1-09-1040/31

1-09-1040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-1040 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Metljov’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Metljov’i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 21.06.2011 määrusega jäeti Sergei Metljov talle Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001 kohtuotsusega tunnistati Sergei Metljov süüdi KrK § 141 lg 2 p 3, 4, § 101 p 1, 7 järgi ja karistati KrK § 40 alusel vangistusega 13 aastat. KrK § 45 alusel loeti eelvangistusaeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algus on 15.05.2000 ja lõpp 15.05.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 08.05.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leidis, et S. Metljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S. Metljovi on 10-l korral karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. Kriminaalkorras on S. Metljovi karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab ta 4-ndat korda. Varasemalt on S. Metljovi karistatud valdavalt varavastase kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele ei ole S. Metljov paranemise teele asunud ning pani vabaduses toime uue esimese astme kuriteo. S. Metljovi poolt sooritatud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab ta pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest. Maakohus märkis, et vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (kuritegu on toime pandud joobeseisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. S. Metljovil on vajalik läbida sõltuvusainete tarvitamisest loobumise nõustamine või vastav abiprogramm. Vabaduses puudub S. Metljovil lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et elukoht rehabilitatsioonikeskuses tähendab muuhulgas seda, et tema suhtlusringkonda jäävad kriminaalase taustaga isikud, kes võivad S. Metljovi mõjutada alkoholi tarbima ja panema toime uusi kuritegusid. Seega võib järeldada, et S. Metljovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. S. Metljovil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, kuid see ei takistanud teda kuritegu toime panemast. Kuriteo toimepanemise tagajärjel suri inimene. Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole S. Metljovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Arvestades S. Metljovi poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, asus maakohus seisukohale, et S. Metljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis veel, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu S. Metljov palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Metljov leiab, et maakohtu määrus ei olnud põhjendatud ja sisaldas eelarvamusi. Maakohtu määruses sisalduvad põhjused ei olnud õiguspärased. Maakohus märkis, et S. Metljovil on 11 aasta jooksul 10 distsiplinaarkaristust. Alkoholiprobleemid olid S. Metljovil 11 aasta eest. Selle aja jooksul on ta teinud õiged järeldused ja selle probleemi enda jaoks lahendanud. Sõltuvusega tegelevas programmis ta ei osalenud, sest vangla juhtkond ei ole talle seda võimaldanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Metljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on 2 süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. Metljovi näol on tegemist isikuga, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud ning ka reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Varasemalt on S. Metljovi karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid käesolevat karistust kannab ta lisaks röövimisele ka raske isikuvastase kuriteo – tapmise eest. Seega on kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et S. Metljov on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, millest kehtivaid karistusi on hetkel üks. Eelnevast järeldub, et S. Metljovile varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Viru Vangla ja kriminaalhooldaja küll toetavad S. Metljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid on samas esile toonud olulised uue kuriteo toimepanemise riskitegurid, mistõttu ringkonnakohus ei saa esitatud arvamustega nõustuda. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et vabanemisel puudub tal kindel elukoht ja ta kavatseb elama asuda MTÜ S R K . S. Metljovil puuduvad lähedased inimesed, kes oleksid talle vabanemisel toeks. Seega ümbritseksid S. Metljovi vabanemisel valdavalt töötud, sõltlased ning endised vangid, milline suhtlusringkond ei soodusta tema resotsialiseerumist ja õiguskuulekat käitumist. Kuivõrd S. Metljov on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks, suurendab tema poolt uue kuriteo toimepanemise ohtu ka asjaolu, et tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Oluline riskitegur on ka alkoholi kuritarvitamine. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas