Obsah (4)

§ 118§ 65§ 76§ 75

1-07-10061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10061 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit

§ 118p 1 ja § 121 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 06.02.2004 otsuse alusel Kr

K § 139 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust algusega 15.03.2007. Tartu Maakohtu 24.03.2010 määrusega vabastati M. Motis vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.07.2011 ning kohustati järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. M. Motis vabanes vangistusest 06.04.

1. Kriminaalhooldusametniku 10.03.2011 erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Motis ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Alkoholi tarvitamise keeldu rikkus hooldusalune 17.02.2011, mil ilmus ametniku vastuvõtule alkoholi lõhnadega. Mõõtmistulemus 0,42 mg/l kohta. M. Motise kinnitusel ei ole ta sellele eelnevalt ega kavatse ka järgnevalt alkoholi tarvitada. Tööle asumise kohustuse, kuigi hilinemisega, võib ametniku hinnangul lugeda täidetuks. Vastavalt Töötukassa Tartumaa osakonna 08.03.11 vastuskirjale on M. Motis olnud registreeritud töötuna ajavahemikel 27.04.10 kuni 30.04.10 ja 26.08.10 kuni 31.10.
2. Katseajal on hooldusalune omanud ametlikku töösuhet kolmes ettevõttes: ajavahemikul 03.05.10 kuni 09.08.10 OÜ Energia 24; 18.10.10 kuni jaanuar 2011 F OÜ ja alates 01.02.11 W O . Neist kahes viimases töökohas on töö teostamise kohaks Soome Vabariik. Hooldusalune on nõuetekohaselt taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva. Suhtlusringkonna kohta on M. Motis ametnikule esitanud nimekirja, mida vajadusel täiendatakse. Nimekirjas olevate isikute karistatust on jooksvalt kontrollitud Kriminaalhoolduse Infosüsteemist. Ametniku poolt on katseajal lubatud suhtlemine Marko Motise venna W O . Eestis töötamise perioodil suhtles hooldusalune ametniku teadmisel kriminaalkorras karistatud töökaaslase A.R. . Augustis 2010 taotles hooldusalune loa suhtlemiseks kriminaalkorras karistatud M.M., kellega oli tekkimas lähisuhe. Seisuga 08.03.11 on läbi viidud 17 registreerimist. Kontrollnõudeid on hooldusalune täitnud nõuetekohaselt. Suhtlemisel ametnikuga on M. Motis avatud ning valmis koostööks. Karistusregistri 28.02.11 teatise kohaselt ei ole M. Motis katseajal õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu 09.10.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Prokurör leidis, et M. Motisele Tartu Maakohtu 09.10.2007 otsusega mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. M. Motis tunnistas enda poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumist, kuid palus karistust täitmisele mitte pöörata, viidates enda heale käitumisele viimasel ajal. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse kohaselt, lähtudes erakorralise ettekande materjalidest ja ülaltoodud asjaoludest, on põhjendatud M. Motisele tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine, sest kriminaalhooldus M. Motise suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta rikkus vanglast ennetähtaegse vabastamise katseajal alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholijoobes kriminaalhooldaja juurde ilmumine näitab, et M. Motis ei ole hoolinud temale kehtestatud piirangute tõsidusest ja on lubanud endale käitumist, mis välistab tema suhtes kriminaalhoolduse jätkamise. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Motis esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega jätta temale 09.10.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuse kohaselt tunnistab M. Motis, et tegi vea kui tarbis alkoholi, kuid eelnevalt ei ole tarbinud ja ei tarbi ka edaspidi. M. Motis märgib, et muidu on ta täitnud kriminaalhooldusnõudeid korrektselt, tal on ametlik töökoht olemas ja elukoht. Ka kriminaalhooldaja märkis, et ta on nõus jätkama kriminaalhooldust, kuna siiani on nõuded korrektselt täidetud. Kaebuse esitaja märgib, et kui karistus täitmisele pööratakse, kaotab ta töökoha ja võib kaotada ka kodu ning vanglast vabanedes oleks palju raskem uuesti eluga järje peale saada. M. Motis lubab, et täidab edaspidi kontrollnõudeid korrektselt ja ei tarbi alkoholi ega narkootikume. Ta on nõus igasuguste lisakohustustega, mida kohus otsustab talle peale panna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Tartu Maakohtu 09.10.2007 otsusega tunnistati M. Motis süüdi

§ 118p 1 ja § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 06.02.2004 otsuse alusel Kr

K § 139 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. 24.03.2010 määrusega vabastati M. Motis 09.10.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.07.2011.

§ 76

lg 4 alusel määrati ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 1 ja 2 alusel pidi ta järgima kontrollnõudeid, mille hulgas oli ka kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Asja materjalidest nähtub, et M. Motis ei täitnud talle pandud kohustusi. 17.02.2011 ilmus M. Motis kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholi lõhnadega. Mõõtmistulemus oli 0,42 mg/l kohta. 05.04.2011 kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas M. Motis, et oli teadlik alkoholi tarbimise keelu kohustusest, kuid tal oli selline aeg, et kõik läks halvasti ja ta lasi end lõdvaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kõige eeltoodu alusel tuli õigustatult järeldusele, et M. Motise suhtes kriminaalhooldus ei toimi, kuna kriminaalhoolduse käigus ilmnes selgelt, et ta ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi: ta ei ole valmis ega motiveeritud täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Neid asjaolusid ilmestavad selgelt tema enda poolt antud seletused kriminaalhooldusametnikule ja maakohtule ning tema käitumine. See näitab, et M. Motis ei ole aru saanud temale

§ 75

lg 1 ja 2 alusel pandud kontrollnõuete ja kohustuste tõsidusest ning suhtub neisse ükskõikselt, olles ise teadlik, et nõuete eiramisel pööratakse mõistetud karistus täitmisele.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Eeltoodust lähtudes ei ole võimalik jätkata kriminaalhooldust ja panna M. Motisele lisakohustusi, nagu ta seda taotleb, sest

§ 76lg 5 sellist võimalust ette ei näe.

Selline võimalus on olemas

§-s 74 lg 4, kuid see ei ole M. Motisele kohaldatav, sest tema näol on tegemist isikuga, kes on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud

§ 76alusel.

Selle kohaselt peab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu arvestama, et igasugune kontrollnõuete rikkumine võib kaasa tuua järelejäänud vangistuse täitmisele pööramise. M. Motis oli teadlik kriminaalhooldusaluse kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid rikkus neid. Mingeid objektiivseid takistusi tal oma kohustuste täitmiseks ei esinenud. Ringkonnakohus märgib, et kuna M. Motis rikkus

§ 76lg 5 nõudeid, siis tuleb tal karistus ära kanda vangistuses.

Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Tiit Lõhmus