4-11-1907/22

4-11-1907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-1907 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Hardy Runtel-Orav’a väärteoasi LS § 741 lg 1, § 7464 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2011 otsus Kaebuse esitaja Hardy Runtel-Orav’a kaitsja vadv Marina Valge Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 145 lg 1 ja 153
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2011 otsus väärteoasjas nr 4-11-1907 muutmata ja Hardy Runtel-Orava kaitsja vadv Marina Valge apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 76.70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti), sh käibemaks 12.78 eurot (kaksteist eurot ja seitsekümmend kaheksa senti), vadv Marina Valgele tema poolt Hardy Runtel-Oravale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 180 lg 1 alusel välja mõista Hardy Runtel-Oravalt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vadv Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 76.70 eurot riigituludesse.
7. Hardy Runtel-Oraval tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Hardy Runtel-Orav 4-11-1907 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates
9. juulist
10. Kohtuotsuse peale võib advokaadi vahendusel esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 01.06.2011 otsusega tunnistati Hardy Runtel-Orav süüdi Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1, § 7464 lg 1 ja § 741 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks kaks päeva aresti. 24.04.2011 väärteoasjas nr 2780,11,001822 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis H. Runtel-Orav 24.04.2011 kell 10.56 Tartus XXX juures XXX ja XXX tänavate vahel mootorsõidukit Honda Integra registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olemata nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus H. Runtel-Orav liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 ja § 68 p 5 nõudeid, millega pani toime LS § 741 lg 1 ning § 7464 lg 1 sätestatud väärteod. 04.05.2011 väärteoasjas nr 2780,11,002140 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis H. Runtel-Orav 04.05.2011 kell 10.30 Tartumaal XXX tänaval mootorsõidukit Honda Integra registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt Lõuna Prefektuuri vanemkonstaabli R.K. poolt 24.04.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus H. Runtel-Orav LE § 70 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo. Kohtuistungil H. Runtel-Orav tunnistas oma rikkumisi. Rikkumiste põhjuseks tõi ta esimese 2 rikkumise puhul asjaolu, et arvas, et autojuhil, kes tegelikult sõitma pidi, olid veel alkoholijoobe nähud. Samuti tunnistas ta turvavöö mittekinnitamist sõidu ajal. Teise rikkumise puhul tõi ta selgituseks asjaolu, et ta kiirustas Külitsest Tartusse koju, kuna emal oli vaja vennaga arsti juurde minna. Menetlusalune isik selgitas, et usub, et on oma õppetunni saanud ning mõistab oma rikkumisi ka ilma arestita. Maakohus leidis, et väärteo toimepanemine H. Runtel-Orava poolt on tõendatud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 741 lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ja LS § 741 lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. LS § 7464 lg 1 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. H. Runtel-Orava käitumises maakohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Vaatamata sellele, et isik peeti ühel korral rikkumise toimepanekul kinni ja ta oli teadlik sellele järgnevast vältimatust karistusest, asus ta lühikese aja pärast uuesti ilma juhtimisõiguseta autot juhtima, mis näitab maaohtu hinnangul isiku hoolimatut suhtumist rikkumistesse ja võimalikesse karistustesse. Tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendused autojuhtimisele asumise kohta on ennastõigustavad, mistõttu on alust kahelda selles, kas isik on tegelikult oma rikkumisi täielikult mõistnud ja nende üle järele mõelnud. Eeltoodut arvestades asus maakohus seisukohale, et H. Runtel-Oravale tuleb karistuseks mõista arest. H. Runtel-Oravat on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, sealhulgas liiklusseaduse alusel, aresti talle varasemalt mõistetud ei ole. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist õiguskorda ja seaduskuulekusse. Arvestades aga seda, et enamuses on isikule määratud rahatrahvid tasutud, tegemist on noore inimesega, kellel on käsil kooli lõpetamine ning kes käib kooli kõrvalt ka tööl ja kogub autokooli minemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks raha, siis leidis maakohus, et isikule piisaks arestist, mille pikkus jääks minimaalmäära lähedale, et panna teda oma tegude üle järele mõtlema ning edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu H. Runtel-Orava kaitsja adv M. Valge esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega karistada H. Runtel-Oravat rahatrahviga, mis oleks miinimumi lähedane. Kaitsja on seisukohal, et arvestades asjaolu, et H. Runtel-Oravat ei ole varasemalt karistatud juhtimisõiguseta sõidu eest, oleks maakohus pidanud kohaldama tema suhtes kergemat karistust ja seda rahatrahvi näol, mitte valima karmimat karistust. H. Runtel-Orav kahetses toimepandud väärtegusid, andis puhtsüdamlikke ütlusi ja seda tuleb lugeda kergendavaks asjaoluks. Veel märgib kaitsja, et H. Runtel-Orav käib juhutöödel, seega on tal võimalus rahatrahvi tasumiseks. Ta on tõsiselt järele mõelnud toimepandud väärtegude üle ning on seisukohal, et tema mõjutamiseks on piisav vahend rahatrahv. 3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur leiab oma vastuses apellatsioonile, et Tartu Maakohus on kohtuotsuses 4-11-1907 selgelt põhjendanud, miks mõistis kohus menetlusalusele isikule karistuseks aresti. Kohtuväline menetleja nõustub Tartu Maakohtu kohtuotsuses toodud põhjendustega ning on seisukohal, et H. Runtel-Oravale mõistetud karistus on põhjendatud ja vastab rikkumiste raskusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 01.06.2011 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt motiveerinud, miks tuleb H. Runtel-Oravale mõista karistuseks arest. Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud karistuseks minimaalmäära lähedase aresti määramine. Maakohus ei tuvastanud H. RuntelOrava käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. H. Runtel-Orava kaitsja on apellatsioonis seevastu leidnud, et H. Runtel-Orav kahetses toimepandud väärtegusid ning andis puhtsüdamlikke ütlusi, mida tulnuks maakohtul lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Ringkonnakohus on seisukohal, et isiku poolt oma rikkumiste tunnistamine ei tähenda tingimata tema puhtsüdamlikku kahetsust. Antud juhul ei ole H. Runtel-Orav maakohtu istungil avaldanud, et kahetseb rikkumiste toimepanemist. Selle asemel on ta andnud ennastõigustavaid ütlusi, mis annab aluse kahelda, kas isik on oma rikkumisi mõistnud ja neist vajalikud järeldused teinud. Vaatamata sellele, et H. Runtel-Orav peeti ühel korral rikkumise toimepanekul kinni ja ta oli teadlik sellele järgnevast karistusest, asus ta lühikese aja pärast uuesti ilma juhtimisõiguseta autot juhtima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et H. Runtel-Orava kirjeldatud käitumine näitab tema hoolimatut suhtumist rikkumistesse ja võimalikesse karistustesse. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on karistuse mõistmisel oluline arvesse võtta asjaolu, et H. Runtel-Oravat on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, sh liiklusseaduse alusel. Asjaolu, et teda ei ole varem juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, ei oma siinkohal tähtsust. Varasemalt mõistetud rahatrahvidele vaatamata uute väärtegude toimepanemine näitab, et rahatrahvid ei ole H. Runtel-Oravale paranduslikku mõju avaldanud ega suutnud hoida ära tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud H. Runtel-Orava karistamine raskemaliigilise karistuse – arestiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt peaks mõistetav arest jääma miinimummäära lähedale. Ringkonnakohus võtab siinkohal arvesse asjaolu, et H. Runtel-Oravat ei ole varem arestiga karistatud ning varasemad rahatrahvid on enamuses tasutud. Samuti seda, et tegemist on noore inimesega, kes plaanib minna autokooli ja omandada juhtimisõigus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa H. RuntelOravale mõistetud aresti asendamise rahatrahviga. Mati Kartau Kohtunik 4 5