Kohustada Margus SEPMANIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Margus SEPMANIT katseajal järgima Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Margus SEPMAN kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Margus SEPMAN karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Margus Sepmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Sepman on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1, §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 28 päeva alates vanglasse saabumise ajast. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib teist korda. Kuriteo toimepanemise põhjusena ja ajendina on täheldatud grupi mõju. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühtset kriminaalset käitumist ja soodustegurit ei ole võimalik määratleda. Kinnipeetav on alates 27.02.2012 hõivatud tööga väljaspool vanglat, alates 13.08.2012 osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk, paikneb alates 09.01.2012 avavangla osakonnas. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Arvestades, et kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid, kajastub siinkohal seos majandusliku toimetuleku oskuse ja kriminaalse käitumise vahel. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, vend ja elukaaslane koos ühise lapsega. Suhted lähedastega on toetavad ja konfliktivabad, suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel. Vabaduses on kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kellega suhted on katkenud. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega. Igapäevaselt on kinnipeetav rahumeelne, kuid alkoholijoobes võib esineda vägivaldset käitumist. Kuritegelikke hoiakuid ei ole kinnipeetava puhul 2 täheldatud, ametnike suhtes on positiivse hoiakuga, koostööks valmis. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui ta jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga või negatiivset mõju avaldavate isikutega või jätkab alkoholi tarvitamist või tekib võimalus saada majanduslikku kasu illegaalsel viisil. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetavat toetavad vabanemise korral perekonnaliikmed. Kinnipeetava elukaaslane on valmis teda igakülgselt toetama. Telefonivestluses on kinnipeetav kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on katkestanud suhted varasemate tuttavatega ja ei kavatse neid suhteid taas alustada. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama Tartusse. Tegemist on 3-toalise ahiküttega korteriga, mis on heas seisukorras ja mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteerinud töökoha xxx, tegemist on eriteadmisi mittenõudva ja miinimumpalgaga ametikohaga. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi mitmekümne tuhande euro ulatuses. Kinnipeetaval oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, on läbinud sõltuvusvastase ravi. Kinnipeetav on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, tal oli küll probleeme registreerimiskohustusega ja alkoholi liigtarvitamisega, kuid erakorralist ettekannet ei koostatud. Peale katseaja lõppu mõisteti kinnipeetav süüdi katseajal toimepandud kuriteos. Maakohtu istung Kinnipeetav Margus Sepman taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et tal 3 last, kes vajavad tema toetust, ta soovib asuda kohe tööle ja hakata tasuma võlgnevusi, vangistuses käib ta avavangla osakonnast tööl väljaspool vanglat ning 2 korda on veel vaja osaleda programmis Õige hetk, siis on programm lõppenud. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib ta teist korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 5 aastat 2 kuud 28 päeva on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 7 kuud. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. 3 Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult ning alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 1 aasta 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 1 aasta 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist seisukorras kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 3-toalise korteriga. elukoht. on heas Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kuigi kinnipeetaval on vaid põhiharidus, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et antud ametikoht ei nõua eriteadmisi. Asjaolu, et kinnipeetav on töötanud vangistuses, on positiivne, kuna sellisel juhul on säilinud tema tööharjumus. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda kinnitusest maakohtu istungil, on kinnipeetaval suur summa tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetava seletuste kohaselt üle 20 000 €. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. enne tähtaega koos katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning 4 riigil võimalused selle kontrollimiseks. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta kogu vangistuses töötamise ajal tasunud võimaluste piires oma võlgnevusi ja kavatseb seda jätkata ka vabaduses töötamise ajal. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kahel korral tarvitanud amfetamiini ning tal olid probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna lisakohustuseks läbida katseaja jooksul sõltuvustega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni 29.05.2014. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetaval olid vabaduses probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, viibimise keeld ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise 5 ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses sõltuvusainete tarvitamise probleemiga. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.