38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-12756 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Arend KALJURANNA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Arend KALJURAND (kuni 11.05.2012 KORNEITŠUK) sünd. 18.03.1969, isikukood 36903184267, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 12.02.2009 ja lõpp 23.04.2014 Jätta Arend KALJURAND vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 30.07.2012 Viru Maakohtule materjalid Kaljuranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Arend Arend Kaljurand on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 12 päeva alates 12.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib 4-ndat korda. Käesoleva kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud teadmatust narkootikumide olemasolust joogis. Kinnipeetav kannab karistust ka röövimise ja põgenemiskatse eest. Kinnipeetav töötas 2005 – 2006 Ämari vanglas ehitustöölisena, 2007 – 2008 õppis 10-ndas klassis, 2007 – 2009 õppis tisleri ja 1 aianduse eriala, alates 2009 osaleb kunstiringis, 2010 – 2012 töötas juuksurina, 2012 osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening. Võlanõuded kinnipeetaval puuduvad, kõik on tasutud vangistuse jooksul. Lähedastest suhtleb kinnipeetav ema, elukaaslase ja 3 täisealise tütrega. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuna suurema osa oma elust on kinnipeetav viibinud vanglates. Kinnipeetav on analüüsiv ja hea sõnalise väljendusoskusega. Kinnipeetava mitmekülgsed kuriteod näitavad tema impulsiivsust. Probleemide tekkimisel lahendab kinnipeetav neid kuritegelikul viisil, ei mõista teiste seisukohti ja võib kasutada vägivalda. Kinnipeetav suhtub ühiskonnas aktsepteeritavatesse normidesse kohati negatiivselt. Kuigi ta on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, on selle võimalikkus kaheldav, kuna ta on palju aastaid kandnud karistust vanglates. Sellega seoses on tekkinud ka kuritegelikud hoiakud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt on tema suhted pojaga head, kuid kinnipeetava sõprade kohta ei oska ema midagi öelda. Samuti ei oska ema öelda midagi kinnipeetava sõltuvusainete tarvitamise kohta. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus hetkel elab vaid kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt tasub kinnipeetav vanglas olles oma võlgu, raha selleks annavad sõbrad. Kinnipeetava ema käib tööl ja tal on võimalik poega materiaalselt toetada, kuni ta leiab endale töökoha. Kinnipeetaval on võimalik vabanemisel aidata oma onu talutöödes. Elektroonilisest käitumiskontrollitoimikust nähtub, et varasemat kriminaalhooldust ei saanud läbi viia, sest kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo ja võeti vahi alla. Murru Vangla iseloomustab kinnipeetavat isikuna, kes omab palju tuttavaid kriminaalses ringkonnas ja kelle mõtlemine on pigem kuritegelikku laadi. Vangistuste ajal on kinnipeetaval tekkinud suhted kuritegeliku maailmaga, mis suurendavad tema ohtlikkust ja raskendavad õiguskuulekale teele asumist. Murru Vangla riskihindamise alusel on kinnipeetav hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Viru Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav on vangistusaastate jooksul omandanud kuritegeliku elustiili, tal puuduvad oskused ja teadmised seaduskuulekaks eluks, talle on omased kinnipidamisasutuse subkultuuri väärtused ja probleemide lahendamise oskused. Kinnipeetaval on vangistuses olles läbimata sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste treening. Viru Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav ei pea vajalikuks osalemist sotsiaalprogrammides. Maakohtu istung Kinnipeetav Arend Kaljurand taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on ennatlik, ta ei toetanud seda ja palus jätta taotlus rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib neljandat korda. Kinnipeetav kandis 1995 kohtuotsuse alusel vangistust ning vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega 2001 koos kandmata karistuse osaga 2 aastat 11 kuud 19 päeva. Uue kuriteo toimepanemise eest vahistati ta uuesti juba 4 kuu möödumisel. Käesolevat karistust on kinnipeetaval kanda veel 1 aasta 8 kuud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest. Ka eelmine kuritegu oli toime pandud vangistuse ajal. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad, mis näitab mõningaste positiivsete muutuste toimumist. Samas on teda varasemalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab siiski kinnipeetava suhtumist korda ja reeglitesse. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab vabaduses elada seaduskuulekalt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega on ühiskonna heaolu ohustatud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx, mille juhatuse liige xx xx on esitanud vastava garantiikirja. Nagu nähtub vanemkriminaalhooldusametniku vastusest ja prokuröri abi poolt maakohtu istungil esitatud Karistusregistri väljavõttest, on xx xx korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning antud ettevõttes töötab ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid. Arvestades seda, et üheks võimalikuks lisakohustuseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetava tööleasumine antud ettevõttesse osutuda võimatuks. Andmed muude võimalike töökohtade kohta asja materjalides puuduvad. Kindla ja alalise elukoha omamise ning kursuste ja sotsiaalprogrammi läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks ja leiab, et nende positiivsete muutuste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul täidetud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand, vangistuse ärakandmine reegel. Maakohus ei tuvastanud ühtegi alust erandi kohaldamiseks antud kinnipeetava suhtes. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4