1-09-7211/56

1-09-7211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7211 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Šutovi määruskaebus Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2011 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Juri Šutovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 29.12.2009 otsusega mõisteti Juri Šutov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 418 lg 1 järgi ning kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka J. Šutovi poolt eelvangistuse viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.11.
5. Karistusaja lõpp 27.11.
6. Tartu Maakohtu 19.10.2011 määrusega jäeti Juri Šutov Viru Maakohtu 29.12.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2011 määrusega jäeti rahuldamata Juri Šutovi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu määruskaebus Tartu Maakohtu 19.10.2011 määrusele. 14.11.2011 saabus Tartu Maakohtust Juri Šutovi määruskaebus Tartu Maakohtu 19.10.2011 määrusele. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole J. Šutovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kuigi J. Šutov on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, on prokurör oma arvamuses välja toonud J. Šutovi ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, probleemne elukoht, kus hoiti narkootikume koos abikaasa J.Š. , kes on samuti karistatud sama kuriteo eest. Käesoleval ajal on J.Š. katseajal ja elab samas. J. Šutovit on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh. raske narkokuriteo eest ja ta on olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegelikku eluviisi. Maakohus leidis, et arvestades ülaltoodut ei piisa ennetähtaegseks vabastamiseks J. Šutovi lubadustest, perekondlikust olukorrast seoses ema ja abikaasaga ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Šutov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta vanglas karistust kandes aru saanud eluliste väärtuste süsteemist. Ta osaleb XXXX ning on korduvalt koos Tartu vangla XXXX arutanud J. Šutovi kriminaalse käitumise motivatsioone. J. Šutov leiab, et tema käitumine vanglas on eeskujulik, ainukeseks karistuseks on noomitus, mis on määratud ebakompetentse ametniku poolt. J. Šutovi abikaasa ootab last, kuid maakohus sellega ei arvestanud ning seega rikkus Põhiseaduse § 27, mille järgi on perekond ühiskonna alusena riigi kaitse all. J. Šutov leiab, et vangla hinnang tema poolt uute kuritegude sooritamise kohta on vale. Kohus tõlgendas otsuses valesti, et ta on rikkunud kriminaalhooldust. Vabanemisel pakutakse talle tööd, mis on otsene tõend sellest, et vanglas lakkas ta olemast kriminaalne. Kohus vaatas asja formaalselt, seda, et ta on muutunud, tõendavad läbitud sotsiaalprogrammid. J. Šutov ei hoidu kõrvale määratud trahvide maksmisest isegi vanglas. Töö kõrvalt hakkab ta töötama ka XXXX ja aitama kurjategijatel vabaneda narkootilisest sõltuvusest, et kohaneda seaduskuuleka eluga ühiskonnas. Edaspidi soovib J. Šutov elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. J. Šutov on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Teda on süüdi mõistetud mitmete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuid nii
7. a kui
8. a mõisteti ta süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. See näitab, et tema puhul on ühiskonnas kehtivate reeglite rikkumine tavapärane. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis J. Šutovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka tema tingimisi -2- ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud, millest tulenevalt kohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on J. Šutovit iseloomustavate andmetena välja toonud tema varasema karistatuse, kriminaalse taustaga tutvusringkonna olemasolu ning narkootikumide tarvitamise. Antud juhul on kohus leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on määrava tähtsusega need asjaolud, miks isik on vangistusse sattunud. J. Šutov, vaatamata sellele, et teda oli juba korduvalt karistatud (muuhulgas ka narkokuriteo eest), tal oli olemas pere ja elukoht, pani toime uue narkokuriteo. Ringkonnakohus märgib, et arvestada tuleb ka seda, et prokurör ja Tartu Vangla ei toeta J. Šutovi ennetähtaegset vabastamist. Vangla koostatud iseloomustuse järgi on J. Šutovi kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, vangla peab J. Šutovi puhul seksuaal- ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosuseks 5 aasta jooksul 41-62%. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maarika Kuusk