Obsah (7)

§ 184§65§424§68§69§ 74§ 56

1-12-2116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 09.aprillil 2012.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-12-2116 (11230113212) Kohtukoosse

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Tõkend Kaitsja Maarek Raimet isikukood 37901044729; elukoht: Xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: 6 klassi; emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh. 01.02.2006. a Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega,

§65

lg 2 alusel 4 aasta, 5 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistusega ning viimati 28.11.2011. a Harju Maakohtu poolt

§424alusel 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühendati tulenevalt Kr

MS §238 lg 2 4 kuu pikkuse vangistuseni;

§68lg 1 arvesse võttes jäi M.

Raimetil kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis liideti Harju MK 18.04.2008. a otsusega mõistetud karistusele mõistes M. Raimetile lõplikuks karistuseks vangistuse 8 kuud ja 14 päeva.

§69lg 1 alusel asendati vangistus 508 tunni üldkasuliku tööga.

vahistamine alates 14.03.2012.a. Mariann Tusti RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Maarek Raimet

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 1; § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 28.11.2011.a.

otsusega mõistetud täielikult ärakandmata karistust 8 (kaheksa) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust suurendada mõistetud karistusega, s.o. 4 (nelja) aastase 6 (kuue) kuulise vangistusega. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 14.03.2012.a. Tõkend vahistamine - jätta Maarek Raimet suhtes muutmata. Välja mõista Maarek Raimet ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot 40 senti riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0847 kulu summas 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse; narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0980 kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse; DNA ekspertiisi nr 11E-GE0969 kulu summas 912 (üheksasada kaksteist) eurot riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr 11E-GE1049 kulu summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Maarek Raimet 1-12-2116, sundraha“, „Maarek Raimet 1-12-2116, kaitsjatasu”, „Maarek Raimet 1-12-2116, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid- narkootilised ained, mis asuvad EKEIs- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: kaks plastpudelit, minigrip kilekott ja lusikas, mis asub kriminaalasja materjalide juures- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: sõiduautost äravõetud froteeriidest meeste dressipluus kirjaga Makaveli Branded, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinntagastada kohtuotsuse jõustumisel Maarek Raimet´ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Esitatud süüdistus: Maarek Raimet’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 0,5 plastikpudeli kirjaga Coca-Cola, milles oli sees 82,95 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 44,8 grammi) s.o suures koguses psühhotroopset ainet. Omandatud GHB toimetas M. Raimet enda kasutuses olevasse sõiduautosse Audi A6 reg.nr-ga xxx, kus hoidis psühhotroopset ainet, kuni see 18.09.
3. a Tallinnas, Randla 16 juures toimunud sündmuskoha vaatluse käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Maarek Raimet toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et 18.09.2011.a. Tallinn, Randla 16 juures sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx sündmuskoha vaatlusel leiti ja võeti ära 0,5 plastikpudeli kirjaga CocaCola, milles oli sees suures koguses 82, 95 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-

1. d)sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 44,8 grammi). Antud asjaolu tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll 18.09.2011.a., millega on tuvastatud, Tallinnas, aadressil Randla 16 asub 5-e korruseline maja. Maja vastas, suunaga majale on tumehalli värvi sõiduauto Audi A6, reg.nr.xxx (Foto 1,2,3,4). Sõidukil vigastatud parempoolne esistange külg (Foto 5). Rohkem visuaalselt vaadates sõidukil vigastused ei esine. Sõiduki pagasiruumis on laste autoiste, tühi Coca-Cola pudel. Sõidukisalongis tagumised istmed ilma vigastusteta (Foto 6), parempoolse iste all, põrandal tühi kilekott (Foto 16). Sõidukisalongis esi parempoolse istme all on punast värvi tühi pudel „Starter", ära võetud, pakendatud paberkotti, 0,51 pudel Coca-Cola läbipaistva vedelikuga, ära võetud ja pakendatud paberkotti, tühi CD plaadi kaane (Foto 7,8). Juhi istme peal valget värvi kampsun (Foto 9), rooli all mobiiltelefon SonvEricsson Xperia, seal ka musta värvi kaanega märkmik ja sõiduki tehniline pass, kõik on ära võetud ja pakendatud paberkotti. Armatuurlaua keset oleva ristkülikukujulise avause sees on näha mini-gripp Zip kile, kus sees on rohelist värvi taime, üles on 50 kupüür, kõik ära võetud ja pakendatud paberkotti (Foto 13,14). Parempoolse esiistme uksesahtlis on teelusikas punast värvi käepidemega, ära võetud ja pakendatud paberkotti (Foto 15). Keskkonsooli sahtlis on mobiiltelefon SonvEricsson Z550i, mis on ära võetud ja pakendatud paberkotti. Sündmuskoht fotografeeritud. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud esemeid on ka vaadeldud 03.11.2011.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt on leitud ja ära võetud vaadeldavateks esemeteks läbipaistvast plastist punast värvi keeratava korgiga /korgil valgega kiri Coca-Cola/ suletav pudel, mille etiketil kiri Coca-Cola 0,5 L- fototabel nr 1; läbipaistvast punast värvi plastist pudel, mille etiketil kiri Starter 500 ml. Pudel suletud punast värvi keeratava korgiga, millel valgega kiri Coca-Cola - fototabel nr 1; punast värvi plastist käepidemega valgest metallist lusikas - fototabel nr 2; minigrip kilekott mõõtmetega 8xl4cm - fototabel nr 2. Asitõendite vaatlusprotokolli lisana on ka fototabel nr 1, 2, millega fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis nimetatud esemed. Et 18.09.2011.a. Tallinn, Randla 16 juures sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx sündmuskoha vaatlusel leitud ja ära võetud esemed sisaldasid psühhotroopseid aineid on tuvastatud 3 narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 11E-AN0847, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud objekt 1: vedelik massiga 82,95 g sisaldab gammahüdroksübutüraati (GHB), mille protsendiline sisaldus ja mass vedelikus on kirjas ekspertiisiaktis nr 11EAN0980; objekt 2: pudelist leiti gammahüdroksübutüraadi (GHB) jälgi; objekt 3: taimeosad massiga 0,96 g on kanepitaime õisikud (marihuaana), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2%; objekt 4: lusikalt narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leitud. Psühhotroopse aine puhas kogus on tuvastatud ekspertiisiaktiga nr 11E-AN0980, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pruunikas vedelik 0,5 1 plastpudelis kirjaga Coca Cola (pakend nr 1) sisaldab 54% gammahüdroksübutüraati (GHB), vedelikus sisaldub 44,8 g gammahüdroksübutüraati (GHB). Samuti on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et 18.09.2011.a. Tallinn, Randla 16 juures sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx leitud ja äravõetud psühhotroopseid ja narkootilisi aineid sisaldavad esemeid on käidelnud süüdistatav Maarek Raimet ning temal on puutumus leitud ja äravõetud ainega ja seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0969, millest nähtub, et lusikalt (pakend nr 4) võetud kolmandast proovist (proov B110753) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 23) on see DNA profiil kokkulangev Maarek Raimeti (ik 37901044729) võrdlusproovist (proov V090165) määratletud DNA profiiliga. Maarek Raimeti võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10 -12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,6 x 1011 inimese kohta. Alljärgnevalt loetletud proovidest: teine proov 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik; pakend nr 1, proov A114951); - proov minigrip kilekotilt (milles oli taimne aine; pakend nr 3, proov Al 14954) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Maarek Raimeti (vt arvamuspunkt nr 1) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik, pakend nr 1, korgilt; proov Al 14950); kolmas proov 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik, pakend nr 1, suult; proov B110751) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Maarek Raimet´ilt (vt arvamuspunkt 1) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov lusikalt (pakend nr 4, varrelt; proov Al 14955); teine proov lusikalt (pakend nr 4, varrelt; proov Al 14956) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maarek Raimet´ilt (vt arvamuspunkt 1) pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ka on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et just süüdistatav Maarek Raimet omab puutumust sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx leitud esemetega ja seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE1049, millest nähtub, et lusikalt (pakend nr 4) võetud kolmandast proovist (proov B110753) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil kokkulangev Maarek Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte EL'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maarek Raimeti võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10-12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,6 x 1011 inimese kohta. Alljärgnevalt loetletud proovidest: teine proov 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik; pakend nr 1, proov A114951); proov minigrip kilekotilt (milles oli taimne aine; pakend nr 3, proov A114954) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on 4 kokkulangevad Maarek Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. EL'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik; pakend nr 1) võetud esimesest proovist (korgilt; proov A114950) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada EL'ilt ega Maarek Raimet´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik; pakend nr 1) võetud kolmandast proovist (suult; proov B110751) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Maarek Raimet´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. EL'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov lusikalt (pakend nr 4, varrelt; proov A114955); teine proov lusikalt (pakend nr 4, varrelt; proov A114956) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maarek Raimet´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. EL'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Maarek Raimet ei tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi. Süüdistatav Maarek Raimet andis ütlusi, et 17.septembril 2011.a. sõitis koos ELi ja tema tüdrukuga Elmo autoga ringi ning tarbis alkoholi. Autoga on ühel korral ilma autoomaniku Elmota sõitnud, sõitis siis koos naisega. Hiljem kutsus üks tuttav teda peole ning Elmo viis teda sinna. Auto jäi maja ette ning autovõtmed autoomaniku Elmo kätte. Elmo peol lõpuni ei olnud. Tema ei mäleta kas käis peo käigus autos, kuna oli väga purjus. Tema hakkab mäletama ajast kui keegi oli jäänud auto alla. Kuidas auto juurde välja sai, ei mäleta, kuid istus autosse ja viskas istmel olnud esemed kõrvale ning ajas auto inimese pealt ära. Temale kuuluvatest esemetest oli autos ainult elukaaslase telefon, tema pass ja kanep mingigripis umbes 1 grammi jagu. On viibinud sõiduautos Audi A 6 neli kuni viis korda. Auto kindlustuse eest maksis tema, kuid summat ei mäleta. Tema ei tea midagi autost leitud GHBst. Kuidas sai tema DNA pudelile, ei tea. Pudel võis olla autos kui istus autosse ja viskas istmelt mingid esemed kõrvale. Kuidas jäi tema DNA pudelisuule, ei tea ja ei oska öelda, võib olla coca-cola joomisega. Tema ei ole GHB-d tarvitanud sõiduautos Audi A6, kuid muidu oli GHB tarvitaja ja on tarvitanud seda ainet mitmeid kordi. Kohtueelses menetluses on eitanud GHB tarvitamist, kuna ei tahtnud, et keegi teaks seda. Kohus leiab, et süüdistatav Maarek Raimet on andnud kohtule õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada end süüst ja vastutusest. Süüdistatav Maarek Raimet ning tema kaitsja kasutasid tunnistaja EL kohtuistungil ristküsitlusel antud ütlusi kaitsetaktikana. Tunnistaja EL ütlustega soovisid kaitsja ja süüdistatav kinnitada fakti, et süüdistatav Maarek Raimet ei ole pannud toime temale inkrimineeritud kuritegu, s.t. süüdistatav ei ole omandanud ega hoidnud suures koguses psühhotroopset ainet GHB sõiduautos Audi A6, vaid leitud suures koguses psühhotroopne aine GHB kuulus tunnistaja EL´ile, kelle ainukasutuses oli sõiduauto Audi A6. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja EL ütlusi, kuna need on vastuolus nii süüdistatava Maarek Raimet kui ka tunnistaja GM ja ka tema enda ütlustega ning kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kohus leiab, et kuna tunnistaja EL ütlusi ei saa tõendiallikana usaldada, siis tuleb tunnistaja EL ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta ning kohus ei tugine otsuse tegemisel tunnistaja EL antud ütlustele. Prokurör palus avaldada tunnistaja EL ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks. Ka tunnistaja EL ise kinnitas 5 ristküsitlusel, et kohtueelsel uurimisel andis absoluutselt teistsuguseid ütlusi kui praegu kohtuistungil. Tunnistaja EL ütluste näol on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning tunnistaja ei suutnud mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, siis tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Uute ütluste andmist põhjendas EL asjaoluga, et kartis eelnevalt, kuid nüüd ei taha, et Maarek Raimet´il tuleks pahandusi. Samas ei ole kohus tuvastanud, et tunnistaja EL oleks eelnevalt andnud süüstavaid ütlusi Maarek Raimet kohta, seega EL põhjendus uute ütluse andmisest on kohtule ebaloogiline ja ei ole usutav. Tunnistaja EL andis esiteks ristküsitlusel ütlusi, et 17. septembril 2011.a. sõitis tema koos onuga, s.t. Maarek Raimetiga ringi. Olid kahekesi autos ja sõitsid peole. Samas on süüdistatav Maarek Raimet väitnud, et 17.09.2011.a. sõitsid ringi kolmekesi, s.t. tema ja EL koos tüdruksõbraga. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja EL väitnud, et oli sõiduautos koos GM kahekesi ja sõitsid. Tunnistaja GM ristküsitlusel antud ütluste sisuks on teiselt isikult, s.o. EL´ilt kuuldu, mis oli ilmselgelt vastuolus rääkija, s.t EL huvidega, seega on tegemist lubatud tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 3 mõttes. Tunnistaja GM ristküsitlusel antud ütlused lükkavad ümber tunnistaja EL ristküsitlusel antud ütlused. Tunnistaja GM kinnitas kohtule, et EL ise autot ei kasutanud, sest ei olnud lube. Autoga sõitsid need, kellel olid juhiload. Tunnistaja GM on kinnitanud, et septembri 2011.a. sündmustest ei tea isiklikult midagi, vaid on kuulund sündmuste kohta ELilt ning Elmo Audi A6 ei sõitnud septembris toimunud sündmuste ajal. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja GM ütluste usaldusvääruses, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud tunnistaja GM kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida tunnistaja usaldusväärsust. Teiseks on tunnistaja EL väitnud, et tema arust ei ole Maarek Raimet sõiduautot Audi A6 ise juhtinud, vaid sõitis lihtsalt kaasas temaga. Tunnistaja Lääs kinnitas, et üksinda ei ole süüdistatav autot kasutanud, vaid ainult koos temaga ja isiklikult Raimetile ei ole autot andnud. Süüdistatav Maarek Raimet väitis, et ühel korral on sõitnud sõiduauto Audi A6 ka ilma autoomanikuta EL´ita. Seega on süüdistatava Maarek Raimet ja tunnistaja EL ütlused vastuolus 17.septembril 2011.a. autos viibinud isikute osas ja ka auto kasutamise osas. Algselt kinnitas tunnistaja EL prokurörile, et tema ise narkootilisi aineid ei ole tarvitanud. Hiljem kohtule kinnitas, et kanepit on paar korda proovinud. Pidi proovima ka korgijooki, s.o. GHB, kuid ei proovinud. Hiljem väitis tunnistaja EL kohtule, et ei jõudnud ainet proovida, kuid sama asja kohta väitis natuke hiljem ristküsitlusel kohtule, et proovis autos olnud korgijooki ja sellel oli soolane maik. Seega on tunnistaja EL andnud ütlusi, mis on omavahel täielikus vastuolus. Tunnistaja EL kinnitas ristküsitlusel, et Maarek Raimetile kuuluvatest esemetest oli autos ainult pass. Autost leitud pudel on korgijook, s.o GHB, mis kuulus temale. Samuti kuulus temale autost leitud kanep. Kotikeses pidi olema midagi ka järel, kuna palju ei olnud jõudnud ära suitsetada. Tema ostis pool grammi kanepit ja sellest pool võis olla alles. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja EL aga väitnud, et autos võis olla tühi taara, kuid tema ega G ei ole autos narkootilisi aineid hoidnud ega vedanud. Seega autost leitud vedeliku ja taimse aine kohta ei oska midagi öelda. Ka need tunnistaja EL ütlused on vastuolulised ning need ütlused on vastuolulised ka teiste objektiivsete tõenditega. Nii nähtub narkootilise aine ekspertiisiakt nr 11E-AN0847 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud objekt 3: taimeosad massiga 0,96 g on kanepitaime õisikud (marihuaana), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2%. On ilmselge, et tunnistaja EL´il ei olnud autost leitud kanepitaime õisikute (marihuaana) kogusest aimu ega ettekujutust, ka ei osanud Lääs vastata 6 küsimusele kus kohas asetses autos grippkott kanepiga. Leitud aine koguseks oli 0,96 grammi, kuid Lääs on väitnud, et ostis pool grammi ja sellest pool sai ainult autos alles olla. Ka on Lääs kinnitanud, et on üldse ostnud ühe pudeli GHB-d ehk korgijooki, mis autost leiti. Samas nähtub narkootilise aine ekspertiisiakt nr 11E-AN0847 eksperdiarvamuse kohaselt objekt 2: pudelist leiti gammahüdroksübutüraadi (GHB) jälgi, seega on autos olnud ka eelnevalt pudeleid, mis GHB jälgedega. Süüdistatav Maarek Raimet väitis aga, et autost leitud kanep kaaluga umbes 1 gramm kuulub temale, mille pani autosse koos suitsupakiga. Samuti väitis Maarek Raimet, et autos peale passi oli ka veel telefon, mis kuulus tema elukaaslasele. Kuigi kanepi osas ei ole süüdistatavale Maarek Raimet´ile süüdistust esitatud näitavad selles osas tunnistaja EL eelrefereeritud ütlused kohtule, et nii tunnistaja kui ka süüdistatava Maarek Raimet antud ütlused on taas omavahel vastuolus. Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Maarek Raimet esitatud versioon, et tema ei olnud sõiduauto Audi A6 kasutaja ja GHB omandanud ei ole ja aine ei kuulunud temale, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks versiooni, et Maarek Raimet kasutuses ei olnud sõiduauto Audi A 6. Puudub igasugune loogiline seletus, mis peaks isik, kes ei kasuta sõiduautot isiklikult võtma kindlustuse oma nimele ja maksma sõiduauto Audi A 6 kindlustuse eest. Mingeid usutavaid selgitusi antud asjaolu kohta ei andnud ei tunnistaja EL ega süüdistatav Maarek Raimet. Tunnistaja EL ütlused, et tema ei osanud dokumente teha ja pidas õigeks, kui auto on Maarek Raimet nimele kindlustatud, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav ega loogiline. Tunnistaja EL on andnud ütlusi auto võtmete kohta, et võtmed olid tema käes, kuid ei mäleta kuhu võtmed panna võis, kas jättis sinna kus pidu toimus või autosse. Kohtu arvates ei ole loogiline, et EL olles autoomanik ja väidetavalt auto ainukasutaja, ei tea, kuhu jäid autovõtmed tema lahkumisel peolt. Lisaks annab autost leitud tarbeese, s.o. leitud lusikas kohtule aluse arvata, et sõiduauto oli süüdistatava Maarek Raimet kasutuses, mitte tunnistaja EL kasutuses. Nii on tuvastamist leidnud objektiivsete tõenditega, s.o. sündmuskoha vaatlusprotokoll 18.09.2011.a., millega on tuvastatud, sõiduauto Audi A6, reg.nr.xxx parempoolse esi-istme uksesahtlis on teelusikas punast värvi käepidemega, ära võetud ja pakendatud paberkotti (Foto 15). DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0969 nähtub, et lusikalt (pakend nr 4) võetud kolmandast proovist (proov B110753) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 23) on see DNA profiil kokkulangev Maarek Raimeti (ik 37901044729) võrdlusproovist (proov V090165) määratletud DNA profiiliga. Maarek Raimeti võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10 -12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,6 x 1011 inimese kohta. DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE1049 nähtub, et lusikalt (pakend nr 4) võetud kolmandast proovist (proov B110753) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil kokkulangev Maarek Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte EL'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maarek Raimeti võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10-12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,6 x 1011 inimese kohta. 7 Kohtu arvates on ilmselge, et isik kelle kasutuse ja valduses ei ole sõiduautot ei vii sinna tarbeesemeid nagu seda on lusikas, vaid seda saab teha isik, kes kasutab autot pidevalt. Lisaks eeltoodule annab süüdistatava Maarek Raimet käitumine septembris 2011.a. auto juures kohtule aluse järeldada, et sõiduauto Audi A6 oli Maarek Raimet kasutuses. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et pudeli võis autosse toimetada ükskõik kes isikutest, kuna inimesed käisid seal autos sisse ja välja. Vastupidi on tunnistaja AT kinnitanud ristküsitlusel, et septembris 2011.a. toimus avarii ja sellele eelnes pidu. Tema ärkas lärmi peale ja nägi, et üks isik, kes karjus jäi murule magama. Vahepeal tulid kaks isikut ja tahtsid autot ärandada ning ajasid autoga inimesele peale, peale seda jooksid minema, Isik, kes murul magas hüppas autosse ja ajas auto mehe pealt ära, see isik oli valgetes riietes. Eelnevalt käis auto juures neli inimest, kuid autos käis ainul see isik, kes oli valgetes riietes, kes kannatanu pealt autoga maha sõitis. Tema nägi, et valgetes riietes isik käis lihtsalt autos, kas võttis sealt midagi enda tarbeks. Kinnitab, et autosse sisenes ainult valgetes riietes meesterahvas, kes hiljem ajas kannatanu pealt auto ära. Teised isikud seisid lihtsalt auto juures. Tunnistaja GM kinnitas kohtule, et süüdistatav Maarek Raimet oli septembris 2011.a. kui toimus avarii inimese pealt maha sõitnud. Nähtuvalt tunnistajate GM ja AT ütlustest võib teha kohus järelduse, et avarii toimumise ajal septembris 2011.a. ajas auto kannatanu pealt maha süüdistatav Maarek Raimet. Seda fakti ei ole ka süüdistatav ise eitanud. Seega tunnistaja AT ütlustest kes mida tegi ja kuidas käitus enne avariid valgete riietega isik, s.o. süüdistatav Maarek Raimet võib kohus teha järelduse, et sõiduauto Audi oli Maarek Raimet kasutuses, kuna tunnistaja AT ütlustest nähtuvalt sisenes autosse ainult süüdistatav Maarek Raimet, mitte teised isikud. Kohtu arvates on välistatud, et autost võis süüdistatav Maarek Raimet võtta sigarette, mille väidetavalt pani sinna koos kanepiga, kuna sündmuskoha vaatlusel sõiduautost mingeid suitsupakke ei leitud. Tuvastatud asjaoludest võib kohus teha järelduse, et sõiduauto Audi A6 oli tegelikkuses Maarek Raimet kasutuses. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et süüdistatava Maarek Raimet DNA kohta GHB pudelikorgilt ja pudelisuult ei ole ekspert andnud kategoorilist arvamust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu 2. detsembri 1997.a kohtuotsus nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Tõendamise seisukohalt ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegudes obligatoorne süüdistatava süü tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid, mida kohus hindab. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ümberlükkamatuks faktiks ja on leidnud kinnitust eelrefereeritud DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0969 ja DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE1049 tooduga, et autos olnud erinevatelt esemetelt leiti just Maarek Raimet´lt pärinevat bioloogilist materjali. Samas ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud eksperdi ülekuulamist, et ekspert oleks saanud andnud tõepärasuhte arvutused. Kohtupraktika kohaselt on teada, et eksperdil on võimalik anda tõepärasuhte arvutused juhul, kui isiku kõik alleelid on olemas, ehk kui on arvamus, et ei saa välistada. Arvamus ei saa kindlalt välistada puhul ei ole võimalik teha arvutusi. Nähtuvalt DNA ekspertiisiaktidest nr 11E-GE0969 ja nr 11E-GE1049 on ekspert andnud arvamuse, et ei saa välistada, seega oleks olnud eksperdil võimalik anda tõepärasuhte arvutused. Ilmselgelt oleks see vastuolus valitud kaitsetaktikaga, mistõttu on kohtu arvates kohatu kaitsjal viidata sellele 8 kohtuvaidlustes, kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole kaitsja probleemi tõstatanud ega kohtule vastavasisulist taotlust teinud. Kohtu hinnangul on see vääramatuks tõendiks selle kohta, et Maarek Raimet oli vahetus kokkupuutes autost leitud esemetega. Ka ei osanud süüdistatav Maarek Raimet anda usutavaid ütlusi tema bioloogilise materjali sattumise kohta pudelisuule, milles psühhotroopne aine GHB. Kaitsja viitas kohtuvaidlustes asjaolule, et süüdistatav Maarek Raimet tunnistab kanepi omamist, kuid ei tunnista GHB käitlemist ja seda põhjusel, et GHB ei kuulunud süüdistatavale. Esiteks märgib kohus, et kanepi osas ei ole süüdistust esitatud ning ei saa seejuures arvestamata jätta asjaolu ning kohtu arvates ei ole see vähetähtis, et Maarek Raimet, olles eelnevalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest suures koguses ja ka väärteokorras Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 rikkumise eest, pidi vägagi hästi teadma, millised võivad olla sellise käitumise õiguslikud tagajärjed, siis on üheselt arusaadav, miks tunnistab süüdistatav väikeses koguses aine omamist, millele järgneb vastutus väärteokorras, mitte aine omamist suures koguses, millele järgneb vastutus kriminaalkorras. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Maarek Raimet ´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud erinevate narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kohtule esitatud õiend kriminaalasjas väärteoasja nr 2317,11,012156 kohta ja ekspertiisiakt nr 11E-AN1095 ei oma antud kriminaalasjas tähtsust. Kohus võttis nimetatud tõendi vastu ning leiab, et ekspertiisiakt nr 11E-AN1095 ei oma küll otsest tõenduslikku tähtsust Maarek Raimet süüküsimuse lahendamisel, kuid on kaudseks tõendiks, et Maarek Raimet suhtes on alustatud väärteomenetlust seoses väikese koguses GHB käitlemisega (valdamises), mille tegude, so. väärteo ja kuriteo toimepanemise viis on sarnane. Lisaks on Riigikohus oma lahendites ( nt 3-1-1-47-98) märkinud, et isikut iseloomustavate andmetena tuleb käsitleda kõiki uuritavat isikut iseloomustavaid andmeid kogumis, sh. ka seda, kuidas avaldusid tema isikuomadused kuriteo toimepanemisel. Seega tuleb isikut iseloomustavate andmete all silmas pidada nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil isiku käitumist iseloomustavaid andmeid. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Maarek Raimet käitles (omandas) psühhotroopset ainet, mil see 18.09.2011.a. Tallinn, Randla 16 juures sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx sündmuskoha vaatlusel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 9 Süüdistatava kasutuses olevast sõiduautost Audi A6 reg.nr xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära 82,95 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-
2. d)sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 44,8 grammi). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on gammahüdroksübutüraadi GHB tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,2-2 grammi, tugeva narkootilise aine sõltuvuse korral kuni 3 grammi. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 2-20 grammist gammahüdroksübutüraadi GHB (Olaf H.D , The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great B , 2001; Karel V and Philippe A , Designer Drugs D . Elsevier Sciense S.A.,S , 1998). Süüdistatava Maarek Raimet poolt käideldud leitud ja äravõetud aine kogusest piisab üle mitme korra (2,2) kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud gammahüdroksübutüraadi GHB kogusest piisaks 22 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus psühhotroopse aine GHB suurt kogust, mille kohaselt on GHB tavaline annus on 200 mg kuni 2 g ühele üldpopulatsioonis inimesele. GHB korral on tavapärane narkootikumisõltlasele narkojoobeks piisav annus 1-3 g gammahüdroksübutüraati. Lähtudes eeltoodust on täidetud

§ 184

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Maarek Raimet on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Maarek Raimet teadis, et ta käitles psühhotroopset ainet ning seda suures koguses. Kohus leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattus psühhotroopne aine Maarek Raimet kätte– kas ta ostis need, sai edasimüümiseks, leidis selle, on tema vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-28-98 selgitanud, et: Omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga selles, et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema omastamistahet (leitud asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine). Kui leitud on esemed, mis on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud teatamiskohustust, näidata omandamistahet. Kohus leiab, et saadud aine omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Otsese käsutusõiguse puhul ei ole oluline, mil viisil on valdus aine üle saadud. Valdust kui faktilist võimu asja üle kaitstakse ka asjaõiguses, sõltumata isiku õiguslikust võimust. Nii tsiviil- kui ka karistusõigus mõistavad valduse mõiste all isiku tegelikku võimu asja üle. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on Maarek Raimet tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse 10 järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) saamise või ostmise kohast näiteks oma elukohta või isiku kasutuses olevasse sõiduautosse toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse

§ 184loetletud käitlemisviise ühe teona, millal erinevate tegudena.

Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et sõiduautost leitud psühhotroopne aine GHB oli Maarek Raimet faktilises valduses ja täielikult tema võimu all. Seda arvestades leiab kohus, et süüdistatav Maarek Raimet on aine GHB omandanud. On leidnud tuvastamist, et süüdistatav Maarek Raimet kohtueelses menetluses sai kindlaks tegemata isikult enda faktilisse valdusesse Coca-Cola pudeli, milles aine GHB, omandades selle

§ 184tähenduses.

Maarek Raimet valdas ( süüdistuses hoidis) ainet GHB, seda tema valduses olnud sõiduautos Audi A6, kuni aine GHB leidmiseni. Kohus on seisukohal, et Maarek Raimet ei omandanud ja vallanud narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil, arvestades aine kogust. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist: Maarek Raimet omandas suures koguses psühhotroopset ainet, toimetas selle aine sõiduautosse ja valdas (süüdistuses märgitud hoidmine) seda ainet sõiduautos, mil see sündmuskoha vaatlus käigus politsei poolt ära võeti. Kuna tuvastamist ei ole leidnud millal konkreetselt süüdistatav psühhotroopse aine omandas, siis pole tuvastatav ajavahemik, mis lahutaks neid käitlemisviise ( omandamisest, valdamisest, s.o. süüdistuses märgitud hoidmisest) ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Teoühtsuse aspektist lähtudes leiab kohus, et omandatud aine GHB hoidmine sõiduautos Audi A6 oli asjale kehtestatud valduse üks realiseerimise viis ning seetõttu hõlmatud aine omandamisega. Antud seisukohta toetab korduvalt Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-4-04; 3-1-1-99-04. Omandamisega kaasnes Maarek Raimet´il narkootilise aine valdus (süüdistuses märgitud "hoidmine"). Narkootilise aine paigutamisel autosse (ja autoga liiklemisel) kaasnes esimese osateoga ka narkootilise aine vedamine, kuigi selles osateos ei ole süüdistust esitatud peab kohus oluliseks seejuures veelkord märkida, et tegu aktiivse käitumise mõttes on seotud vaid omandamisega – hoidmine (valdus) ja vedamine olid sellega kaasnevad passiivsed käitumisaktid. Keelatud aine valdamine transpordivahendis ilma edasitoimetamise eesmärgita ei ole samastatav veoga. Märkida tuleb, et edasitoimetamise eesmärk ei ole vedamise puhul subjektiivse koosseisu tunnus, vaid iseloomustab kõnealust tegu. See tähendab, et vedamine kui tegevus on sihipärane käitumine, st see peab olema suunatud narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamisele. Käesolevas kriminaalasjas kohus psühhotroopse aine edasitoimetamise eesmärki tuvastanud ei ole. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest võib teha järelduse, et Maarek Raimet omandas kõnealuse psühhotroopse aine enda tarbeks, arvestades isiku sõltuvust narkootilistest ainetest. Iseseisvaks teoks

§ 184

lg 1 mõttes oleks näiteks narkootilise aine omandamine vahendamise, samuti edasiandmise eesmärgil. Isiku käitumise subjektiivne külg ulatub sellisel juhul kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas midagi sellist aga tõendatud ei ole ning kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud ei anna põhjendatud alust järelduseks, et Maarek Raimet´i tahtlus oleks olnud suunatud narkootilise aine omandamisele ja hoidmisele eraldi, s.t. et Maarek Raimet oleks pannud temale süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise. Aine GHB hoidmisega kui iseseisva teoga

§ 184

tähenduses oleks olnud tegemist näiteks siis, kui 11 Maarek Raimet hoidnuks sõiduautos Audi A6 ainet GHB kolmanda isiku palvel, seda eelnevalt omandamata, kuid ka seda kohus tuvastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Maarek Raimet tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele, mitte aga eraldi veel selle valdamisele (süüdistuses märgitud hoidmisele) ning Maarek Raimet pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime ühe teo, s.o. suures koguses psühhotroopse aine omandamise, millega kaasnes sama aine valdamine (süüdistuses märgitud hoidmine).

§ 184

järgi esitatud süüdistusest tuleb välja jätta koosseisuline tunnus "valdamine, süüdistuses märgitud hoidmine ". Aine GHB hoidmise hõlmamine sellise aine GHB omandamisega on eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimus ega tähenda sisuliselt süüdistuse mahu vähendamist. Asjaolu, et kohus jättis süüksarvatud osategudest ühe välja, s.o. aine valdamise (süüdistuses märgitud hoidmise), ei too see kaasa süüdistuse mahu vähenemist. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleeguim leidnud, et sellisel viisil toimimisel on tegemist eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimusega ega tähenda sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist (RKKKo 3-1-1-51-05, p 12). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Maarek Raimet i poolt

§ 184lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemine.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Maarek Raimet tuleb süüdi mõista

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb Maarek Raimet ´it karistada. Karistuse mõistmisel Maarek Raimet ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Maarek Raimet on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Maarek Raimet ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Maarek Raimet ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Maarek Raimet ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Maarek Raimet ´i suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada

§ 74sätteid s.t.

ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kohus osundab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega 12 taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Maarek Raimet ´i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Siinkohal ei saa jätta arvestamata, et Maarek Raimet on juba eelnevalt kandnud kahel korral reaalset vangistust ja seda mitte lühiajaliselt. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest

§ 184

lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 31-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Maarek Raimet käitles narkootilist ainet koguses, puhtal kujul 44, 8 grammi mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184mõttes miinimumi lähedaselt ( kokku 22 doosi).

Samas ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et karistus mõista Maarek Raimet´ile sanktsiooni alammääras, kuna Maarek Raimet ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Maarek Raimet ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast samalaadne või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et karistades isikut päris sanktsiooni miinimummääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei omaks kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Samas arvestades aine kogust ei pea kohus vajalikuks karistada isikut sanktsiooni keskmises määras, vaid see võib jääda alammäära lähedale, et saavutada karistuse eesmärk. Karistuse mõistmisel tuleb moodustada ka liitkaristus

§ 65lg 1; § 64 lg 1 sätete alusel. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Maarek Raimet´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. 13 Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Maarek Raimet ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.o. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista sundraha 725 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 422,40 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0847 kulu summas 336 eurot riigituludesse; narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0980 kulu summas 84 eurot riigituludesse; DNA ekspertiisi nr 11E-GE0969 kulu summas 912 eurot riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr 11E-GE1049 kulu summas 171 eurot riigituludesse. Kohtunik Rahvakohtunikud 14