Obsah (5)

§ 390§ 34§ 339§ 338§ 337

1-10-1335 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-1335 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Ka

§ 390

, § 391, § 339 lg 1 p 3, § 338 p 3, § 337 lg 2 p 2, § 341 lg 1 ringkonnakohus määras:

1. tühistada Viru Maakohtu
2. juuni 2011 määrus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
3. saata Viru Vangla taotlus uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Smolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artur Smolin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.04.2010 otsusega KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 268 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 3-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 11.03.2009 ja lõpp 11.03.
4. Viru Maakohtu 06.06.2011 määrusega jäeti Artur Smolin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leidis, et A. Smolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Smolin on varem 10 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Eelnevatele karistustele vaatamata ei ole A. Smolin paranemise teele asunud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vabaduses tarvitas kinnipeetav narkootikume (ka kuritegu oli seotud narkootikumide käitlemisega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnevast järeldas maakohus, et tingimuslik karistus ei hoiaks A. Smolinit uute kuritegude toimepanemisest. Samuti leidis maakohus, et A. Smolini puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei olnud maakohtu hinnangul A. Smolini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Süüdimõistetu A. Smolin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määrust tehes kinnipeetava põhiseaduslikku õigust kaitsja abile. A. Smolin selgitab, et koos vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidega esitas A. Smolin ka taotluse ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks. Maakohtusse kaitsjat aga ei kutsutud. Eeltoodu põhjal leiab A. Smolin, et tegemist on ebaseadusliku määrusega. A. Smolin vaidlustab maakohtu määrust ka sisuliselt, märkides, et on täitnud kõik tingimused tema ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks. A. Smolin on läbinud XXXX kursuse ning osalenud MTÜ C E poolt korraldatud tugigrupi töös. Samuti on ta läbinud XXXX ja XXXX XXXX kursused. Vangistuse jooksul on A. Smolin töötanud Viru Vangla XXXX ning hetkel töötab AS V XXXX. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. A. Smolini ennetähtaegse vabastamisega on nõustunud nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör. A. Smolini jaoks on arusaamatu, millele tuginedes on maakohus leidnud, et on olemas risk, et ta ei hakka kriminaalhooldaja nõudeid täitma. A. Smolin pole varem kriminaalhooldusel viibinud, mistõttu maakohtul puudus alus selliseks järelduseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saata asja materjalid uueks arutamiseks maakohtule.

§ 34lg 1 p 3 ja § 35 lg 2, 3 tulenevalt on süüdimõistetul õigus kaitsja abile.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla 18.04.2011 esitanud Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Smolini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Samal kuupäeval -2- on A. Smolin esitanud avalduse Viru Vangla direktorile, milles taotles riigi õigusabi korras advokaati oma ennetähtaegse vabastamise kohtuistungile. 06.06.2011 toimunud maakohtu istungi protokollist nähtub, et kaitsja istungil ei osalenud. Samas ei ole A. Smolin enne maakohtu istungit ega ka istungi toimumise ajal esitanud kaitsjast loobumise avaldust. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et A. Smolini avaldus talle kaitsja võimaldamiseks on jäetud põhjendamatult tähelepanuta ning maakohtul tulnuks A. Smolini kaitseõiguse tagamiseks tagada kohtuistungist ka A. Smolini kaitsja osavõtt.

§ 390

lg 1 kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus järgitakse

11. peatüki sätteid. Sellest tulenevad ka alljärgnevad viited.

§ 339

lg 1 p 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohtu istungil ei osalenud A. Smolini kaitsjat, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

§ 338

p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

§ 337

lg 2 p 2 alusel võib ringkonnakohus määrusega tühistada kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saata taotlus uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Mati Kartau