1-09-18322/11

1-09-18322 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18322 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Anatoli Silkini (Silkin) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Anatoli Silkini määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 21.03.2011 määrusega jäeti Anatoli Silkin temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ida-Viru Maakohtu 03.02.2005 otsusega tunnistati A. Silkin süüdi KarS § 25 lg 1 - § 114 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 kuud 26 päeva karistusaja hulka ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 5 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.02.2005 ja lõpp 06.07.
4. Vangla ei toetanud kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, arvestades kinnipeetava käitumist kinnipidamise ajal, sest teda on 5 korda distsiplinaarkorras karistatud. Kriminaalhooldaja ei toetanud samuti kinnipeetava enne tähtaega vabastamist, kuna KarS § 76 vajalikud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud, puudub elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav taotles enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu A. Silkin tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A. Silkinil puudub vabanemise korral elukoht. Viru Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav avaldanud soovi vabanemise korral asuda elama T MTÜ S R K . Kriminaalhooldusametnikule kinnitas aga nimetatud maja juhataja, et kinnipeetav ei ole vastavasisulist taotlust esitanud. Maakohtus seletas kinnipeetav, et ta küll esitas taotluse, kuid sai eitava vastuse. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kuigi kinnipeetav seletas maakohtus, et tegelikkuses läheb ta elama Kohtla-Järve ühiselamusse, pole nimetatud elukohta kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Lisaks sellele ei pea maakohus rehabilitatsiooni seisukohalt võimalikuks ja otstarbekaks vabastada kinnipeetavat ühiselamusse, mille elanikud ei ole sotsiaalselt kohanenud ja kuritarvitavad nii alkoholi kui narkootikume. Isikut tõendav dokument kehtis kinnipeetaval kuni 17.03.
5. Omamata aga kehtivat isikutunnistust, ei ole kinnipeetaval võimalik saada elukohta, toetusi ja töökohta. A. Silkini karistusaeg lõpeb 06.07.
6. Maakohus leiab, et selle aja jooksul on tal võimalik taotleda endale kehtiv isikut tõendav dokument, esitada kirjalik vormikohane taotlus elamispinna saamiseks ning lasta seal teostada vajalik kontroll ennetähtaegseks vabanemiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Silkin esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses märgib A. Silkin, et ta on vanglas läbinud XXXX XXXX kursuse ja XXXX XXXX kursuse. Selle kohta on ta lisanud tunnistuse sotsiaalabiprogrammi „XXXX XXXX“ läbimise kohta ajavahemikul 14.12.2010-25.01.
7. Ta on vestelnud XXXX ja XXXX. Ta töötas vanglas, tasus haginõudeid, ta on aru saanud ühiskonnale kuriteoga tekitatud kahjust ning kahetseb. A. Silkin märgib, et elamispind on tal olemas. Selle kohta on ta lisanud S R K 27.03.2011 tõendi, et nimetatud asutus võimaldab A. Silkinile ennetähtaegsel vabanemisel majutuse XXXX XXXX. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et ta saab pensioni, kuna tal on krooniline haigus. Tervisliku seisundi kohta on ta lisanud vangla 23.03.2011 vastava teatise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Silkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõik need asjaolud on leidnud maakohtu määruses käsitlemist ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. -2- Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. A. Silkin on vanglas karistust kandes toime pannud viis distsiplinaarrikkumist, tema kuritegude dünaamika on läinud raskemaks ning on seotud vägivaldsusega. Sellest saab järeldada, et A. Silkini puhul on tegemist isikuga, kes ei soovi alluda seaduslikele korraldustele. Kuna A. Silkin ei ole valmis järgima korda kinnipidamisasutuses, ei ole alust uskuda, et ta vabaduses viibides suudaks käituda seaduskuuleka kodanikuna. Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja A. Silkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et A. Silkini enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha. Ringkonnakohus leiab, et andmed, mille põhjal maakohus on otsustanud A. Silkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise, on antud juhul piisavad. Ringkonnakohus tunnustab A. Silkini poolt määruskaebuses nimetatud sotsiaalprogrammide läbimist ning vanglas töötamist ning tsiviilhagide tasumisele asumist, kuid leiab, et eeltoodud positiivsed asjaolud A. Silkini suhtes ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi ta on vanglas omandanud XXXX, XXXX, XXXX ning XXXX erialad, suurendab vabaduses garanteeritud töökoha puudumine omakorda samuti uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades tööturul valitsevat hetkeolukorda on A. Silkinil töölesaamise võimalused tõenäoliselt üsna piiratud. Samuti võivad tõenäoliselt tõusetuda kinnipeetava vabastamisel tema elukohaga seonduvad probleemid, kuna ennetähtaegse vabastamise üks tingimusi on kindla elukoha olemasolu. Kuigi A. Silkin on esitanud kaebuse lisana MTÜ S R tõendi, milles seisab, et talle võimaldatakse SRK XXXX XXXX majutus ennetähtaegsel vabanemisel, on tegemist siiski ajutise elukohalahendusega. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise üheks olulisemaks kriteeriumiks on kindla elukoha olemasolu. Nimetatu puudumine välistab kriminaalhoolduse teostamise. Lisaks takistab töö- ja elukoha saamist kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine kinnipeetaval. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu tähendab seda, et KarS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib (aga ei pea) isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida seejuures arvestatakse, see on sätestatud KarS § 76 lõikes
8. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab A. Silkin positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. A. Silkinil tuleb hoiduda distsiplinaarrikkumistest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebust rahuldada. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Mati Kartau