1-09-18141/25

1-09-18141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18141 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Tšurise ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Tšurise ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata. Välja maksta advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Niina Agarjova kaudu 47.95 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 95 senti) advokaat Niina Agarjova poolt Sergei Tšurisele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Tšuriselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 47.95 eurot riigituludesse. Sergei Tšurisel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Sergei Tšuris 1-0918141 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.01.2011 määrusega jäeti Sergei Tšuris temale Tartu Maakohtu 15.12.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 15.12.2009 otsusega tunnistati S. Tšuris süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.05.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 01.02.2010 ja lõpp 29.09.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi puuduvad alused S. Tšurise vabastamiseks tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. S. Tšuris on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Esimesel korral vabastati ta vangistusest tingimisi, kuid ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Ka siis pidas kohus veel võimalikuks karistust täitmisele mitte pöörata ja karistas teda rahalise karistusega katseajal toimepandud kuriteo eest. S. Tšuris sellest vajalikke järeldusi ei teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks on ta ise selgitanud, et ka kontrollnõuete täitmisel esines puudusi. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldaja ettekande järgi ei sobi elukoht, kuhu S. Tšuris soovib vabanedes elama asuda, elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maakohus leidis, et kuna S. Tšurist on küllaltki lühikese vangistusaja jooksul karistatud ka distsiplinaarkorras, kinnitab see asjaolu, et hetkel on S. Tšurise vabastamine ennatlik. Süüdimõistetu käitumine vangistuses peaks olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus leidis, et kuigi S. Tšurise suhtes esineb ka positiivseid asjaolusid, et tal on lähedaste toetus ja võimalus tööle asuda ning et ta on väidetavalt teinud ka järeldusi oma varasema käitumise osas ja tahab paraneda, ei ole see piisav, arvestades kõike eeltoodut ja ta tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
6. S. Tšurise kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada S. Tšuris tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi leidis ka maakohus, et S. Tšurise puhul esineb positiivseid asjaolusid, tal on lähedaste toetus ja võimalus tööle asuda ning ta on teinud järeldusi oma varasema käitumise osas ja tahab paraneda. S. Tšuris viibib vanglas esimest korda ning ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu. -2- Kaitsja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et elukoht, kuhu S. Tšuris soovib vabanedes elama asuda ei ole sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja et korter on üle rahvastatud. S. Tšuris saab elama asuda vanemate juurde XXX . X-toalises korteris on elamispinda XXm
7. Korteris elab X inimest - ema, isa, X nooremat XXXX (X.a ja X.a) ja X nooremat XXXX (X.a ja X.a). Ema ja lapsed on ühes toas, isa kasutab eluruumiks kööki ning S. Tšuris saab kasutada teist tuba. Korteris on elamispinda XXm2 ühe inimese kohta. Seega ei ole korter ülerahvastatud ja S. Tšuris asub sinna elama seitsmenda inimesena. Mõlemad vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadme paigutamiseks paigutatakse mööbel ümber ning paigaldatakse adapter.
8. S. Tšuris esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi asub ta ennetähtaegsel vabanemisel elama vanemate korterisse XXX , seitsmenda isikuna. Tema toas on vahetatud elektripistikud elektroonilise järelevalveseadmele sobivate vastu. ta on olemas töökoht. Tal on X. aastane XXXX. S. Tšuris kannab esimest korda reaalset vanglakaristust. Ta on muutnud oma varasemat suhtumist kriminaalhooldusesse. Peale lapse sündi soovib ta elada seadusekuulekalt. S. Tšuris kinnitab, et ta suudab elada vabaduses seadusekuulekalt ning täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Ehkki S. Tšuris on ära kandnud elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. Tšurist on varem kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ta on toime pannud distsiplinaarrikkumise ka vangistuses. Samuti tuleb arvesse võtta, et S. Tšurise ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta kriminaalhooldaja ega vangla. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et S. Tšuris võib jätkata vabaduses õigusrikkumiste toimepanemist ning kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. S. Tšurisel tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. -3- Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- Ago Kutsar