← Eesti

1-09-8938/25

1-09-8938 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8938 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalju Dubro määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
  3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kalju Dubro määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 08.11.2011 määrusega jäeti Kalju Dubro temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lääne-Viru Maakohtu 05.04.2001 otsusega tunnistati K. Dubro süüdi KrK § 101 p 7, 8 järgi ning karistati teda KrK § 41 lg 1 ja § 45 alusel vangistusega 13 aastat 2 kuud 5 päeva. Karistuse kandmise algus 05.04.2001 ja lõpp 10.06.
  4. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu K. Dubro tingimisi enne tähtaega vabastamisele. K. Dubro ei järginud varem kriminaalhooldusnõudeid ning sooritas uue raske kuriteo katseajal. Ta oli 1983 aastal Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt süüdi tunnistatud tahtlikus tapmises ning üliraskete kehavigastuste tahtlikus tekitamises ning karistatud 12 aastase vangistusega, mille kandmisest ta vabastati tingimisi enne tähtaega 1998 aastal. Juba 1999 aastal sooritas ta uue tahtliku tapmise, mille järgi kannab karistust käesoleval ajal. Ka esimene karistus oli talle mõistetud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Eriala ja dokumenteeritud hariduse puudumise tõttu ei ole ta võimeline konkureerima tööjõuturul. Kuna tal puudub vabanedes töökoht, säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Tal puudub ka toetav sotsiaalne võrgustik. Ka vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustustes on näidatud uue kuriteo toimepanemise riskitegureid. K. Dubro ei ole tõenäoliselt võimeline vabaduses järgima kriminaalhooldusnõudeid. Samuti oleks riivatud ühiskonna õiglustunne kui mitmekordne tapja vabaneks tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K. Dubro esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse kohaselt kannab K. Dubro vanglakaristust teo eest, mida tema ei ole toime pannud. Ta soovib oma XXXX aasta juubelit vabaduses tähistada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K. Dubro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku, samuti tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. K. Dubrod on kriminaalkorras mitu korda karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on katseajal taas toime pannud raske esimese astme isikuvastase kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole K. Dubro endiselt valmis muutusteks, et mõista oma tegude tegelikke põhjusi. Ta ei teadvusta kuritegu soodustanud tegureid. Rasked isikuvastased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Ta ei taju seoseid kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel. Vangla ja kriminaalhooldaja on leidnud, et K. Dubro käitumises on endiselt olemas uue kuriteo toimepanemise riskitegurid. Ka kriminaalhooldaja hinnangul ei ole K. Dubro teinud muutusi oma mõtlemises ja käitumises võrreldes eelmise hinnatava ajaperioodiga. Ta on keeldunud pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest, mis aitaksid tal valmistuda ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja arvates on K. Dubro suhtes kriminaalhooldust raske teostada ning ebaõnnestumise oht on suur, kuna K. Dubro on keeldunud koostööst ning igasugustest riske maandavatest tegevustest. K. Dubrol ei ole vabanedes tagatud kindla elu- ega ka töökoha olemasolu. Arvestades tööturul valitsevat hetkeolukorda ning K. Dubro madalat haridustaset on tal raskusi tööturul konkureerida. Sissetuleku puudumine on aga üheks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Tal puudub vabaduses ka toetav lähivõrgustik ning seega ka materiaalne toetus kuni töökoha leidmiseni. Lisaks nähtub toimikumaterjalidest, et K. Dubrol esineb probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ning alkoholi tarvitamine on soodustanud teda kuritegusid toime panema, mis samuti annab aluse jätta isik vangistusest enne tähtaega vabastamata. Ka -2- kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on K. Dubrol varasemas elus välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumus ning vabanemisel on taas riskiteguriteks kriminaalne suhtlusringkond ja alkohol. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust saab järeldada, et vangistuses karistuse kandmine ei ole K. Dubrole käesolevaks ajaks piisavalt mõju avaldanud ning maakohus on õigustatult leidnud, et K. Dubro tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Ringkonnakohus leiab, et K. Dubro suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS §-s 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Dubro ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.