1-10-17237/10

1-10-17237 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-17237 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Annuki Lennart Oja määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kaitsja advokaat Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Martin Annuki kaitsja advokaat Lennart Oja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsusega mõisteti M. Annuk süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 204 lg 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Annukile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mida KarS § 65 alusel suurendati 03.11.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (8 kuud vangistust) osas osaliselt, mõistes M. Annukile ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Raul Lõhmus. Kohtuotsus jõustus
4. märtsil
5. M. Annuki kaitsja esitas kaebuse, milles taotleb M. Annuki vangistusest vabastamist süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et kohaldades kergeima karistusseadusena KrK § 54 lg 2 lauset 3, polnud M. Annuki kinnipidamise hetkeks 11.10.2010 Tartu Maakohtu 18.12.2002 kohtuotsuse täitmine aegunud, mistõttu puudub alus M. Annuki vangistusest vabastamiseks. Maakohus tutvus M. Annuki tagaotsimistoimikuga ning Lõuna Prefektuuri poolt esitatud õiendiga, mis kajastab M. Annuki tagaotsimise asjaolusid ja selle käiku. Maakohus, tuginedes toimiku materjalidele, märkis, et M. Annuki tagaotsimist alustati juba 12.08.2002 Tartu Maakohtu 08.08.2002 kohtumääruse alusel seoses sellega, et kohtul puudus võimalus arutada kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorralist ettekannet, milles taotleti Tartu Linnakohtu 03.11.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud karistuse – 8 kuud vangistust – täitmisele pööramist. Tagaotsimist on jätkatud ka Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsuse alusel. Tagaotsimise käigus on Lõuna Politseiprefektuur pöördunud Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga kuulutada M. Annuk rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja 29.07.2005 Rahvusvahelise Kriminaalteabe osakonna poole. 28.07.2005 on Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise õigusabi talitus koostanud Euroopa vahistamismääruse M. Annuki kohta, mille kohaselt on täitmisel pööratavaks kohtulahendiks Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsus. Maakohus märkis, et tagaotsimistoimiku materjalide kohaselt on M. Annukit ka nii enne juulit 2005 kui ka peale seda otsitud taga ka Eestis ja kontrollitud temaga seotud isikuid ning andmebaase. Kuivõrd M. Annuk oli Tartu Maakohtu otsuse alusel kuulutatud tagaotsitavaks, edastas kohus 10.01.2003 kohtuotsuse koopia Tartu Politseiprefektuurile täitmiseks. Esmane informatsioon tagaotsimise kohta on kohtule edastatud 12.02.
6. Peale kohtuotsuse jõustumist on õiendid kohtuotsusega mõistetud karistuse osas edastatud ka Lõuna Riigikaitseosakonnale ja Tartu Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talitusele ja kohtutäiturile. Maakohus viitas Riigikohtu varasemale praktikale (3-1-1-114-02 ja 3-1-1-20-08) ning märkis, et juhindub M. Annuki kohtuotsuse täitmise ja võimaliku aegumise küsimuse lahendamisel KarS § 82 lg 1 p 2 sätetest, võttes arvesse KarS § 5 lg-st 2 tulenevat kergendava kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtet. Siinkohal viitas maakohus ka KarS § 82 lg 2 p-le 1, mille kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Maakohus viitas ka M. Annuki suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KrK § 54 lg-le 1, § 54 lg-le 2 ja KrMK § 328 lg-le 1 ning Riigikohtu lahendile 3-1-1-20-08, sh selles käsitletud p-le 10.3, ja KarS § 82 lg-le 1,
7. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmine KarS § 82 mõttes hõlmab lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis samuti koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest, vangistuse puhul süüdimõistetu paigutamisest kinnipidamiskohta. Erinevalt KrK regulatsioonist ei sätesta KarS § 82 lg 2 kindlat ajalist piiri, mille ületamisel otsust ei täideta, hoolimata sellest, et aegumise tähtaeg oli peatunud. Seega saab maakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kogu ajavahemik, mil isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, arvatakse KarS § 82 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest välja ja kui kohtuotsus oli pööratud täitmisele (saadetud kohtulahendit täitvale asutusele) õigeaegselt, siis sellise isiku osas otsuse täitmine ei aegu. Maakohus leidis, et M. Annuk oli teadlik asjaolust, et tema süüdistusasjas hakkab kohus asja arutama 19.06.2002, kuna kohtukutse on M. Annuk isiklikult kätte saanud, mistõttu ei ole tõesed tema väited kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik kohtus tema suhtes menetlemisel olevast kriminaalasjast ja eesootavast karistusest. Veelgi enam, M. Annuk, olles Tartu Linnakohtu 03.11.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud tingimisi süüdi ja teades, et ta pole täitnud kriminaalhoolduse nõudeid, pidi aru saama, et ka see karistus – 8 kuud vangistust – kuulub tema süüdimõistmisel liitmisele ja tal tuleb kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus reaalse vangistusena ära kanda. M. Annuk kinnitas, et ta pole peale juunis 2002 Eestist lahkumist rohkem Eestis käinud. Maakohus asus seisukohale, et M. Annuk lahkus Eestist eesmärgiga hoiduda kõrvale nii 1999 süüdimõistva otsuse täitmisest kui ka 2002 Tartu Maakohtusse saadetud kriminaalasja menetlemisest, mh ka kohtulahendi, mille tegemist ta pidi ette nägema, täitmisest. -2- Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et käesolevas asjas pole kohus M. Annuki suhtes kohaldanud tõkendit eesmärgiga tagada kohtuotsuse täitmine. Kohtueelses menetluses kohaldati M. Annuki suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mida M. Annuk rikkus, lahkudes riigist. M. Annuk mõisteti süüdi tagaselja, kuid kohtuotsusega kuulutati ta tagaotsitavaks ja kohaldati tõkendit vahistamine. Sellest tulenevalt juhtis maakohus tähelepanu, et otsuse jõustumisel oli M. Annuki suhtes kohaldatud juba uut raskemaliigilisemat tõkendit. Samuti ei nõustunud maakohus kaitsjaga selles, et Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsust ei ole pööratud täitmisele, kuna lahendit, mis on tehtud ilma süüdistatava kohalolekuta ja kui isik on tunnistatud tagaotsitavaks ning kohaldatud tõkendina vahistamist, saabki sellist lahendit pöörata täitmisele vaid seeläbi, et kohtulahend saadetakse pädevale politseiasutusele täitmiseks. Käesolevas asjas on Tartu Maakohus otsuse saatnud täitmiseks Tartu Politseiprefektuurile, kes on otsuse alusel teostanud M. Annuki tagaotsimist. Maakohus ei pidanud põhjendatuks seisukohta, et otsuse täitmisele pööramine peaks sellises olukorras väljenduma otsuse saatmises süüdimõistetule, kohustades isikut, kes kohtule teadaolevalt Eestis ei ela, minema vabatahtlikult karistust kandma. Sama sisutu oleks otsuse saatmine vanglale, kes ise süüdimõistetut karistuse kandmisele ei saa toimetada. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu M. Annuki kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Annuki vangistusest vabastamist. Ühtlasi taotleb kaitsja kaitsjatasu riigi kanda jätmist. Esmalt leiab kaitsja, et M. Annuki suhtes tehtud kohtuotsust ei ole täitmisele pööratud, mistõttu ei ole M. Annukil olnudki võimalust karistusest kõrvale hoiduda. Ühtlasi viitab kaitsja ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole enne kohtuotsuse täitmisele pööramist võimalik karistusest kõrvale hoiduda (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-20-08, p 10.3). Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks Tartu Maakohus edastanud otsuse 10.01.2003 täitmiseks määratud karistuse osas. Kaitsja, tuginedes Tartu Maakohtu vastavasisulisele kirjale, märkis, et kohus saatis otsuse täitmiseks M. Annuki tagaotsimise, mitte karistuse osas. Ühtlasi ei oleks saanudki seda teha, kuivõrd otsus jõustus alles 20.03.
8. Teiseks märgib kaitsja, et peale kohtuotsuse jõustumist on Tartu Maakohus edastanud erinevatele asutustele õiendid kohtuotsusega mõistetud karistuse osas, mitte aga kohtuotsust, kuid pelgalt õiendite, mitte kohtuotsuse, saatmine ei ole kaitsja hinnangul kuidagi käsitatav kohtuotsuse täitmisele pööramisena määratud karistuse osas. Kolmandaks ei saa kaitsja arvates kohtuotsuse edastamist (juhul kui see oleks peale jõustumist edastatud) muule isikule kui vangistusasutusele lugeda kohtuotsuse täitmisele pööramiseks mõistetud karistuse osas. Ühtlasi saanuks politseiasutus kohtuotsust täita vaid tagaotsimise, mitte vangistuse osas, kuivõrd karistust – vangistus – saab kanda vangistusasutuses, mitte politseiasutuses, mistõttu pidanuks Tartu Maakohus otsuse täitmisele pööramiseks edastama selle just nimelt vangistusasutusele. Kaitsja leiab lisaks, et kohtuotsuse täitmisele pööramiseks tulnuks M. Annukile tema elukohta, XXX , saata täitmisteade. Kaitsja märgib, et M. Annuk viibis otsuse tegemise ja jõustumise ajal küll välismaal, kuid mitte karistusest kõrvalehoidmise, vaid tööotsimise eesmärgil ja tal oli kontakt nimetatud aadressil elava isaga, kes oleks saanud M. Annukile vastava info edastada. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kohtuotsus oli täitmisele pööratud ja M. Annuk sai sellega mõistetud karistusest kõrvale hoiduda. Samuti leiab kaitsja, et M. Annuk ei saanudki hoiduda karistuse kandmisest kõrvale, kuivõrd talle ei olnud teada kohtuotsuse tegemine, veel vähem selle sisu. Kaitsja on seisukohal, maakohtu väide, et M. Annuk oli teadlik, et teda ootab ees karistus, lähtub ekslikult eeldusest, et enne kohtotsuse tegemist sai selle sisu kellelegi teada olla. Kaitsja hinnangul ei saanud M. Annuk teada ega pidanud eeldama, et ta süüdi mõistetakse. -3- Maakohtu seisukoha suhtes, mis puudutab 03.11.1999 otsusega mõistetud karistuse täitmist, märgib kaitsja, et nimetatud kohtuotsuse täitmine oli M. Annuki vahistamise ajaks (sügisel 2010) aegunud, kuivõrd selle karistuse mõistmise ja vastava otsuse jõustumise ajal kehtinud KrMK-i kui kergema seaduse kohaselt ei pööratud süüdimõistvat kohtuotsust täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat. Kaitsja arvates on maakohtu järeldus M. Annuki Eestist lahkumise kohta ekslik. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik asjaolust, et M. Annuk kriminaalmenetluse ajal (enne kohtuotsuse tegemist) välismaale tööle suundus, järeldada, et ta kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvale hoidus. Kaitsja rõhutab, et M. Annuk suundus välismaale tööle ja ta ei teadnud, et tema suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus. Ühtlasi märgib kaitsja, et peale kohtuotsuse tegemist ei teatatud M. Annukile otsusest ega selle sisust, mistõttu ei olnud tal põhjust ka sellega mõistetud karistusest kõrvale hoiduda. Asjaolu, et M. Annuk on olnud tagaotsitav ja teda ka reaalselt taga on otsitud, ei tähenda kaitsja arvates automaatselt, et ta oleks karistusest kõrvale hoidunud, mistõttu on maakohtu vastavad järeldused liialt kaugeleulatuvad. Lisaks märgib kaitsja, et M. Annuk ei teadnud, et ta tagaotsitavaks on kuulutatud. Samuti on kaitsja seisukohal, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et M. Annuki suhtes enne kohtuotsuse tegemist kohaldatud elukohast lahkumise keelu eesmärgiks oli tagada kohtuotsuse täitmine, kuna selline järeldus ei tulene toimikus olevatest tõenditest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud M. Annuki taotluse rahuldamine ja tema karistusest kandmisest vabastamine. Määruskaebuse kohaselt taotleb M. Annuki kaitsja M. Annukile Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta ja 8 kuud vangistust – kandmisest vabastamist seoses kohtulahendi täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea neid siinkohal vajalikuks korrata, kuid kuna ringkonnakohus kaitsja poolt määruskaebuses esitatud argumentatsiooniga ei nõustu, peab vajalikuks järgnevalt käsitleda üksnes määruskaebuses väljendatud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja viidanud õigesti Riigikohtu lahendile 3-1-1-20-08, mille kohaselt saab karistuse kandmisest kõrvale hoiduda siis, kui kohtuotsus on täitmisele pööratud, kuna siis on reaalselt isik süüdi mõistetud ja karistatud. Kaitsja on leidnud, et M. Annuki suhtes tehtud Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsust ei ole täitmisele pööratud, kuid ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Esmalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja on kohtulahendi täitmisele pööramist käsitlenud ääretult formaalselt ja grammatiliselt ning jätnud arvestamata käesoleval juhul asetleidvate asjaolude valguses karistuse täitmisele pööramise loogilise käigu ja erinevate etappide eesmärgi. Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsus jõustus 20.03.
9. Nimetatud otsusega kuulutati M. Annuk tagaotsitavaks ja otsustati tema tabamisel kohaldada tõkendit vahistamine. Karistuse kandmise aja algust otsustati hakata arvama alates M. Annuki kinnipidamisest (3 kd, tl 85–90). Kaitsja on määruskaebuses viidanud Tartu Maakohtu 10.01.2003 kirjale (3 kd, tl 92), millega saadeti Tartu Maakohtu 18.12.2002 kohtuotsuse koopia Tartu Politseiprefektuurile M. Annuki tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Kaitsja on rõhutanud, et maakohus on saatnud eelnimetatud otsuse täitmiseks tagaotsimise osas, mitte karistuse osas. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et M. Annuk mõisteti sama maakohtu otsusega süüdi ja karistati, millega kuulutati M. Annuk ka tagaotsitavaks. Seega tuli loogiliselt võttes esmalt M. Annuk tabada tagaotsitavana ning seejärel oli võimalik teda kinni pidada, et -4- M. Annuk saaks karistust kandma hakkata. Viimatinimetatust tuli alustada ka tema karistuse kandmise aja algust arvestama. Nii KrMK kui ka KrMS kohaselt saadetakse kohtulahend seda täitvale asutusele. Ühtlasi täidavad tagaotsitavaks kuulutamise määrusi politseiasutused. Kriminaalasjas oli tuvastatud, et M. Annuk oli kriminaalasja arutamise ajaks Eesti Vabariigist lahkunud ning tema kohta puudusid andmed. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul vältimatu, et kohtuotsuse täitmisele pööramiseks karistuse osas tuligi pöörduda süüdimõistetu tagaotsimist toimetava politsei poole ning kohtuotsuse täitmisele pööramiseks ei tulnuks otsust edastada vangistusasutusele. Siinkohal on maakohus õigesti leidnud, et tagaotsitava isiku kohtuotsuse saatmine vanglale kui vangistuse täideviimist teostavale asutusele oleks sisutu, kuivõrd vangla ei saa ise süüdimõistetut karistuse kandmisele toimetada. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt märgituga, et põhjendatud ei ole kaitsja arvamus ka selles, et kohtulahendi täitmisele pööramiseks tulnuks kohtulahendi teinud maakohtul saata lahend süüdimõistetule, kohustades isikut, kes kohtule teadaolevalt Eestis ei ela, minema vabatahtlikult karistust kandma. Samuti on ringkonnakohtu arvates paljasõnalised kaitsja väited selle kohta, et M. Annuk ei lahkunud Eestist karistuse kõrvalehoidumise, vaid tööotsimise eesmärgil, ning M. Annuk ei saanud karistuse kandmisest kõrvale hoiduda, kuivõrd talle ei olnud teada kohtuotsuse tegemine ja selle sisu. Nii nähtub Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsusest ja kriminaalasja materjalidest, et M. Annuki suhtes on eeluurimisel teostatud mitmeid menetlustoiminguid, sh on teda ka üle kuulatud, milles on ta ennast süüdi tunnistanud tegudes, milles M. Annuk Tartu Maakohtu eelnimetatud otsusega süüdi mõisteti. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et M. Annukil oli kahtlemata teada, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus ning ees ootamas on kriminaalasja kohtulik arutamine, mille suhtes pidi M. Annuk eeldama võimalust, et ta ka kohtu poolt süüdi mõistetakse. Kriminaalasja kohtulikust arutamisest pidi M. Annuk olema samuti teadlik, kuivõrd M. Annuk oli isiklikult kätte saanud kohtukutse kriminaalasja arutamiseks 19.06.2002 (3 kd, tl 28). Ühtlasi juhib ringkonnakohus tähelepanu, et pärast M. Annuki tabamist ja Eestisse toimetamist on jõustunud kohtulahend saadetud ka Tallinna Vanglale kui karistust täideviivale asutusele (3 kd, tl 142). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega selle kohta, et M. Annuki vahistamise ajaks sügisel 2010 oli Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsuse täitmine aegunud. Siinkohal viitab kaitsja kergema karistusseadusena KrK § 54 lg 2 lausele 3, mille kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui kohtuotsuse tegemisest on möödunud 10 aastat. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise väitega ei nõustu, kuivõrd Riigikohus on lahendis 3-1-1-20-08 selgitanud, et nimetatud sätte all tuleb mõista kohtuotsuse tegelikku täitmist, st süüdimõistetu ilmumist või toimetamist vanglasse karistust kandma. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et M. Annuki suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus 18.12.2002 ning Lõuna Prefektuuri 02.11.2010 kirjast nähtuvalt vahistati ja toimetati M. Annuk Eestisse 29.10.2010, misjärel paigutati Tallinna Vanglasse (3 kd, tl 141). Seega pöörati eelnimetatud maakohtu lahend reaalselt täitmisele vähem kui 8 aastat 11 kuud pärast kohtuotsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei olnud Tartu Maakohtu 18.12.2002 otsuse täitmine M. Annuki karistuse kandmisele asumisel aegunud, nagu kaitsja ekslikult on määruskaebuses arvanud. Kaitsja ei ole määruskaebuses nõustunud maakohtu seisukohaga sellest, et M. Annuki suhtes kriminaalasjas kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – eesmärgiks oli tagada kohtuotsuse täitmine. Ringkonnakohus selgitab, et tõkendid on kriminaalmenetluse tagamise vahendid, millega tagatakse isiku osalemine kriminaalmenetluses, sh ka kriminaalasja kohtulikus arutamises. Siinkohal viitab ringkonnakohus KrMK § 66 lg-le 1, mille kohaselt oli tõkendi kohaldamine alternatiivsena võimalik muuhulgas ka menetlusest kõrvalehoidumise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Seega on tõkendi eesmärgiks tagada kriminaalmenetluse -5- läbiviimine alates kohtueelsest menetlusest kuni süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse mõistmiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Annuki kaitsja määruskaebus ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -6- Tiit Lõhmus