juuni 2011 määrus muutmata ja Karlis Poljakovi määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna Tartu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik R.A. määras 25.04.2011 üldmenetluses tehtud otsusega K. Poljakovile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 191,73 eurot. 11.05.2011 esitas K. Poljakov kaebuse eelnimetatud otsusele, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. K. Poljakov esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. K. Poljakovi väitel ei ole kohtuväline menetleja tõendanud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise fakti ning jätnud menetlusaluse isiku ütlused arvestamata. Sellega on talle määratud rahatrahv ebaseaduslik ja põhjendamatu. Eeltoodud küsimuste lahendamiseks taotleb K. Poljakov riigi õigusabi, sest tal puudub püsiv sissetulek ning õigusalased teadmised oma õiguste kaitseks. K. Poljakovi väitel on ta ema ja kasuisa ülalpeetav. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis K. Poljakovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus viitas riigi õigusabi seaduse (edaspidi
) § 7 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1. Maakohus, tuginedes
Poljakovi esitatud andmetest tulenevalt ei ole alust järeldada, et nimetatu on riigi õigusabi saamiseks õigustatud isik. Ühtlasi märkis maakohus, et K. Poljakovi riigi õigusabi taotlus on lakooniline ega sisalda
K. Poljakovi majandusliku seisundi teatisest nähtub, et K. Poljakov on ema ja kasuisa poolt ülalpeetav. Samas on tal ka iseseisev sissetulek. Maakohus viitas
Poljakov ei ole põhistanud, et leibkonna sissetulek ei ole asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks piisav, tuleb eeldada, et K. Poljakov on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti leidis maakohus, et K. Poljakovil on pensionist ja sotsiaaltoetusest saadav igakuine sissetulek. Väikesemahulise väärteoasja puhul võimaldab see sissetulek üldjuhul pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut
Väärteoasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on ka taotlejale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eeltoodud asjaoludel ning
Lisaks leidis maakohus, et riigi õigusabi andmisest keeldumiseks piiranguid
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K. Poljakov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning riigi õigusabi määramist
K. Poljakov leiab, et maakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning kuulub tühistamisele, sest maakohus on andnud väära hinnangu K. Poljakovi ja tema perekonnaliikmete varale, sissetulekutele ning majanduslikele võimalustele riigi õigusabi eest tasumiseks. K. Poljakov põhjendas seda järgnevalt. K. Poljakovi leibkond koosneb XXXX pereliikmest (X-st lapseealisest isikust või alaealisest lapsest ning X-st täiskasvanud isikust) ja peamised tulusaajad on ema T.K. , kes saab riigilt pensioni summas XX,XX eurot kuus, lastepensioni summas XXX,XX eurot kuus ja peretoetust paljulapselise pere pealt summas XXX,XX eurot kuus. Lisaks on leibkonna tulusaajaks T.K. elukaaslane, K. Poljakovi võõrasisa J.K., kelle igakuine keskmine netosissetulek töötasu näol on summas XXX,XX eurot. Seega moodustab leibkonna igakuine sissetulek pensionide, toetuste ja töötasu näol kokku XXX,XX eurot kuus. Muud sissetulekud leibkonnal puuduvad. K. Poljakov märgib, et ta ise ei tööta ning ta on üks kuuest leibkonna liikmest, kellel puudub igakuine stabiilne sissetulek ja ta õpib T T G X klassis. K. Poljakovile jääb ebaselgeks, kuidas maakohus jõudis ebaõigele järeldusele osas, justnagu tal on igakuine sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuste näol. Eeltoodust tulenevalt on K. Poljakovi hinnangul ebaloogiline ja meelevaldne ka maakohtu seisukoht selles, et väikesemahulise väärteoasja puhul võimaldab K. Poljakovi sissetuleku olemasolu üldjuhul pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut ning et väärteoasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on ka taotlejale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kui saadavast sissetulekust maha arvata leibkonna poolt eluruumile tehtavad kulutused (igakuised maksed eluruumi hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumiseks), kulud toiduainete ostmiseks, muud kulud, sh täitemenetluse kulud, lastele tehtavad kulutused ja muud kulud), siis pärast nimetatud hädavajalike kulude mahaarvamist ei ole leibkonnal võimalik isegi lihtsat toimetulekut, rääkimata õigusabi eest tasumisest, mis pole teadaolevalt odav teenus. See on üldteadaolev asjaolu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et K. Poljakov vaidlustab talle 5-s väärteoepisoodis kohtuvälise menetleja poolt ebaseaduslikult määratud rahatrahvid, asi puudutab tema hea nime ja maine taastamist, ent K. Poljakov ei ole 2 võimeline nii oma sissetulekute puudumise kui ka puudulike õiguslaste teadmiste tõttu oma õiguste eest seisma ning sellisel juhul on maakohtu poolt asjakohatu väide, justkui väärteoasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on ka taotlejale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lõppjäreldustes jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eelviidatud sättest tulenevalt on oluline riigi õigusabi saamise otsustamiseks hinnata taotleja majanduslikku seisundit. Maakohus on tuginenud K. Poljakovi ja tema pereliikmete vara hinnates õigesti
Poljakovil on iseseisev sissetulek. K. Poljakovi poolt esitatud taotlusest riigi õigusabi saamiseks (tl 8 – 9) ja teatisest riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi kohta (tl 10 – 11) nähtub, et K. Poljakovil puudub iseseisev sissetulek – ta ei tööta ja on ülalpeetav ning tal puudub piisav vara õigusabi eest tasumiseks. Ühtlasi ei ole võimalik nõustuda maakohtu järeldusega, hinnates K. Poljakovi poolt esitatud andmeid tema majandusliku seisundi kohta, et K. Poljakov ei ole põhistanud, et leibkonna sissetulek ei ole asjatundliku õigusteenuse tasumiseks piisav, mistõttu tuleb maakohtu hinnangul eeldada, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3-1-195-10 väljendatud seisukohale, et
lg 1 ei eelda taotleja absoluutset varatust ega kõigi varade realiseerimise kohustust. Samas nähtub ringkonnakohtu hinnangul selgelt ja arusaadavalt kohtule esitatust, et K. Poljakovil puuduvad piisavad vahendid tasumaks asjatundliku õigusabi eest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, et K. Poljakov on õigustatud isik saamaks riigi õigusabi
Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud anda K. Poljakovile riigi õigusabi, kuna esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Maakohus leidis, et K. Poljakovile ei ole võimalik riigi õigusabi anda
Ringkonnakohus maakohtu sellesisulise arvamusega ei nõustu ning leiab, et õige ei ole keeldumise alusena käsitleda
Poljakovil puudub sissetulek, ja
ÜS § 62 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb K. Poljakovile riigi õigusabi andmisest keelduda
Esmalt peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et koos riigi õigusabi saamise taotlusega, on K. Poljakov esitanud maakohtule ka kaebuse (tl 1–2), vaidlustamaks tema suhtes tehtud väärteootsust. Nimetatud kaebuse on jätnud maakohus käiguta ning andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 18), millise aja jooksul on K. Poljakov maakohtu poolt väljatoodud 3 puudused kaebuses ka kõrvaldanud (tl 20 – 21). K. Poljakovi poolt maakohtule esitatud kaebuse ja selle täpsustuse sisust järeldub, et K. Poljakov vaidlustab tõendite hindamist kohtuvälise menetleja poolt. Ühtlasi on kaebuses toodud õiguslikud argumendid ning taotlused nii tunnistajate ülekuulamiseks kui ka väärteomenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna arusaadav ning korrektne kaebus ja selle täiendus alust arvata, et K. Poljakovil puuduvad teadmised või võimalused enda kaitseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et K. Poljakov on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada VTMS § 22 lg-s 2 sätestatut, et juhul, kui kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise
-is ettenähtud alustel ja korras. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata ning K. Poljakovi määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.