1-11-4936/2

1-11-4936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4936 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. aprilli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 1 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
3. aprilli 2011 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 14.03.2011 saabus Viru Ringkonnaprokuratuuri kinnipeetava J. Reinomägi avaldus, milles ta taotleb Viru Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 324 tunnustel, kuna teda kui kinnipeetavat on kinnipidamiskoha ametnike poolt ebaseaduslikult koheldud. Ebaseaduslik kohtlemine seisneb J. Reinomägi avalduse kohaselt selles, et 09.03.2011 koostati ja edastati J. Reinomägile vastused mõlemale vaidele (03.03.2011 Viru Vangla direktorile esitatud vaide selle kohta, et vanglas anti temale adresseeritud kirju avatuna ja J. Reinomägiga polnud kuni 03.03.2011 võtnud keegi vangla juhtkonnast kontakti, et ta saaks esitada omapoolseid soove ja nõudmisi; 03.03.2011 esitatud vaide selle kohta, et ta on avaldanud Viru Vanglas soovi osaleda sotsiaalprogrammides ja ta taotleb vaides ettekirjutuse tegemist, mille alusel ta paigutataks gruppi, „..milles osalemine aitaks üle olla õigusvastasusest, mis väljendub vanglateenistujate igapäeva toiminguis“), mis olid vangla ametnike poolt vastavalt MSVS § 2 lg 3 p 1 loetud selgitustaotluseks. J. Reinomägi lisab, et eelnimetatud säte ei kehtesta vaide lugemist selgitustaotluseks ja eelneva tõttu (vaie nimetati selgitustaotluseks) piirati kinnipidamiskoha ametnike poolt ametiseisundit kuritarvitades ebaseaduslikult tema, kui kinnipeetava õigust kohtusse pöörduda. Viru Ringkonnaprokuratuuri 18.03.2011 teatisega jäeti KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse alustamata seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Teatise põhjenduste kohaselt ei ole Viru Vangla ametnikud ebaseaduslikult kinnipeetava õigusi piiranud. HMS § 72 alusel on J. Reinomägil õigus esitada vaie Viru Vangla tegevuse peale, millega loeti tema vaided selgitustaotlusteks või pöörduda kohtu poole vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks vastavalt HKMS § 7 lg 1 sätetele. J. Reinomägi esitas kaebuse Riigiprokuratuuri, milles ta ei nõustunud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Kaebuse kohaselt puudub vanglal seaduslik alus tema vaie ümber klassifitseerida selgitustaotluseks ning vaide ümber nimetamisega selgitustaotluseks võeti J. Reinomäelt võimalus kaevata edasi halduskohtusse teda mittterahuldava lahendi korral. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuuri prokuröri abi jättis 14.04.2011 määrusega J. Reinomägi kaebuse rahuldamata ning leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nimetatud motiividel. Prokuröri abi selgitas, et J. Reinomägi arvamus, mille kohaselt puudub vanglal õigus käsitleda tema vaiet mingi muu toiminguna, on ekslik. Riigiasutused lahendavad isikute pöördumised seaduses ettenähtud korras ning tulenevalt pöördumiste sisust, mitte sellest, millist pealkirja või millisel vormil see tehtud on. Analoogiliselt lahendab Riigiprokuratuur isikute „pöördumisi“, „avaldusi“, „palveid“ ja teisi samalaadselt pealkirjastatud pöördumisi kaebustena kriminaalmenetluste alustamata jätmiste või lõpetamiste otsuste peale, kuivõrd just nimelt isiku selline tahe avaldub pöördumises. Samal põhjusel on Viru Vangla korrektselt vastanud kaebaja pöördumistele selgitustaotluse/teabenõude vastuse vormis, kuivõrd sisult on tegemist just seda tüüpi pöördumistega ning ei oma tähtsust, et seda on tehtud vaide vormis. Seega oli Viru Vangla tegevus õiguspärane ning puudus igasugune J. Reinomägi õiguste ebaseaduslik piiramine. Taotluse sisu J. Reinomägi soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele ning taotleb kaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Taotluse kohaselt on kriminaalmenetlus jäetud õigusvastaselt alustamata. Ühtlasi märgib J. Reinomägi, et ta on maksevõimetu ja tal puudub endal võimalus advokaadi palkamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul on J. Reinomägi soovinud Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada, kuid tulenevalt KrMS § 208 lg-st 1 ei ole viimane kaebuse subjektiks. Seega on J. Reinomägi taotlenud riigi õigusabi eelnimetatud -2- määrusele kaebuse koostamiseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine. RÕS § 7 lg 1 p-st 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotluses on J. Reinomägi leidnud, et Viru Vangla ametnikud on õigusvastaselt piiranud tema õigust pöörduda kohtusse, kuid sellekohaseid põhjendusi J. Reinomägi esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses märgituga, et seaduses ettenähtud korras isikute pöördumiste puhul tuleb lähtuda eelkõige konkreetse pöördumise sisulisest küljest, mitte selle pealkirjast. Sellest tulenevalt on ka ringkonnakohus arvamusel, et Viru Vangla ametnikud ei ole tegutsenud õigusvastaselt, käsitledes J. Reinomägi poolt esitatut selgitustaotlustena. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Reinomägi võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed, mistõttu tuleb esitatud taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Mati Kartau