-1 lg.3 määrata Urmas KOORELE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Urmas KOORT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Urmas KOORT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Urmas KOOR kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Urmas KOOR karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Urmas KOORELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. ettevalmistus 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 13.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Urmas Koore vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Koor on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2002 otsusega KrK §101 p.7 järgi ning karistatud KrK §40 lg.3 kohaldamisega vangistusega 12 aastat alates 14.02.2002. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib esimest korda. Käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks ja ajendiks on sõltuvusprobleemi olemasolu ja reageering kannatanu tegevusele. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodustegurina nähtub alkohol. Kinnipeetaval on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga sõltuvusainete teemal, lisaks on kinnipeetav osalenud Vabanemiseelses nõustamise programmis, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, on olnud hõivatud vangla majandustöödel ja samuti väljaspool vanglat, usulises tegevuses. Kinnipeetav paikneb alates 28.06.2010 avavangla osakonnas. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, õed, poeg ja tütar. Omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava tutvusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid, kuriteokaaslastega on suhted katkenud. Toimepandud kuritegudest ei nähtu mõjutatavuse aspekti, samuti ei ilmne riskiv ega hoolimatu elustiil. Kinnipeetava mina-pilt on adekvaatne, psühholoogilisi ega psühhiaatrilisi probleeme ei ole fikseeritud. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad kultuurilisele taustale, vanusele ja elukogemusele. Kinnipeetava igapäevases käitumises ei nähtu vägivaldsust, kuid alkoholijoobes ja konfliktses olukorras võib käituda agressiivselt. Oma käitumise tagajärgi teadvustab kinnipeetav üksnes sel määral, mis puudutab teda ennast, üldsusele tervikuna tekitatud kahju ei teadvusta. Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetava puhul ei ole täheldatud, ametiisikutesse suhtub ta neutraalselt. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul toime pannud ühtegi distsipliinirikkumist. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist ja alustab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimasel korral on toime pandud raske isikuvastane kuritegu. Alkoholi kuritarvitamise järel võib kinnipeetava käitumine muutuda agressiivseks. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud tööga, käinud probleemideta lühiajalistel väljasõitudel, suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt ja on andnud mõista, et on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanematele kuuluvasse talusse, kus elumaja on renoveeritud, avar ja elamistingimused väga head. Kinnipeetava peresse kuuluvad tütar, poeg ja vanemad, kaks õde elavad omaette. Kuna pere tegeleb talupidamisega, siis oleks kinnipeetav koheselt hõivatud talutöödega. Pere majanduslik seisukord on hea, mõlemad vanemad saavad pensioni ja lisaks on talupidamisest saadav tulu. Rahalised nõuded kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 900 €. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Urmas Koor taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et teab, mida tähendab ja mis kaasneb vangistusest vabanemisega tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, on tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Kinnipeetavale mõistetud 12-aastasest vangistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 10 aastat 7 kuud. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanemad on kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval võimalus töötada ka koduses talumajapidamises. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav säilitanud suhted ja kontaktid pereliikmetega, need suhted on kuni käesoleva ajani head ja toetavad. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega käesoleval ajal. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval kõik võimalused näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel 4 võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega ja kogu vangistuse aja on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust ning mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 13.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.