jõudnud järgmiseks päevaks Tallinnasse A.S kätte. S.Kalevi enda ütlustest nähtub, et ta sai aru, et A. S käes ei ole kõik meerikud ja osad on autojuhtide käes veel. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda seda, et sõidumeerikud puuduksid – ehk siis, et neid ei ole üldse olemas. S. Kalevil oli maksuhalduri korralduse täitmiseks aega kuni 06.01.2012 ehk siis veel 7 päeva, et oodata kõigi sõidumeerikute jõudmist A. S kätte. S.Kalev ei osanud millegagi põhjendada, miks vastati MTA korraldusele kiirustades ja ei oodatud ära kõigi meerikute laekumist. Maksukorralduse seaduse § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. § 61 lg 3 kohaselt annab kolmandalt isikult teabe nõudmiseks maksuhaldur seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Nimetatud sätetest tulenevalt on MTA-l õigus esitada OÜ OK Oiltrade maksumenetluse käigus korraldus kolmandale isikule OÜ-le OK Oil, kes olid olnud OÜ OK Oiltrade tehingupartneriks. MTA poolt esitatud korraldus vastas seaduses sätestatud tingimustele, mistõttu puudus alus ka selle korralduse täitmata jätmiseks. Samuti oli tsiteeritud sätetest tulenevalt S.Kalevil võimalus taotleda ka MTA-lt korralduse täitmise tähtaja pikendamist juhul kui sõidumeerikud ei oleks 06.01.2012 juhtkonna kätte jõudnud. Kuid vastates kiirustades juba järgmisel päeval MTA-le esitas S. Kalev vastuses valeinformatsiooni, sest sõidumeerikud tegelikult ei puudunud, vaid ei olnud veel äriühingu kontorisse jõudnud. Tunnistaja I.F i ütlused kinnitavad, et meerikute esitamata jätmine takistas OÜ OK Oiltrade suhtes läbiviidud maksumenetlust, kuna kõnealune kütus ei jõudnud maksuhaldurile teadaolevalt Huljasse. Hulja tanklas viidi läbi kontroll ja seda kütust, mida väidetavalt sinna viidi, seal ei olnud, see kütus oli kadunud ja oli vaja selgitada kuhu ja mis koguses see viidi. See oli oluline maksude jaoks. Esitatud dokumentidelt nähtus, et kilometraaž koosnes Hulja reis ja üle 200 kilomeetri on ootereis, mis ei ole usutav ja siis palus sõidumeerikuid, et sealt võtta palju ja millal on sõidetud ja kes on autojuht, et kas on käidud Maardus või Soldinos, kas on oote- või puhkeajad. Nende meerikute pealt nähtus, et seisakut ei ole olnud. Need andmed olid ebaõiged, mis esitati MTAle. Seega kinnitavad tunnistaja I.F i ütlused, et sõidumeerikute pealt saadav info aitas kontrollida teistel dokumentidel (n saatedokumentidel) kajastatud info (läbitud kilomeetrid ja selleks kulutatud aeg) õigsust. Seega olid meerikud olulised maksuhalduri töö jaoks maksumenetluses tõendite kogumisel . Seega väites, et meerikud puuduvad ja jättes need MTA-le esitamata takistas S.Kalev oma tegevusega maksuhalduril OÜ OK Oiltrade suhtes maksumenetluse läbiviimist. Tunnistaja F i 4 ütlustest nähtub, et kuna meerikutelt saadav info oli siiski oluline, oli ta meerikute saamiseks sunnitud paluma abi Tööinspektsioonilt, kes viis OÜ-s OK Oil läbi kontrolli. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et S.Kalev ei pannud toime väärtegu kuna valeandmeid saab esitada andmeid esitades, mitte neid esitamata jättes. Kuna S.Kalev teadlikult vastas MTAle et sõidumeerikud puuduvad, siis iseenesest see informatsioon oli väär, kuivõrd tegelikkuses olid sõidumeerikud olemas ja need ei olnud jõudnud autojuhi käest veel Tallinna. S.Kalev ei vastanud et sõidumeerikuid ei ole hetkel juhatuse käes vaid ta vastas, et need puuduvad, millest iga mõistlik isik saab aru, et sõidumeerikuid ei ole üldse olemas. Seega teatades maksuhaldurile, et meerikud puuduvad esitas S.Kalev valeandmeid. Teave andmekandjate (sõidumeerikutelt on võimalik lugeda infot) olemasolu kohta on käsitletav andmetena MKS § 154 lg 1 tähenduses. S.Kalevi väide, et MTA oleks võinud hiljem meerikute kohta üle küsida, on ennastõigustav. Olles MTA-le vastanud, et meerikud puuduvad, oli maksuhalduril loogiline järeldata, et meerikuid ei ole olemas või neid ei taheta esitada. Maksuhalduril ei ole kohustust esitada ühte ja sama korraldust korduvalt lootes, et isik mingi hetk selle korralduse täidab. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et S.Kalev vastates MTA korraldusele, et sõiduki xxxsõidukijuhi meerikud puuduvad, edastas MTA-le ebaõigeid andmeid, mistõttu jäid ka meerikud tähtajaks esitamata, ning oma sellise tegevusega takistas S. Kalev maksuhalduri tegevust. Vastates maksuhaldurile kiirustades ja edastades seeläbi muu teabe hulgas ka väärinformatsiooni, pani S. Kalev väärteo toime kergemeelsusega. Kiirustades antud vastusest võib järeldada, et meerikute otsimisega ei tegeletud tõsiselt ja mindi lihtsama vastupanu teed vastates, et need puuduvad. S.Kalevi enda ütlustest nähtub, et ta teadis, et meerikud on autojuhtide käes ja ei ole veel S kätte jõudnud, kuid sellele vaatamata vastas ta, et meerikud puuduvad, millest kohus järeldab, et sellise vastusega pidas S.Kalev võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise, kuid kohusetundetuse tõttu lootis ta seda vältida. Maksukorralduse seaduse § 154 lg 1 näeb ette vastutuse maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest ning selle rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas S.Kalevit MKS § 154 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahviga 320 eurot s.o 80 trahviühikut. Kohus leiab, et karistuse määr ei ole proportsionaalne S.Kalevi poolt toime pandud rikkumise iseloomu ja tema enda isikuga, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt karistuse määramise osas. Karistuse määramisel arvestab kohus karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused väärtegude eest, samuti isiku suhtumist oma teosse ja et tegu pandi toime kergemeelsusest. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et põhjendatud on S.Kalevi karistamine rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 80 eurot. Kaebuse esitanud isiku esindaja taotles võimalusel ka S.Kalevi suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna S.Kalevile määratud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes tema poolt toime pandud teoga. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Lähtuvalt KrMS §-st 6, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses, on menetlejal reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust tuleneb seega, et süüteo toimepanemisel tuleb 5 avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Järelikult ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st
- Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. (3-1-1-81-06) Käesolevas väärteoasjas ei leia kohus menetluse lõpetamise aluseks olevaid kriteeriume, kuigi nimetatud alusel menetluse lõpetamist on kaitsja lisaks koosseisu puudumise põhjustele taotlenud algusest peale. Selliseks aluseks ei saa olla ka kaitsja väidetud karistuse ebaproportsionaalsus võrreldes teoga. Õigushüve vähemat kahjustamist sellel argumendil on seadusandja arvestanud sanktsioonipiiride määratlemisel, mis näeb võimaluse määrata rahatrahv vahemikus 3- 300 trahviühikut. Kohus leiab, et S.Kalev ei ole aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ja selle tagajärje iseloomu ja raskust, mistõttu hoidmaks S.Kalevit edaspidi süütegusid toime panemast ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus S.Kalevi kaebuse osaliselt. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas
- Rahuldada Svetlana Kalev kaebus osaliselt
- Tühistada Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Martin M 15.06.2012 otsus väärteoasjas nr 930012000822osaliselt karistuse määramise osas ja määrata Svetlana Kalevile MKS § 154 lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks 20 trahviühikut s.o 80 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv ja menetluskulud (5.51 eurot) tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas viitenumber 000323184755 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.septembril 2012 6