1-10-7224/24

1-10-7224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7224 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Denis Gageni määruskaebus Tartu Maakohtu
3. augusti 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 384 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Denis Gageni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 24.08.2011 määrusega jäeti Denis Gagen temale Viru Maakohtu 02.09.2010 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Viru Maakohtu 02.09.2010 otsusega mõisteti Denis Gagen süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega. D. Gageni karistusaja algus 04.01.2010 ja lõpp 04.01.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta D. Gagen vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et ehkki on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning kriminaalhooldusosakonna arvamuses on kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu, ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal D. Gagenit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. D. Gagen kannab karistust raske rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest. Sealjuures on tegemist isikuga, keda on varem samuti karistatud narkootiliste ainete suures ulatuses käitlemise eest. Lühikese aja jooksul pärast eelmise katseaja lõppu pani D. Gagen toime aga uue analoogilise kuriteo. Ka on D. Gageni näol tegemist narkootiliste ainete tarvitajaga, mis märkimisväärselt suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus tuvastas, et D. Gagen ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmise ajal. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja veel ühe korrarikkumise toimepanemine enne seda (mille puhul piirduti vestlusega) osutavad asjaolule, et D. Gagen pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus pidas positiivseks, et D. Gagen tunnistab XXXX ja tegeleb selle probleemiga, kuid karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks D. Gagen positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. Samuti on vajalik, et ta hoiduks korrarikkumistest. Arvestades karistusaja pikkust on D. Gageni vangistust tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjale võimalik läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Gagen esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei nõustu D. Gagen maakohtu seisukohaga, et D. Gageni puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Tartu vangla peab D. Gageni puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks ainult 13%. D. Gagen on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest ning ta on aru saanud toimepandud kuriteo raskusest. Maakohus on märkinud, et D. Gagenil puudub vabanemise korral töökoht, kuid D. Gagen on seisukohal, et viibides ise vanglas ei olegi tema emal ega elukaaslasel võimalik talle töökohta leida. Vabanemise korral kavatseb G. Ganen registreerida ennast töötuna ning otsida aktiivselt tööd. Samuti soovib ta lõpetada N XXXX XX. klassi. Vabanemise korral toetab teda materiaalselt ema ning D. Gagen taotleb ka sotsiaalabi. D. Gagen leiab, et kuigi teda on 1 aasta ja 8 kuu vangistuse ajal kaks korda distsiplinaarkorras karistatud, ei ole need märkimisväärsed rikkumised. Teda ei ole kordagi karistatud kartseriga. Vangistuse ajal on D. Gagen jõudnud arusaamisele, et kõige olulisemad on talle lähedased ning ta ei kavatse hakata suhtlema oma endiste tuttavatega. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. D. Gagen on varasemalt läbinud edukalt 3 aastase katseaja ning ta lubab ka seekord täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud D. Gageni vangistusest tingimisi enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku -2- ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et ehkki D. Gagen on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabastamiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elukoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt, seab KarS § 76 lg 3 isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel siiski esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult pööranud olulist tähelepanu toimepandud kuriteole. Kuna D. Gagenit on rahvatervisevastase süüteo eest karistatud teistkordselt, järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi D. Gagen väidab määruskaebuses, et on varasemalt läbinud edukalt 3 aasta pikkuse katseaja, selgub Viru Maakohtu 21.01.2008 määrusest nr 1-08-734, et D. Gagen rikkus korduvalt registreerimiskohustust, mistõttu tuli talle katseajal määrata täiendav kohustus. Ringkonnakohus tuvastas, et vaatamata sellele, et D. Gagenile anti võimalus kanda karistust tingimisi, pani ta lühikese aja jooksul peale tingimisi karistuse lõppu toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Tartu vangla küll toetab D. Gageni ennetähtaegset vabastamist, kuid samas on nad ära märkinud olulised riskitegurid, pealegi pole kohus nende arvamustega seotud. Samuti selgub Tartu vangla iseloomustusest, et ehkki D. Gagenil on diagnoositud XXXX ning ta on paigutatud 12.04.2011 XXXX kinnipeetavate üksusesse, ei ole ta kaasatud ühtegi programmi. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et edasise karistuse kandmise ajal saaks D. Gagen tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. D. Gageni karistusaja pikkus võimaldab kohtul veelkord kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, §-st 390 ja §-st 384 lg 2 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata Paavo Randma Mati Kartau -3- Aarne Sarjas