lg 3 p 1 ja
lg 1 järgi, Sven Kaljuvee süüdistuses
lg 3 p 1 ja
lg 2 p 3 järgi ning Reinis Kaljuvee süüdistuses
lg 2 p 3 järgi Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2012 Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav 1. Andrias LIIVAT – isikukood 39211173517; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx, ei tööta; kannab karistust Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.05.2009.a Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 6 kuud 3 päeva tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 15.08.2012.a Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 3 kuud,
lg 2 alusel 9 kuud ja 3 päeva vangistust algusega 06.02.2012 tõkend – vahistamine alates 08.02.2012.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.02.2012.a.); Kaitsja määratud korras Eva Tibar 2. Sven KALJUVEE – isikukood 39308255221, Eesti kodanik, põhiharidusega; viimane elukoht: xxx; viibib vahi alla Vanglas; töötas RG OÜ-s; varem 2 kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 7,8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4,7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3 ja § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 alusel liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 15 kuud; 03.02.2012.a seisuga on sooritatud 28 tundi üldkasulikku tööd; tõkend – vahistamine alates 09.02.2012.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 07.02.2012) Kaitsja määratud korras Riine Lumiste 3. Reinis KALJUVEE - isikukood 39202235218; Eesti kodanik, põhiharidusega; elukoht: XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja määratud korras Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A n d r i a s LIIVAT
lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust,
lg 1 järgi 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat ja 4(neli) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 15.08.2012 otsusega mõistetud karistus – 9 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks lugeda 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest maha arvata eelmise otsusega ärakantud karistus 7 kuud ja 26 päeva vangistust (06.02.-02.10.2012). Seisuga 02.10.2012.a. jääb mõistetud liitkaristusest kanda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 02.10.2012.a. 2. Süüdi tunnistada S v e n KALJUVEE
lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust,
lg 2 p 3 järgi 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 3(kolm) aastat vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetavat karistust 08.09.2011 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 6 kuu ja 16 päeva 3 vangistuse (mis võrdub 392 tunni ärategemata üldkasuliku tööga) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni,
lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 07.02.2012.a. 3. Süüdi tunnistada R e i n i s KALJUVEE
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetavat karistust 08.09.2011.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuu vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 4(neli) kuud vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 päeva üldkasulikku tööd, asendatakse 4 kuud (ehk 120 päeva) vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on R. Kaljuvee kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks .
lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Sven Kaljuvee isikuna, kes on 08.09.2011 Viru Maakohtu otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 4, § 199 lg 2 p 4, 7 - § 22 lg 3, § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1 järgi, panid toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis ja vägivallaga. Nimelt 03.02.2012 kella 15.00 paiku nõudsid nad ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas XXX korteris SLviimase kasutuses olnud ning VKC Engineering OÜ-le kuuluva sõiduauto Honda Concerto, registrimärgiga XXXvõtmeid, et nimetatud autot ajutiselt kasutada. Pärast seda, kui SL keeldus sõiduki võtmeid loovutamast, hakkas S. Kaljuvee kannatanut peksma, lüües teda rusikaga näo ja rindkere piirkonda. Peksmise tagajärjel kukkus SL põrandale pikali, kus S. Kaljuvee jätkas kannatanu peksmist jalgadega. Seejärel liitus S. Kaljuvee tegevusega A. Liivat, kes koos S. Kaljuveega jätkas põrandal lebava kannatanu jalgadega peksmist keha piirkonda ning nõudis samaaegselt autovõtmete üleandmist. A. Liivat ja S. Kaljuvee tekitasid oma tegevusega kannatanule kergeid kehavigastusi ja füüsilist valu selliselt, et peksmise tulemusena nõustus SL viima S. Kaljuvee´d ja A. Liivat´it enda kasutuses olnud sõidukiga soovitud sihtkohta ning koos sõideti Tallinnast välja Rakvere suunas. 5 Kuusalu lähistel käskisid S. Kaljuvee ja A. Liivat kannatanul sõiduk peatada ning S. Kaljuvee tõmbas SL jõudu kasutades autost välja. Seejärel sõitsid S. Kaljuvee ja A. Liivat sõidukiga minema. A. Liivat ja S. Kaljuvee kasutasid VKC Engineering OÜ-le kuuluvat sõiduautot Honda Concerto (XXX) omavoliliselt kuni 04.02.2012 hommikuni, tehes sellega vahepeal teelt välja sõites avarii, millega tekitasid VKC Engineering OÜ-le varalist kahju 200 euro ulatuses. Seejärel parkisid nad avariilise sõiduki 04.02.2012 kella 11:00 paiku Tallinnasse Kristiine Kaubanduskeskuse taga asuvasse parklasse. Seega A. Liivat ja S. Kaljuvee isikutena, kes on varem toime pannud asja varguse ja omavolilise kasutamise, vägivallaga ja grupis ajutiselt kasutasid omavoliliselt võõrast vallasasja, pannes toime
Andrias Liivat sügisest 2011 täpsemalt tuvastamata ajast alates kuni 16.02.2012 ebaseaduslikult valdas paiskelõhkeainete hulka kuuluvat suitsuta püssirohtu, millest ebaseaduslikult valmistas lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses. Nimelt koosnes üks isevalmistatud laskeseadeldis korpusest, nooletaolisest objektist, paiskelõhkeainest suitsuta püssirohust ja isoleerlindist ning seadeldis oli mõeldud lendkehade väljatulistamiseks. Teine isevalmistatud lõhkeseadeldis koosnes piesoelektrilise sädemegeneraatoriga käivitusmehhanismist, suitsuta püssirohuga täidetud vasktorust ja elektrijuhtmest koos süüteelemendiga ning seadeldis oli mõeldud plahvatuse tekitamiseks. Seadeldised ei olnud kasutuskõlbulikud, kuid seadeldistes sisaldunud paiskelõhkeained olid kasutuskõlbulikud. Nimetatud paiskelõhkeainetega seadeldisi hoidis A. Liivat ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.02.2012, mil need tema elukohast XXX läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega A. Liivat ebaseaduslikult hoidis lõhkeainet, valmistas sellest ebaseaduslikult lõhkeseadeldise ja laskeseadeldise, mida ebaseaduslikult hoidis enda valduses, pannes toime
Sven Kaljuvee ja Reinis Kaljuvee ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis käitlesid alates
Kokkulepete sisu Süüdistatava A. Liivati, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Liivati süüditunnistamist
lg 3 p 1 ja § 414 lg 1 järgi ning tema karistamist kuritegude kogumi eest 2-aasta ja 4-kuulise vangistusega. Selle karistusega lugeda kaetuks kergem karistus ehk 9 kuud ja 3 päeva vangistust, mis oli talle mõistetud 15.08.2012.a. Pärnu Maakohtu otsusega ning milles mõistetud vangistuse alguseks loeti 06.02.12.a. Seisuga 02.10.2012.a. jääb A. Liivatil kanda 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Süüdistatava S. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Kaljuvee süüditunnistamist
lg 3 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist vastavalt 2 aasta 10-kuulise ning 2-kuulise vangistusega. Karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseajal, suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (6 kuud 16 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jääb 3 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 07.02.2012.a. Süüdistatava R. Kaljuvee, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R. Kaljuvee süüditunnistamist
Suurendades mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) on liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mis
alusel asendatakse 240 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks on 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on R. Kaljuvee allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rahuldamisele kuulub VKC Engineering OÜ tsiviilhagi ning 200 eurot tuleb välja mõista solidaarselt S. Kaljuveelt ja A. Liivatilt. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sõlmitud lepetega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada neile inkrimineeritud kuritegudes. Karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 7 KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 alusel 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot ning esimese astme kuriteo korral 2, 5 palga alammäära ehk 725 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest riigi kanda, kuna menetluskulude täielik ja kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.