Obsah (4)
§ 310§ 175§ 179§ 1251-11-7944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2012.a. Pärnu Maakohtu kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7944 (11250100170) Kohtuni
§ 310, § 313, § 315 , § 317 lg 2 järgi Süüdi tunnistada Uno Palmsaar KarS § 113 järgi ning mõista karistuseks kaheksa
(8)aaastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 31.01.2011. a. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata. Välja mõista Uno Palmsaar`lt riigituludesse menetluskulud:
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 1921.17 €.
Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadi vanem abi Alla Raudsepp`le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas 268.80 €
§ 179
lg 1 p.1 järgi kuulub Uno Palmsaar` lt välja mõistmisele sundraha 725 €
§ 175lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 17.09€ 1
(21)1-11-7944
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Uno Palmsaar`lt välja mõistmisele ekspertiisidega seonduvad kulud vastavalt surnu ekspertiisiakti nr 17 järgi 287 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-SS0036 järgi 663 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11 EAK003 järgi 438 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti 11E-GE0201 järgi 4788 € ja EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-TR0021 järgi 314€. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „Uno Palmsaar, 1-11-7944, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Uno Palmsaar`lt tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1,2 § 1045 lg 1 p 1 järgi S P kasuks summas 685.17 €, millest S L P poolt hüvitatud 448 €. Hüvitamisele kuulub S P 237.17 €. Faktilised asjaolud. Uno Palmsaarele on esitatud süüdistus selles, et tema, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikul 30.01.2011a kella 14.07 kuni 31.01.2011a kella 10.47, olles alkoholijoobe seisundis oma elukohas P maakonnas, S vallas, L küla L talus, lõi tema juures külas viibinud ja alkoholijoobeseisundis olevat A J, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolmel korral noaga rindkere, käte ja jalgade piirkonda. Noaga löömistega tekitades Uno Palmsaar A J järgmised kehavigastused: lõikehaava vasakul käeseljal ja vasakul jalal koos nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega haava servades ja põhjas, nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaava paremal labakäel ja rindkere torke-lõikehaava tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega. Rindkere torkelõikehaava tagajärjel, mis tungis kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, tekkis A J sisemisest verejooksust äge verekaotus ning ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Seejärel jättes teisele isikule kehavigastuste tekitamisest teavitamata nii kiirabi kui ka politsei, jättis Uno Palmsaar A J oma elukohas kööki lamama ja heitis ise teise tuppa magama. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tapmises, pani Uno Palmsaar toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks üheksa
(9)aastat vangistust Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et tema pole A J tapnud. Kaitsja palus Uno Palmsaar süüdistuses KarS § 113 järgi õigeks mõista, kuna tema süü pole tõendamist leidnud. Maakohtu seisukoht 2
(21)1-11-7944 Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav ennast selles süüteos süüdi ei tunnitanud ning andis asjaolude kohta järgmisi ütlusi: 30 jaanuaril kella kahe, kolme ajal tuli A J tema juurde, kaasas oli pudel viina ja pudel õlut. A oli tige, kuna AS ei tahtnud temaga poodi minna põhjendades, et tal ei ole bensiini raha. A tuli tuppa ning kuskil kella kolme ajal võtsin kaks pitsi viina ja A ütles, et mine käi L ta on nii väsinud, et metsast tulnud ja ma veel imestasin, et kuidas ta nii puhas on, teksaülikond talvine oli seljas ja kingad jalas, ma polnud teda ennem nii näinud. Seejärel läksin soome kelguga poodi, kust ostsin 2 pudelit viina ja 2 pudelit õlut. Tagasi tulles panin ahju küdema vaatasime televiisorit ja ajasime niisama juttu. A ja J tulid kella kaheksa paiku, A istus minu kõrvale nurgadiivanile J tugitooli, A istus nahktoolis ja alguses oli kõik normaalne. Koju jõudes rääkisin A, et ei tea kas A S tuli mulle autoga vastu poest või oli see V V. A J võttis sõnast kinni, ta oli A juurest tulnud ja viimane ütles, et tema ei lähe, et ta pole bensiini ja raha ka ei ole. A oli juba siis vihane, hakkas A ütlema, et mis te siia ronite joote siin kogu aeg meie kulul. Mitte üks tilk te siit viina ega õlut ei saa. Ma tõin veel A pitsi, need kolm pitsi tõin. A viina ei võta kui siis väga harva, tema jõi kas veini või likööri. Õlut ta ka ei tahtnud ütles, et läheb õhtul sõitma mõtlesin, et teen talle siis kohvi. Panin laua otsa talle tassi. A hakkas norima, et kui teil midagi vaja, siis teate kohe kus me oleme. Ta on selline, et purjus peaga kukub jõudu näitama. A ja J tulid sinna viina ja õlle pärast, õhtul tarvitasid alkoholi. Keetsin A kohvi ja A nad hakkasid jõudu näitama, käsi väänama ajasid kohvitassi ümber ja ma sain tigedaks, ütlesin mis te laamendate. Kui kiskuda tahate siis minge välja ja kiskuge seal. A veel ütles, et mõtled ma kardan teid ja läksid välja mina jäin tuppa. Nii õudselt karjusid seal, tõusin püsti läksin kööki ja A seisis seljaga köögi poole. A seisis seljaga minu poole ja A oli tema vastas esikus ja J seisis külmkapi kõrval. Ütlesin veel neile, et ärge karjuge mis te lõugate, jätke järgi. A ütles, et mine tuppa ma tulen kohe. Istusin tuppa võtsin pitsi viina, maha nad seal ei rahunenud. Käisin teist korda ütlesin, et lõpetage ära, võtame viina ja rahunege maha. A ütles, et hea küll mine ma kohe tulen, nad lähevad kohe ära ja rahu majas. Läksin tuppa viskasin pikali vaatasin televiisorit ning mõtlesin, et kas ta läks asja ajama või läks koju kõik jäi vaikseks, võtsin veel pitsi viina ja jäin sinna magama. Hommikul poole kümne ajal magasin kui A ajas mu üles ütles, et mis sa magad ,et A on surnud. Küsisin, et mis juhtus, kas süda ütles üles. Ütles, et mine vaata, ma ütlesin kuhu ma lähen tee on puhta jääs, liivatatud ei olnud ja mina ei hakka kuskile praegu minema. Ta ütles, et ei mine vaata kööki, läksin siis kööki, A oli seal selili maas ja surnud. A hõikas elutoast kas peaparandust tahad, ma ütlesin mis peaparandust ma jõin ju kõik öösel ära. Ma läksin tuppa ja ütlesin, et täitsa jama on. Võtsin selle pitsi, ta oli selle mulle juba täis valanud. Võtsin pitsi ja jõin ära ja ei saanudki aru hirmus kibe ja viha oli. Ma küsisin, mis kuradi solki sa mulle nüüd valasid, et vett või mis. A hakkas naerma veel, et vesi oli või. Siis valas ta sinna teise jalaga pitsi, et proovi võib-olla on see parem. Jõin selle ära, A küsis, et mis nüüd saab, kas helistab politseisse. Võtsin kapist telefoni ja panin laua peale ja ütlesin A, et helista. A ütles, et kannatame veel natuke, teeme suitsu ära siis helistame. Siis sealt maalt kuskil kella kümne paiku, siis kadus mul pilt ära ja olin kotis. Nii palju ma veel mäletan, et A ütles, et peab politseisse helistama, ütlesin muidugi helista ja siis oli täitsa pilt kadunud, viis päeva oli kadunud. Mind viidi kambrisse ma magasin kaks päeva. Orientatsioon oli mul kadunud ja mul on selle tagajärjel pöördumatu ajukahjustus ja tasakaaluhäired. Kokkuvõtvalt kohtuliku uurimise käigus kinnitas süüdistatav, et 30.jaanuari 2011 a õhtul tulid tema elukohta, J K ja AS, viimasel tekkis konflikt A J, kes väidetavalt läks seda tüli lahendama koridori. Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et meeste vahel toimus sõnelus ja karjumine kuid tema isiklikult noaga löömist pealt ei näinud vaid läks sõneluse ajal oma tuppa võttis pitsi viina ja jäi magama. Süüdistatav 3
(21)1-11-7944 kinnitas lisaks, et 31.jaanuari 2011 a hommikul tema elukohas oli talle manustatud A S poolt midagi muud, mitte alkoholi, valati plastmasspudelist ning tema arvates tapsid A J J K ja AS. Alljärgnevalt analüüsib kohus ja kontrollib Uno Palmsaare’le etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt kannatanu A J suhtes KarS § 113 tunnustele vastava teo toimepanemist. Kohtuistungil kannatanu S P kinnitas, et A J oli tema vend, kelle surmast teatati talle tema abikaasa kaudu kes oli leitud tapetuna mitte oma elukohast. A J kohta kinnitas tunnistaja, et külaelanikega sai ta hästi läbi, oli palju vanureid keda ta abistas igasuguste kodutööde tegemisel. Vennaga tal tülisid pole olnud. Seoses matusekuludega palub kannatanu hüvitada matusekulud 237.17€. Tunnistaja K P kinnitas, et 31.01.2011 a. kella 9 paiku sõitis koos mehega metsa, kuna mehel oli vaja sealt traktor tagasi tuua. Umbes kella 10.45 paiku tagasiteel Uno Palmsaare talu lähedal peatas teda A S, kes vehkis kätega nagu oleks midagi juhtunud, kuna sõitis suhteliselt aeglaselt vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi, et S hakkas autole järele jooksma. Auto peatanud tuli ta auto juurde ja ütles, et tema arvates on A J Uno Palmsaare elukohas surnud ning palus tulla vaatama. Seejärel läksid koos talu juurde, A pani koera kinni, et sisse saaksime. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud ta ennem seal majas käinud. Sisenesime majja ja A tuli minu järel ning köögis nägid, et AJ oli pikali jalad ukse poole. Lähemalt vaadates nahavärvus oli selline sinakas roheline mitte elusa inimese värv ja silmad olid pilukil, mina pulssi ei katsunud aga kuna A tuli mulle järgi ja tonksas teda nagu natuke jalaga oli tal nagu kangestus juba minu meelest peal. Pliidiääre peal oli nuga, ise valmistatud selline puupeaga. Mina haava ei näinud, A J oli käsi rinna peal ja verine. Köögikapil minu meelest see kapp, mis on vasakut kätt oli äär verine. Kui sisse minna siis otse oli pliit ja seal on nagu suhteliselt kitsas vahe ja A J oli seal jalgupidi pliidi juures pikali, A S seisis selle ukse juures mis paremat kätt läks elutuppa. Helistasin kohe politseisse, kui minu käest küsiti talu nime siis läks A Uno Palmsaare käest küsima talu nime, toast tuli ainult mõminat mina sinna tuppa sisse ei läinud. A ütles, et ta ei jaga midagi ning kinnitas, et Uno Palmsaar joob edasi ja ei oska öelda midagi mille tõttu ei saanud politseile öelda ka talu nime. Seejärel palus politsei ka kiirabi kutsuda, kuna toas levi ei olnud läksin välja ja helistasin kiirabisse ning ootasin väljas koos A S kiirabi kohaletuleku ära. Veel kinnitas K P, et A S oli pannud tähele, et hommikul oli prügiring ning prügiauto seisnud Uno Palmsaare elukohas suhteliselt pikalt tee ääres. Nagu mingi põhjus oleks olnud. Tulenevalt tunnistaja ütlusest teeb kohus järelduse, et sel ajal A J tapmine toimuda ei saanud, kuna asjatundjana kohtuistungil ülekuualatud HK ütlustest nähtub, et väljakujunenud koolnukangestus nn. pikkades lihastes-jalgades viitab sellele, et surm saabub vähemalt üheksa tunni möödudes, ehk siis antud kriminaalasjas võis A J surm saabuda kella 02.00 paiku öösel või veelgi varem, sest tuba oli köetud ja A J surnukeha oli riietega, mis viitab asjaolule, et koolnukangestus kujuneb välja sel juhul pigem aeglasemalt keskmistest tingimustest. Samasisulisi ütlusi andis ka K P koolnukangestuse kohta nimelt minnes kööki lamas A J surnukeha maas, A tuli mulle järgi ja tonksas teda nagu natuke jalaga oli nagu kangestus juba minu meelest peal. K P kinnitas A S kohta, et viimane oli täiesti kaine ning küsimusele mis põhjusel ta hommikul Uno Palmsaare juurde läks kinnitas viimane, et kuna öösel, oli koer ulunud ja ta oli tähele pannud hommikul, et prügiringi ajal viivad inimesed oma prügikastid alati tee äärde, siis prügiauto oli seisnud Uno Palmsaare maja juures suhteliselt pikalt tee ääres ning selle pärast läks sinna vaatama. Tunnistaja A S kinnitas, et tunneb Uno Palmsaar’t umbes 10 aastat või natuke rohkem, 4
(21)1-11-7944 kes on tema naaber ja elab temast umbes 150 meetri kaugusel H poole, A J elas 300400 meetrit K- N poole, mõlemad olid lähimad naabrid ning nendega mingeid tülisid pole olnud. 30.01.2011. a. kella 14.00 paiku tuli Uno Palmsaar tema juurde, et õele helistada, kuna tal endal telefoni kõnekaardil raha sai otsa tegi viimane vastamata kõne Uno Palmsaare õe telefonile ning õde helistas tagasi ja Uno Palmsaar hakkas õega A T. Tunnistaja kinnitas, et Uno Palmsaar oli tarvitanud alkoholi. Mõne aja möödudes tuli sinna A J, seljas olid uued riided pluus ja teksapüksid ja kallid metsasaapad firma „Partner“ võisid olla. A J küsis temalt, et kas sõidame poodi, kuna bensiini ei olnud siis sõit jäi ära, samas Uno Palmsaar oli selle jutu ajamise juures. Pärast seda läksid Uno Palmsaar ja A J viimase mootorsaagi parandama. Veel kinnitab tunnistaja, et esmaspäeval 31.01.2011a pidi ta helistama ühe firma telefoni numbrile, mille töötukassa andis, kuna Uno Palmsaar räägib eesti keelt, soovis ta viimase juurde minna, et ta tõlgiks. Kell 9.30 paiku jõi kohvi ja seejärel suundus kümme paiku Uno Palmsaar’i elukohta kuna viimane on ka varem aidanud tõlkida. Veel seostas tunnistaja esmaspäeva 31 jaanuari sellega, et sel päeval oli prügiveo auto ring. Kohale jõudes nägi et tuli ei põle ja koer on ketis trepi juures, välisuks oli lukustamata, sisse minnes kööki vasakut kätt oli A põrandal ning algul arvas, et ta on purjus ja magab. Imestasin, et saapad on puudu. Seljas olid riided mustad, eelmine päev nägin olid puhtad. Seejärel koputas köögist paremal olevale uksele, koputamisele keegi mõmises midagi. Sisenenud tuppa pani tähele, et oli joodud, õlu ja viin olid laual. Küsisin kus nad viina võtsid? Uno Palmsaar vastas Soome kelguga tõi poest. Veel kinnitab tunnistaja, et tema juuresolekul Uno Palmsaar valas endale klaasi viina ja jõi. A S kinnitas, et toas viibides istus Uno Palmsaare vastu ning ei puutunud midagi, lihtsalt istus. Laual oli veel väike kohvi tass, mobiiltelefon. Seejärel küsis Uno Palmsaarelt, mis A J on juhtunud vastas viimane, et kärvas maha. Küsimusele miks ta kiirabi pole kutsunud vastas, et helista ise. Seejärel läks kööki tagasi vaatas, et A J nahavärv oli rohekat värvi ning läks helistama naabri vanamemme juurde kellel on lauatelefon, kuid kuna K sõitis autoga mööda peatas auto ja rääkis juhtunust ning koheselt mindi koos Uno Palmsaare elukohta, köögis vaatas ta A J silmi ja ütles, et juba hilja, samuti tunnistaja kinnitas, et tonksas jalaga ja tundis, et isiku jalg oli kangestunud. Seejärel hakkas K helistama oma telefoniga kiirabisse ja politseisse. Politsei tuli esimesena, kui kiirabi jäi välja ja hoidis seni koera kinni. Veel kinnitab kaitsja küsimustele, et seostab seda päeva prügiautoga kuna esmaspäeval on prügiveoring. Veel tunnistab A S, et J K tuli tema juurde 31 jaanuari pärastlõunal. A J ja Uno Palmsaar käisid tema juures eelmisel päeval kell kaks ning oli üksi kodus, samuti kinnitab, et kui järgmine päeva hommikul, kui J surnukeha leiti, oli üksinda kodus. Kohus kuulas A S üle tõlgi vahendusel ja seega tema põhjendus, miks ta ise ei helistanud hädaabisse vaid jooksis välja abi kutsuma, on usutav eelkõige keelebarjääri tõttu aga ka seetõttu, et ta polnud varem helistanud hädaabinumbrile ja ei teadnud, kas sinna käib ka mingi suunakood ette. Kohtu hinnangul ainus vastuolu teiste tõenditega on selles, et A S väidab, nagu tulnuks politsei enne kiirabi, aga kiirabitöötaja ütlustest leiame vastupidise, ehkki selgub, et nad saabusid enam-vähem üksteise järel väikese vaheajaga. See vastuolu aga ei puuduta kuriteosündmust vaid sellele juba järgnenud perioodi, ega muuda seega A S ütlusi sündmuskohal nähtu kuuldu suhtes ebausaldusväärseks. Kui kõrvutada Andrei Smirnovi ütlusi sündmuskoha vaatlusprotokolliga 31.01.2011, koos sellele lisatud fotodega, on AS adekvaatselt kirjeldanud sündmuskohal nähtut. Kohus uurinud fototabeleid, leiab et kohe talu kööki sisenedes on näha ( fotod 6,9,10,13-14) A J surnukeha selili asendis, tema silmad on poolenisti avatud, ta riided on määrdunud verega, jalas on erinevat värvi sokid ja parema jala pealmine sokk on vaid pooleldi jalas ja pooleldi ripub jala otsas. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui AS küsis 31 jaanuari hommikul Uno Palmsaarele elukohas, 5
(21)1-11-7944 mis on juhtunud vastab viimane, et kärvas maha. Seega saab kohus teha järelduse, et Uno Palmsaar on tunnistanud A S, et teab A J surmast, kuigi A S sel hetkel tema juurde tulles ei teadnud, et viimane on surnud, vaid arvas et A J joobest tingituna magab, samas teisi isikuid sel hetkel Uno Palmsaare elukohas polnud. Tunnistaja M L andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et olles tööüleannete täitmisel K-N konstaablijaoskonnas sai 31.01.2011. a. kella 10 paiku väljakutse läbi häirekeskuse, et L külas, et on leitud mehe laip. Kohale sõites oli kiirabi juba kohal ja kohalik elanik K P ootas teda teepeal ning kinnitas, et toime on vist pandud tapmine ja A J on surnud. K -N kiirabi brigaad oli juba seal ja sisse minnes köögis paremat kätt pliidi juures ukse juures seisis Uno Palmsaar püsti köögis vasakut kätt, põrandal selili maas oli meesterahva laip. Parem käsi oli sirutatud välja ja vasak oli kõrval vist õrnalt kuklasse lükatud. Riided olid selja ja üks käsi või mõlemad käed olid verised või sellised veretäpid olid peal nagu oli vere määrdumus riiete peal, seljas oli tagi, põrandal oli ka kergelt lohistamise jäljed või siis edasi liikumise jäljed, tegin kolm või neli võtet ja need fotod on olemas. Ukse piida najal seisis Uno Palmsaar oli ära joonud näoga ninast ja suust rippus tal tatt välja, palusin tal minna paremat kätt olevasse tuppa, et ei segaks kiirabi tööd. Uno Palmsaar istus diivanile see oli uksest sisse minnes paremat kätt seina ääres ja vasakul pool oli diivan ja tugitool seal oli laual viina pudelid. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis Unolt mis siis juhtunud on? Viimane mõtles ja pobises midagi ja ütles, et ise ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi kõik. Seejärel vaatas oma tühja viinapudelit, et kas seal on midagi sees, viinapudelid olid kõik tühjad. Ta istus seal ja sättis oma ette ja keeras näoga akna poole, tõmbas teki peale ja jäi magama. Samas köögis konstateeris laiba ülevaatusel kiirabibrigaad, et isikul on torkehaav ja koolnukangestus, vormistasid paberid ja lahkusid. Seejärel tunnistaja kinnitas, et vaatas sündmuskoha üle ja sel hetkel tekkis mõte, et kust kohast Uno Palmsaar oli alkoholi saanud. Kuna kohapeal kauplust ei ole, lähim kauplus oli T, uuris ta kaupluse müüjalt kas eelmisel päeval s.o pühapäeval käis seal keegi ostmas, tööl oli T P. Algul ei tulnud müüjal meelde, siis helistas tagasi ütles, et enne kella viit õhtul tõukekelguga käis hüüdnimega „endine vang`“ (Uno Palmsaar) kaupluses kohalik rahvas kutsus Uno Palmsaart selliselt. Poemüüja kinnitas, et ostis viina või kaks viina või ühe õlle või oli vastupidi ja leiba vist ostis ka. Poodi sõitis tõukekelguga. M L tunnistas veel, et koos operatiivgrupiga, kes saabus P vaatasid üle korteri, ühes ruumis olid tööriistad ja vanemad õllepudelid, otseselt elamine toimus ühes ruumis. Kohus analüüsides M L ütlusi leidis järgmist: kui tunnistaja küsis Uno Palmsaarelt, mis siin juhtus, vastas viimane, „et ise ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi kõik“ , kohus teeb järelduse, et kuna Uno Palmsaar rääkis konstaablile, ilma, et keegi oleks temalt küsinud millise vahendiga on A J tapetud on Uno Palmsaar tunnistanud oma ütlustega konstaablile, et A J surm võis olla saabunud noalöögi tagajärjel. Seega peale tapja sellist teavet edastada ei saa, kuna vaid tapja teadis sel hetkel, et A J surm on saabunud noahoobi tagajärjel. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et M L vesteldes Uno Palmsaarega ei rääkinud viimane vahetult peale sündmust sõnagi ei AS ega J K, kes väidetavalt võisid olla tol õhtul tema juures ja A J tappa. Tunnistaja T P kinnitas, et 30.01.2011a õhtul kümme minutit ennem viite, tuli, see kinnipeetav (tunnistaja osutab käega paremale süüdistatava Uno Palmsaare poole), keda hüütakse vangi nime all. Ta ostis kaks 2 liitrist õlut ja 2 ekstra viina ja pätsi leiba. Kohtule esitati ka ostutšekk, mis kinnitab kahe Presidendi õlle ja kahe ekstra viina ostu ning uurides sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotot nr 49 on visuaalselt jälgitav kahe Presidendi õllepudeli ja kahe Ekstra viina pudeli olemasolu. Nimetatud pudelite suhtes teostati hiljem sõrmejälje ja DNA ekspertiisi, millised ekspertiisid kinnitasid, et 6
(21)1-11-7944 neil on vaid A J ja Uno Palmsaare DNA. Tähelepanu äratas tunnistajale asjaolu, et Uno Palmsaar tuli tõukekelguga ostis kauba ära ja siis vaatasin veel, et kuhu ta läheb, kas läheb kuhugi auto peale aga nägin, et istus tõukekelgule puhkas nagu jalga ja rohkemat ma teda edasi ei vaadanud. Kedagi teist seal ümbruses ei olnud. Ülekuulamisel esitati mulle ka fotod ning ta kinnitas, et tundis ära Uno Palmsaare ning osundab ka kohtusaalis süüdistatava suunas. A J kohta kinnitas, et viimane käis nende kaupluses tavaliselt korra kuus või kui tal raha oli, kaupluses käis sageli vene poiste või V V. Ostis toitu ja alkoholi. Tunnistaja mäletab väga selgelt, et Uno Palmsaar tuli soome kelguga, lõõtsutas hiljem ja puhkas, mis kinnitab ka tunnistaja A S ütlusi, et Uno Palmsaar ütles temale, et käis Soome kelguga poes ning seega on tõesed A S poolt edastatu 31.01.2011 Uno Palmsaare elukohas sõnade kohta, mitte Uno Palmsaare kohtus esitatud versioon, et tapjad on A S ja J K. Tunnistaja E S olles kiirabiõena tööülesannete täitmisel kinnitas, et 31.jaanuar 2011 s kell 10.52 said väljakutse L. Maja juures tee ääres ootasid mees ja naine, mees tuli tuppa ütles, et seal on midagi juhtunud ja siin on surnu. Sisenedes elumajja oli näha köögi laua ääre peal verine luisk, verepiisad ja veri luisu peal. Ja pikali köögi põrandal jalad ukse poole oli selili mees. Käed olid nagu laiali ja vaskaul käel on sügav haav, nägu oli puhas ja jope seljas see oli see mis ma esmapilgul nägin. Paremal pool oli elutuba, seal oli seina ääres selline alus mille peal oli kööginuga verine Uno Palmsaar`e magamistoas. Uno oli voodis pikali ja ütlesin talle, et tule üles räägi mis juhtus, tema ütles, et ei tea mis juhtus käis eile poes, ostis hulga viina ja nad võtsid viis pudelit viina, tema ei tea mis juhtus. Ütlesin talle, et see mees seal ees, on surnud. Siis ta ütles, et see ei saa tõsi olla, et tema sõber on surnud ja Uno Palmsaar hakkas nutma ja siis ta tuli kööki järgi. Ta ei olnud kaine, tuikus ja tugevad viinalõhnad olid juures. Tuba oli korras, midagi ümber lükatud ei olnud, ainult pehmete toolide juures olid vere piisad. Ennem laipa me ei puutunud kui konstaabel L kohale tuli. Tunnistaja ütluste kohaselt vaatasid laiba üle, tegid särgi lahti ja tuvastasid, et roide kaare all oli haav, paremal pool. Selle peale ütles Uno Palmsaar, et siin ta jah, vehkis noaga, seejärel L ütles, et mine magama sa pead nii kui nii hakkama rääkima, et sinust ei ole praegu rääkijat ja saatis ta teise tuppa. Koolnukangestuse kohta kinnitas, et jalad ja käed olid kanged, täpsemat hinnangut anda ei osanud. Koolnukangestuse täpsema tekke mehhanismi kohta kutsus kohus kohtuistungile asjatundja H.K kes andis arvamuse, et kiirabi sündmuskohal oleku ajal 31.01.2011 kell 11.13 võib lükata surma saabumise aja tagasi kuni 9 tundi või enamgi, seega pigem 31.01.2011 kella 2.00 paiku või varasemale ajale. Tunnistaja E S kinnitas, et nägi Uno Palmsaare toas verist kööginuga, elutoas verd ja kuulis pärast A J haava nägemist Uno Palmsaare kommentaari, et ise ta siin vehkis noaga. Kohus uuris sündmuskoha vaatlusprotokollis lisatud fotosid 30 – 33 pildistatud nuga, mille kohta asitõendite vaatluse käigus ütleb Uno Palmsaar, et jah see on tema nuga ja sealt edasi uuris kohus DNA ekspertiisi akti nr 11 E – GE0201 31.05.2011, mis kohtuistungil 16.11.2011 avaldati ja uuriti ning eksperdiarvamuse p 4.1, järgi on tuvastatud et selle noa teral on inimveri ning see sisaldab DNA täisprofiili, mis on kokkulangev AJ DNA profiiliga ja p. 4.2 kohaselt on noa käepidemel vasemal küljel DNA täisprofiilid ja need võivad pärineda Uno Palmsaarelt ja A J. Kohtus määratud DNA ekspertiis 11E-GE 1229 13.01.2011, mis avaldatud ja uuritud 23.01.2012 eksperdiarvamuse p 1.1. kohaselt on uuritava noa käepideme vasakul pool Uno Palmsaare DNA täisprofiil, mis on omane ühele inimesele 2,3 x 10 astmes 14 populatsioonist, ehk siis eestlaste seas esineb see ühel inimesel 4,4x 10 astmel 13 inimese kohta. Kuna viimatimainitud DNA ekspertiis välistas noalt A S ja J K DNA, tuleb lugeda tõendatuks, et tunnistaja E S märkas sündmuskohal Uno Palmsaare elutoas ilmselgelt nuga millega tapeti A J ning mis oli Uno Palmsaare elutoas ajal kui kõrvalt köögist leiti A J surnukeha ja millel kellegi teise DNAd- peale tapetu ja tapja ei 7
(21)1-11-7944 sedastatud. Samuti Uno Palmsaar kinnitas tunnistaja E S nagu ka M L, et A J oli noaga siin vehkinud, saab kohus teha järelduse, et tunnistajate ütluste võrdlemisel haakuvad nimetatud asjaolud tehioludega selliselt, et kohtu siseveendumuse kohaselt puudub kohtul kõrvaldamata kahtlus, selles, et süüdistatav ründas kannatanut. Tunnistaja J K kinnitas kohtuistungil, et Uno Palmsaart tunneb ajast kui tuli L elama. 31 jaanuari sündmustest, sai teada A käest kui ta oli tulnud V R juurest lund lükkamast. A istus kodus, sauna ruumis ja ütles, et A ei ole. Tema nägi viimati A laupäeval. Tunnistaja V R kinnitas kohtuistungil, et sõbranna helistas ja teatas, et AJ on surnud. Viimast teadis ta ajast kui oli tööl metskonna poes L külas kuus aastat. Tol ajal käis A J seal poes koguaeg. JK sai poes tuttavaks, elas seal ja võtsin ta tööle enda juurde, elan üksi ja ta oli abiline. Sündmuste kohta teadis tunnistaja öelda, et tuli pühapäeval ennem J surma kirikust, kuna käib iga pühapäev kirikus, ilm oli tol päeval vilets, sadas ja tuiskas, mõtlesin, et võtan J K kaasa las ta lükkab mul tee lahti ja sõitsin L, sinna kus K ja S elavad, palusin J K, et tule kaasa hirmus sajab, kuskil peale kella nelja hakkasin sõbranna juurest tulema, käisin veel poest ka läbi. Sõitsin tema väravasse ja ta tuli sauna juurest välja ja läks tuppa tagasi ja seejärel tuli minuga kaasa viibis minu juures järgmise päevani. Järgmisel päeval umbes üheksa või kümne paiku viisin ta tagasi või tuli A järgi, ma tõesti ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et on ka varem käinud tal tööd tegemas on ise tulnud jala ja rattaga, bussiga vahemaa võib olla 7 või 8 km. Asjaolu et V R ei mäleta täpselt JK tagasisõitmise asjaolusid tegevuse kui sellise mõttes, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuna on mäletanud täpselt ajavahemikku, mil J K tema juures abis viibis ning kinnitab, et mäletab tema toomist enda juurde päev enne A J tapmist, sest käis kirikus ja mäletas, et JK lahkus alles järgmisel hommikul, sest enne veel koristas lund garaaži eest. Kohtu hinnangul on V R oma ütlustes detailne ja järjekindel ning kohtul puudub alus selles kahelda. Seega kohus leiab, et JK ei viibinud L külas kui A J tapeti. Kohtu seisukohta kinnitab ka sõrmejälje ja DNA ekspertiis mida kohus kohtuotsuses hiljem analüüsib. Tunnistaja J P kinnitas, et 31. jaanuaril sai AJ surmast teada, kui helistas V, kes oli kuulnud seda kohalike venelaste käest. Sõitsin sinna kohe kohale ja teavitasin sellest õde või õe meest ei mäleta kumba. Politseiauto oli seal ja M L oli sündmuskohal. Kohapeal sai teada, et A on surnud, pussitatud. A J saime tuttavaks alates 2009 aasta novembri kuust. Nii hakkasime koos käima nädalavahetustel, metsas tööd tegemas, suhted olid head võib öelda, et isegi vennalikud, aitasin tal jõudumööda eluolu korraldada, toiduga, riietega otsin, metsamehe oranžid turva kummikud Stihl, hinnaga umbes 1000 krooni, viimati nägin neid kummikuid A J jalas 30 jaanuari lõuna paiku. Need on asitõendina kriminaalasja juures ning soovin tagasi, et anda kellelegi L mõnele metsamehele. Iseloomustades A J kinnitas, et oli kohapeal hinnatud töömees, käis kõigil abis nii venelaste juures, Õ juures, V juures, samuti kinnitas, et tarvitas ka alkoholi, oli juhtumeid kui esinesid alkoholinähud ja hommikul ei saanud teda tööle kaasa võtta. Tunnistaja V V andis 15.11.2011 kohtus ütlusi selle kohta, „Nad tulid minu juurde kella kümne ajal. Ma ladusin puid ja tulid sinna ning ütlesid, et A on surma saanud ja tahtsid, et oleksin nendega kaasa läinud. Mina ütlesin, et mina ei tule kaasa, et ei kannata sellist asja ja verd. Peale seda lahkusid 10-15 minuti pärast helistasin J, ta oli tööandja A. Kohtu hinnangul V V ajas segi nii tema juurde tulnute nimed ega suutnud ka tõestada, et kell oli just kümne ja üheteist vahel ning prokuröri küsimusele kus te teate, et kell oli nii palju? Lõhkusin puid ja enama vähem mäletan. Kohus leiab tunnistaja ütlused tuleb lugeda kellaaja osas ebausaldusväärseks ja kõrvale heita kuna sidus selle vaid puudelõhkumisega. Ütlused selle kohta, et helistas koheselt J ja teavitas 8
(21)1-11-7944 A J surmast on kohtu hinnangul tõesed, kuna seda kinnitab ka J P oma kohtuistungil antud ütlustes. Tunnistaja A T kinnitas, et Uno Palmsaar on tema vend ning soovib anda kohtuistungil ütlusi. Helistati 2011 aasta jaanuaris politseist ja teatati et vend on kinni peetud. Politseist öeldi, et Uno Palmsaare võtmed on H politseijaoskonnas, koera toas ei ole, kass jäi tuppa, et millal saan võtmete järgi tulla. Ütlesin, et ei oska öelda. 02 veebruaril helistasin H politseisse, et tulen ja võtan võtmed ära. Peale võtmete kätte saamist sõitsime õega L Uno Palmsaare koju, uksed olid kõik lukus väljaarvatud saunauks, olime just õue jõudnud siis tulid A ja S sama küla inimesed. Sõitsid mööda ja nägid, et olime seal. Nii palju oli nendega juttu, et koer oli A käes ja kass oli toas. A aitas kassi toas kinni püüda. Oma venna kohta kinnitas tunnistaja, et inimesena oli ta abivalmis, sain temaga hästi läbi. A J kohta kinnitas, et käis tihti Uno juures ja oli sagedasti purjus, kasvult oli pikem kui Uno, omavahel said hästi läbi. Veel kinnitab tunnistaja, et leidis 02. veebruaril kaks ekstra viina pudelit Uno Palmsaare elukohast, üks oli diivani nurgas sealt kohe ja teine oli laual, mis andis edasi 21.juunil 2011 a kaitsjale. Küsimuse peale miks 17 juulil, kui oli uurija juures ülekuulamine ei andnud neid pudeleid üle vastas tunnistaja, et uurija ei küsinud. Alljärgnevalt kohus põhjendab A T poolt esitatud kaitsjale väidetavalt sündmuskohalt leitud pudelite ekspertiisiks esitamise taotluse mitterahuldamist. Kohus leiab, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt peab ta ise esitama tõendid antud juhul asitõendid oma väidete kinnitamiseks, et luua kohtule reaalne võimalus selle kontrollimiseks. Kaitsja soovis esitada ekspertiisiks kolmandate isikute (tunnistaja A T) poolt saadud viinapudelid, mis väidetavalt olid ära võetud sündmuskohalt ning esitas need mitte koheselt uurimisorganitele vaid püüdis esitada kohtule 6 kuud peale sündmuse toimumist. Kohtu hinnangul taoliste asitõendite esitamise taotluse rahuldamine oleks põhjendamatu, kuna kohtul puudus võimalus kontrollida algallikast, et nimetatud pudelid olid võetud vahetult sündmuskohalt. Kohtu hinnangul oleks oludes, kus isikule esitatakse tapmise kahtlustus, mille toimepanemise ajal on isikul konkreetsed asitõendid, selgitab selle olemasolu viivitamatult välja, või vähemalt informeerib kohtueelset menetlust teostavat asutust asitõenditest.
§ 125
järgi hoitakse asitõendit menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis, või ekspertiisiasutuses, antud juhul tuvastamata pudelid olid hoiul kilekotis kaitsja käes. Tunnistaja T R kinnitas, et talvel täpset kuupäeva ei mäleta sõitis koos A T ja A T Uno Palmsaare elukohta. Sinna tulid ka kaks meest keda ta ei tundnud. Majja ta ei sisenenud vaid küsis ukse peal palju aega teil läheb. Tunnistaja ütluste kohaselt kohapeal viibis umbes pool tundi. Kohtu hinnangul kuriteosündmuse kohta isik ütlusi ei andnud, seega puudub kohtul vajadus ütluste analüüsimiseks. Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle (asitõendi pakend 31) CD olev politsei lühinumbrile 110 31.01.2011 a kell 10.47 ajal tehtud tunnistaja K P poolt kõne, kus viimane kinnitab, et üks inimene kutsus teda vaatama, et ühes talus on inimene surnud. K P ütluste kohaselt oli isik juba kangestunud ning seejärel juhatab kiirabi kuidas sündmuskohale jõuda. Seejärel kuulas kohus üle ( asitõend nr 32) K P poolt tehtud kõne hädanumbril 112 kell 10.50 ning kinnitab, et ühes talus on üks meesterahvas A J, isik ei vasta kõnetamisele ning on tal on kangestus peal. Kuna sõitis just autoga sealt mööda siis peatati ühe mehe poolt kes oli läinud tallu vaatama ja oli avastanud meesterahva. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga I kd (tl 9-43) sündmuskohal talletatu viitab sellele, et S vallas L külas olevas majas on toime pandud vägivallateod kannatanu A J suhtes. Surnukeha lebab köögis põrandal selili, pea asub köögis oleva akna suunas, jalad pliidi suunas Erinevates ruumides on näha maas verejälgi, neid on nii koridoris 9
(21)1-11-7944 esikus, köögis ning nende jälgede rohkus viitab sellele, et kannatanut on mitmel korral löödud noaga, tekitades erinevaid vigastusi ja põhjustatud rohke verejooks. Veremäärdumisi on ka seintel ja erinevate ruumide ustel jt pindadel. Kõik see olustik on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja seda ilmestavad sündmuskohalt tehtud fotod. Kuna 17.11.2011 a toimuval kohtuistungil Uno Palmsaar süüstas A J tapmises ja enese süüdilavastamises oma naabreid A S ja J K, keda kuulati üle tunnistajatena oli vajalik kohtul A S ja JK, sellise kahtluse tõendamiseks või tõendamatuks lugemiseks taotleda EKEI-l teostada nende isikute suhtes sõrmejälje ja DNA ekspertiis, et kohus saaks teha järelduse kas ülalnimetatud isikud võisid olla 30 jaanuari õhtul Uno Palmsaare elukohas ja kas 31 jaanuari hommikul A S Uno Palmsaare ütluste kohaselt valas temale plastmasspudelist mingit vedelikku. Ekspertiisiaktis nr 11E-SS0331 teostatud sõrmejäljeekspertiisi kohta on ekspertide poolt antud arvamus selle kohta, et sündmuskoha vaatlusel 31.01.2011 a P maakonnas S vallas L külas Uno Palmsaare elukohas silikoonpasta tõmmisele kopeeritud nahapapillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida viis sõrmejälgede fragmenti, mida ei ole jätnud tunnistajad A S ega J K. Silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust tühjalt pudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar vasaku käe pöidlaga ja vasaku käe keskmise sõrmega. Silikoonpasta tõmmisele 0,5 l klaasist viinapudelilt Ekstra kopeeritud identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi on jätnud kannatanu A J silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust täis õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar. Ekspertiisiaktis nr 11 E-GE 1229 teostatud DNA analüüsist nähtub järgmist: pakend nr 4 noalt võetud (käepidemelt vasakult poolt) segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S ja J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Noalt võetud esimesest proovist (käepideme seljalt,) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Pakendis nr 2 kummikutelt vasema jala kummikult võetud neljandast proovist (ninalt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Vasema jala kummikult võetud kuuendast proovist (ülemiselt servalt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud DNA segaprofiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu saab selles profiilis isiku kindlakstegemiseks kasutada ainult määratletud peamist profiili. 10
(21)1-11-7944 Vasema jala kummikult võetud esimesest proovist (kannalt, sisaldas läbiviidud eel testi alusel verd, proov Bl 10966) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaar'elt ja AJ pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Alljärgnevalt loetletud proovidest: teine proov vasema jala kummikult, kannalt viies proov parema jala kummikult, sääre esiküljelt täisprofiilid on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaar'elt ja A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Kolmas proov vasema jala kummikult, tagumiselt küljelt (proov Al 15938); teine proov parema jala kummikult, kannalt (proov A115 942); kolmas proov parema jala kummikult, tagumiselt küljelt (proov A115 943); neljas proov parema jala kummikult, ninalt (proov A115 944) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja AJ pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A S ja J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Pakend nr 7 – pudelitest esimene proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al 15957); teine proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al 15958) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Teiselt (korgita) viinapudelilt võetud kolmandast proovist (külje ja kaela vaheliselt osalt, proov Al 15950) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Kolmas proov esimeselt (korgiga) viinapudelilt, külje ja kaela vaheliselt osalt (proov Al 15952); kolmas proov esimeselt (rohkema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al 15956) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov esimeselt (rohkema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al 15954); teine proov esimeselt (rohkema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov All5955); neljas proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov All5960) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Esimeselt (korgiga) viinapudelilt võetud teisest proovist (kaelalt, proov Al 15947) saadi DNA analüüsil täisprofini, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja A J pärineva 11
(21)1-11-7944 bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt võetud kolmandast proovist (küljelt, proov Al 15959) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Esimeselt (korgiga) viinapudelilt võetud neljandast proovist (küljelt, proov Al 15953) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Esimene proov esimeselt (korgiga) viinapudelilt, korgilt ümbertringi (proov Al 15946); neljas proov teiselt (korgita) viinapudelilt, kaelalt (proov A115 951) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. AS võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Teiselt (korgita) viinapudelilt võetud esimesest proovist (küljelt, proov Al 15948) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga Teiselt (korgita) viinapudelilt võetud teisest proovist (küljelt, proov Al 15949) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Seega kohus analüüsinud põhjalikult EKEI poolt teostatud 13.01.2012 DNA ekspertiisi nr 11E-GE 1229 nähtub, et neljalt pudelilt võeti kokku 15 erinevat proovi, kuid mitte ükski proov ei lange kokku A S ega J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega, samas nii vähema vedelikuga õllepudelil kui ka rohkema vedelikuga õllepudelil on ühel täisprofiil ja viimasel peamised DNA profiilid, mis viitavad Uno Palmsaare DNA-le, nii korgiga kui korgita viinapudelilt on leitud nii AJ DNA-d kui ka Uno Palmsaare DNA-d nii täisprofiilina kui ka peamiste DNA profiilidena mõlemalt isikult. Lisaks pakendis 4 olnud noalt võeti 3 ja pakendis 12 olnud kummikutelt võeti kokku 11 erinevast kohast proove, kuid neist mitte ühestki ei leitud A S ega J K viitavat DNA-d, või ei ole vähemalt usaldusväärseid järeldusi nende suhtes võimalik teha. Samas on tuvastatud, et noa käepideme vasakul pool on täisprofiil, mis viitab Uno Palmsaarele esinemissagedusega 4,4 x 10 astmes 13 inimese kohta. Vasema jala kummikul on kummiku ninal A J DNA täisprofiil (esinemissagedus 1,5 x 10 astmes 12), kuid kindlalt ei saa välistada ka Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis, vasaku jala kummiku kannalt (proov B110966) saadi DNA täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaare ja A J pärinevat bioloogilist materjali selles segaproovis. Sama tulemuse andsid vasaku jala kummiku kannalt võetud proovid 12
(21)1-11-7944 A115937 ja A
- Ning proovid vasaku jala kummiku tagaküljelt (A115938), parema jala kummiku kannalt (A115942), proov parema jala kummiku tagaküljelt (proov A115943), parema jala kummiku ninalt (proovA115944) saadi DNA täisprofiilid, mille alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Sõrmejäljeekspertiis 04.01.2012 nr 11E-SS0331 avaldatud ja uuritud 23.01.2012 toimuval kohtuistungil on sündmuskoha vaatlusel 31.01.2011 P maakonnas S vallas L külas Uno Palmsaare elukohas avastatud ja 1,5 l plastikust tühjalt õllepudelilt
- Silikoonpasta tõmmisele, 0,5 l klaasist viinapudelilt Ekstra
- Silikoonpasta tõmmisele ning 1,5 l plastikust täis õllepudelilt 3.silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida viis sõrmejälgede fragmenti, mida ei ole tunnistajad A S ega J K jätnud. Silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust tühjalt õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar vasaku käe pöidla ja vasaku käe keskmise sõrmega. Teisele silikoonpasta tõmmisele 0,5 klaasist viinapudelilt Ekstra kopeeritud isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmenti on jätnud kannatanu A J vasaku käe pöidlaga.
- Silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust täis õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar vasaku käe keskmise sõrmega ja vasaku käe nimetu sõrmega. Kohtuliku uurimise käigus kinnitas süüdistatav, et 31.01.2011 a hommikul A S valas plastmasspudelist temale mingit vedelikku, mille tagajärjel kaotas orientatsiooni ja mälu mitmeks päevaks ning tekkis aju kahjustus. Kohtu hinnangul mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Seega süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis konkreetseid asjaolusid arvestades on eluliselt usutav. Alljärgnevalt analüüsib kohus Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et väidetavalt oli tunnistaja A S 31.01.2011 a hommikul valanud tema pitsi midagi viha ja kibedat, kaitsja versiooni kohaselt silmatilku ning millest väidetavalt Uno Palmsaar oli politseis kaotanud mälu viieks päevaks. Kohus leiab järgmist: isik, kellele väidetavalt on tekitatud mürgistuse näol tervisekahjustus ei nõua selle aine kindlakstegemist, ei avalda sellest menetlejale ja kui viimane ei reageeri, ei avalda sellest kaitsjale, prokurörile, seda enam, et Uno Palmsaar väidab, et teda viidi kriminaaltöötajate poolt kambrist välja olles vähemalt ülepäeva suhelnud menetlejatega on ebausutav. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et 31 jaanuari hommikul viibisid sündmuskohal Uno Palmsaare elukohas tunnistaja A S, tunnistaja konstaabel M L ja kiirabitöötajad, kelledest A S, M L, ja ES vestlesid Uno Palmsaarega enne tema politseile üle andmist ei avaldanud Uno Palmsaar ülal nimetatud isikutele AS ja J K sündmuskohal viibimisest ega ka kahtlusest et nemad võisid olla tapjad. Seega kohtu hinnangul, et Uno Palmsaar oleks jätnud nende isikute nimed mainimata ei ole usutav, kuna kõik võimalused selleks olid olemas. Kohtu hinnangul ei asetu Uno Palmsaare hilisem kohtus esitatud A J tapmise versioon konteksti sündmuskohal tema esimesena vestelnud tunnistajate ütlustega, millised omavahel sõna sõnalt riimuvad. Seega Uno Palmsaare ütlused kui ebausaldusväärsed heidab kohus kõrvale. Kohus saab teha järelduse, et Uno Palmsaare ütlused alkoholitarvitamisest tema, AJ, A S ja J K ning nende edasisest võimalikust A J tapmisest A S ja J K poolt on ebausaldusväärsed kõikide eeltoodud analüüsitud tõendite kogumis hindamise põhjal. Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb kõrvale heita. Kohtu hinnangul on Uno Palmsaar A S ja J K viibimist 30 jaanuari kuni 31 jaanuari 2011 tema talus ja nendepoolse A J tapmise hilisemas menetluse käigus kohtu 13
(21)1-11-7944 hinnangul välja mõelnud ja need on kantud soovist vabaneda kriminaalvastutusest ja võimalikust karistusest. Seega Uno Palmsaare ütlused ei haaku kogutud tõenditega vaid on nendega vastuolus. Alljärgnevalt analüüsib kohus kiuekspertiisiakti nr11E-AK003 20.05.2011 kus eksperdiarvamuse p.1 kohaselt on 31.01.2011 P S vallas L külas Uno Palmsaare elutoast kapi pealt leitud ja kaasa võetud noa teralt (pakend nr 4) leitud kiudude hulgas A J T-särgi, jope, tumepunase kootud kampsuni ja tumerohelise kootud kampsuni kiududega samaliigilisi kiudusid. Kohtu hinnangul saab väita, et just selle noaga, mis leiti 31.01.2011 sündmuskoha vaatluse käigus ja asitõendina vaadeldud ning juba kiirabitöötaja E S poolt täheldatud Uno Palmsaare elutoas kapi peal, tapetigi A J, ning et teda löödi läbi riiete, mistõttu jäidki vastavad riidekiud noa külge. 18.11.2011 määratud DNA ekspertiisiaktist nähtub, et noa käepidemel on Uno Palmsaare DNA. Kiuekspertiisiaktist näitab, et Uno Palmsaarel kinnipidamisel seljas olnud üleriietel (millised on uuritud asitõendi protokollis ja millised asitõendid on kohtu käsutuses (pakendid 13,14) leidub A J jope ja teksapükste tumesiniste puuvillaste kiududega samaliigilisi kiudusid. Jäljeekspertiisiakt nr 11E-TR 0021 21.06.2011 on ekspert andnud arvamuse, et A J seljas olnud jope, kampsunitel, päevasärgil ja T-särgil olevad torkelõikevigastused võivad olla tekitatud noaga pakendist nr 4, milline tõend kinnistab veelgi eelmist tõendit, et A J löödi just selle noaga. Seda tõendit kinnitab ka surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdi arvamus, et surnukeha seljas olevate riiete vigastused on kohakuti kehavigastustega. Alljärgnevalt analüüsib kohus DNA ekspertiisi akti nr 11E-Ge0201 31.05.2011 kus aktis toodud p.2 kohaselt on antud arvamus Uno Palmsaarel kinnipidamisel seljas olnud musta värvi küljelt kollase triibuga paksudelt talvepükstelt leitud määrdumiste kohta on parempoolse tasku voodrilt ja sääre pahkluupiirkonnast leitud inimverd. DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad A J võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, selline DNA esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,5 x 10 astmel 12 inimese kohta. Samade pükste esiküljelt vasema sääre reiepiirkonnast leiti inimverd mille DNA langeb kokku A J DNA-ga, samade pükste vasema sääre põlvepiirkonnast leiti inimverd taas on selles A J DNA, samade pükste esiküljelt parema sääre reiepiirkonnast kollaselt triibult leiti inimverd, milles nii A J kui ka Uno Palmsaare DNA-d. Seega Uno Palmsaare talvepükstelt, millega viimane väitis end olevat käinud 30.01.2011 T poes viina ja õlle järel on vähemalt neljast kohast määrdunud inimverega, milleks on A J DNA-d sisaldav veri. Kohtuistungil prokuröri küsimusele kuidas oskate seletada, et Teie riietel oli A J veri süüdistatav usutavaid selgitusi anda ei osanud. Kohtuliku uurimise käigus on kindlaks tehtud veel asjaolu, et A J surnukeha esmasel vaatlusel tuvastati, et viimaselt oli ära võetud kummikud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et A J tuli tema juurde kingadega on ebausutav järgmistel kaalutlustel. Kohtuliku uurimise käigus kinnitas, A S, et nägi A J 30 jaanuaril, et viimasel olid jalas metsamehe kummikud, samasisulisi ütlusi andis J P, kes oli samal kuupäeval näinud A J tema poolt ostetud metsamehe kummikutega. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et A J tuli Uno Palmsaare elukohta kingadega ja võttis kaasa kummikud, veelgi enam on tuvastatud ekspertiisiaktiga 11E-GE 1229, et kummikutelt leiti peale AJ DNA-d sisaldavat verd ka Uno Palmsaare DNA-d kummikute kannalt ja ninalt, mis viitab kummikute äravõtmist jalast. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et peale torke lõike haava tekitamist oli A J võimeline lühiajaliselt ja sihipäraselt liikuma, seega kummikud võeti jalast ära ajal kui A J oli noa löögist kukkunud maha, kummikud leiti Uno Palmsaare elukohas kõrvalruumis, teisi isikuid kes oleks viibinud sel ajal Uno Palmsaare elukohas pole tuvastatud, seega saab kohus teha järelduse, et kummikud võttis A J jalast ära Uno Palmsaar. 14
(21)1-11-7944 Hinnates kõiki tõendeid kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et süüdistatava ütlused, et AS ja J K tulid 30.jaanuaril Uno Palmsaare elukohta ning A S ja AJ vahel oli tüli mille käigus viimane tapeti on vastuolus tuvastatud tehioludega. Tunnistajate A S, K P, M L, E S, T P, V R ja J K ütlused kohtu hinnangul seonduvas olulises teabes on piisavalt täpsed ja süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Surnu ekspertiisiaktist nr 17 nähtub, et ekspert on andnud arvamuse, et surm on saabunud 26-36 tundi enne surnukohtuarstlikku lahangut. Toksikoloogiauuringul leitud surnu veres 3,24 mg/g uriinis 4,47 mg/g ja silma klaaskehavedelikus 4,23 mg(g etanooli, mis elaval isikul vastab raskele joobele. A J surma põhjus on rindkere torkelõikehaav tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Surnukehal esinevad osad kehavigastused on tekitatud terava vägivalla toimel võimalik et löögist ja lõikamisest teravaotsalise ning lõikeserva omava esemega näiteks noaga ja osad tömbi vägivalla toimel võimalik kukkumisest löömisest vastu ümbritsevaid pindu. Kannatanu kehaasend võis olla rindkere torke-lõikehaava tekitamise hetkel nii püstine kui ka istuv Peale vasaku üla ja alajäseme lõikehaava ning parema ülajäseme torkehaava tekitamist oli kannatanu võimeline iseseisvalt sihipäraselt liikuma, peale rindkere torke lõikehaava tekitamist aga liikuma sihipäraselt lühikest aega. Ekspertiisiaktist tulenevalt teeb kohus järelduse, et lüües kannatanut noaga rindkere piirkonda kõhuõõnde, kohtu hinnangul ei kontrollinud sel hetkel enam Uno Palmsaar sündmuste edasist käiku, mis lõppkokkuvõttes tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu A J elule, mis lõppes surmaga. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist asjaolu, et A J on tekitatud selline tervisekahjustus, mis tõi kausaalahela katkematu kulgemise korral kaasa tema surma, seega on kohtul võimalik juba välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välise teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda asjaolule, et süüdistatav oli noaga korduvalt löönud A J kokku kolm lööki, millest üks oli rindkere torke lõikehaav tungimisega kõhuõõnde, koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning isik suri. Seega on kohtul alust vaagida, kas tegemist oli tapmisele suunatud teoga. Ühekordne noalöök rindkere piirkonda ei ole selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida toimepanija tapmistahtlusest, kuid kui isiku käitumine on põhjustanud otseselt ohu elule ning välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta tuleb kontrollida sisemise teopildi järgi millele oli Uno Palmsaare tahtlus suunatud. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemine ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on seotud süüdistatava käitumisega nii enne kui ka pärast sündmust s.t isiku käitumine kuriteosündmusele eelnenud või järgnenud ajal võib anda kaudset informatsiooni mis aitab tuvastada isiku käitumist kuriteo toimepanemise ajal. Kohus tegi kindlaks, et Uno Palmsaar enne kuriteo toimepanemist 30 jaanuaril käis päeval tunnistaja A S juures ning viimane kinnitas, et Uno oli joobes, samuti süüdistatav ka ise tunnistas, et tarvitas samal päeval alkoholi. 31 jaanuari hommikul kui tunnistaja K P olles Uno Palmsaare elukohas tahtis helistada politseisse polnud Uno Palmsaar võimeline joobe tõttu ütlema oma elukoha aadressi. Tunnistaja M L kinnitas, et Uno Palmsaar seisis ukse piida najal oli ära joonud näoga ninast ja suust rippus tatt välja, palusin tal minna paremat kätt olevasse tuppa, et ei segaks kiirabi tööd. Uno istus diivanile see oli uksest sisse minnes 15
(21)1-11-7944 paremat kätt seina ääres ja vasakul pool oli diivan ja tugitool seal oli laud mis oli viinapudeleid täis. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta Unolt mis siis juhtunud on? Viimane mõtles ja ütles, et ise ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi kõik. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Uno Palmsaar oleks lahkunud oma elukohast 30 jaanuari peale poes käiku kuni 31.jaanuarini, teisi isikuid nimetatud ajavahemikul, kes oleks toime pannud A J tapmise pole tuvastatud. Uno Palmsaare väide, et A J võisid tappa A S või J K on ümber lükatud ülalpool tõendite analüüsimise tulemusel. Alljärgnevalt tuleb kohtul Uno Palmsaare käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Kavatsetus eeldab, voluntatiivse elemendi kaudu, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning intellektuaalse elemendi kaudu ta teab või peab võimalikuks tagajärje saabumist. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik soovib toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Kohtuliku uurimise käigus pole tuvastatud, et Uno Palmsaar oleks soovinud, veelgi enam oleks seadnud eesmärgiks A J surma, seega kohtu hinnangul Uno Palmsaare tegu pole käsitletav kavatsetuse astme kaudu. Alljärgnevalt analüüsib kohus Uno Palmsaare’le süüksarvatud teo subjektiivset koosseisu tuvastades KarS § 16 lg 3 ja 4 tulenevaid otsese ja kaudse tahtluse piiritlemise vajalikke kriteeriume. Kohtu hinnangul on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub isiku surm, seega otsese tahtluse tuvastamisel on tähtis tahtluse intellektuaalne element, otsesest tahtlusest saab rääkida kui tapja kannatanu surma ei soovi, kuid teo toimepanemisel saab aru, et tema teo tagajärg osutub kannatanule fataalseks. Kaudse tahtluse puhul toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega intellektuaalse elemendi kaudu peab võimalikuks, mis eristab otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element möönmine kavatsetusest. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimise käigus leidis kohus, et selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab kohtu hinnangul kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 4 mõttes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et toime pandud tegu kaudse tahtlusega intellektuaalse elemendi kaudu peab isik võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning voluntatiivse elemendi kaudu möönab seda. Samuti on ka Riigikohus oma lahendites sedastanud, et löömisel noa või sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärje sealhulgas kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-85-96, 3-1-1-10296, 3-1-1-92-97) Seega kohus saab teha järelduse, et süüdistatav pani toime KarS § 113 järgi tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas kaudse tahtlusena. Kohus on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 113 järgi juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu 16
(21)1-11-7944 seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav Uno Palmsaar ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Uno Palmsaare ja tema poolt KarS § 113 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Uno Palmsaar lõi tema juures viibinud süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas A J noaga vähemalt kolmel korral ning ühel korral tekitas noaga torke lõike haava kõhuõõnde koos kõhukelme maksa ja aordi vigastusega , mille tulemusena tekkis kannatanul sisemine verejooksust äge verekaotus ning isik suri sündmuskohal Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 113 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Uno Palmsaare’le subsumeerida KarS § 113 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus Uno Palmsaare suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, karistused kustunud, väärteokorras ühel korral. Kohus analüüsinud põhjalikud poolte seisukohti leiab, et süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta ning seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse 17
(21)1-11-7944 poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toimepandud teos ja motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist. Kohtu hinnangul väljendub Uno Palmsaar’e käitumises ilmekalt põhimõtteline ja eriline hoolimatus inimelu suhtes, süüdistatav ei näidanud üles vähimatki hoolivust ega austust õiguskorra, kui ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise turvalisust, avalikku kindlustunnet ning iga isiku põhiõiguste ja – vabaduste realiseerimist tagava reeglistiku suhtes. Sellist üldise turvatunde ning inimelu suhtes avalikku üleolevust ja hoolimatust manifesteerivat käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda ning vastavalt KarS § 56 lg.1 peab kohtuotsuses kajastuma ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri- kui ka üldpreventatiivses mõttes. KarS § 113 sanktsioon näeb ette teise isiku surma põhjustamise eest karistuse 6 kuni 15 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust sanktsiooni keskmise lähedastes piirides ning Uno Palmsaarele tuleb mõista karistuseks kaheksa aastat vangistust, mis isiku kinnipidamiseasutusse paigutatuna võimaldaks tal vahetult tajuda ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning hoiduks saadud kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab selline karistus Uno Palmsaare süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske isikuvastase süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Kohus leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja põhjendatud ning kooskõlas VÕS § 129 lg 1,2 ja § 1045 lg 1 p 1 järgi kuulub Uno Palmsaare’lt kannatanu S P kasuks välja mõistmisele matusekulud 237.17 € Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine
§ 175
lg 1 p 3 järgi kuulub Uno Palmsaar`lt välja mõistmisele ekspertiisidega seonduvad kulud vastavalt surnu ekspertiisiakti nr 17 järgi 287 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-SS0036 järgi 663 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11 EAK003 järgi 438 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti 11E-GE0201 järgi 4788 € ja EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-TR0021 järgi 314€. Välja mõista Uno Palmsaar`lt riigituludesse menetluskulud:
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 1921.17 €.
Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadi vanem abi Alla Raudsepp`le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas 268.80 € 18
(21)1-11-7944
§ 179
lg 1 p.1 järgi kuulub Uno Palmsaar` lt välja mõistmisele sundraha 725 €
§ 175
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 17.09€ Uno Palmsaar’el tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Uno Palmsaar, 1-11-7944, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Asitõend-pakend nr.1 DNA proov köögikapilt- DNA ekspertiisi käigus ära kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.2-DNA proov köögi põrandalt DNA ekspertiisi käigus ära kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.3 DNA proov elutoa põrandalt- DNA ekspertiisi käigus ära kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.4 nuga elutoast kapi pealt- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.5 suitsukonid ja tikud- kuuluvad hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.6-tuhatoos- kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne Prefektuuris tagastada omanikule. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud -pakend nr.7 Neli
(4)pudelit elutoa põrandalt- kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne Prefektuuris kuuluvad hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.8 mikrosil jäljendid õllepudelilt mis kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne Prefektuuris kuuluvad hävitamisele Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.9 mikrosil jäljendid õllepudelilt ja viinapudelilt kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne prefektuuris kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.10 mobiiltelefon elutoa laualt asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis tagastada omanikule. Asitõend-pakend nr.11 nuga köögi pliidilt asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis tagastamisele omanikule. Asitõend-pakend nr.12 Uno Palmsaare talu väiksest eraldiseisvast toast leitud ja kaasavõetud kummikud asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad tagastamisele J P. Asitõend-pakend nr.13 Uno Palmsaare paks talvejope asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub tagastamisele omanikule. Asitõend-pakend nr.14 Uno Palmsaare paksud talvepüksid asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub tagastamisele. Asitõend-pakend nr.15 Uno Palmsaare sõrmeküüned asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.16 Uno Palmsaare DNA proov- jäetud hoiule EKEI DNA osakonda. Asitõend-pakend nr.17 Uno Palmsaare sõrmejälgede kaart- jäetud hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda. Asitõendpakend nr.18 A J DNA proov- jäetud hoiule EKEI DNA osakonda. Asitõend-pakend nr.19 A J sõrmejälgede kaart jäetud hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda. Asitõend-pakend nr.20 A J DNA proovid parema ja vasema käe sõrmeküünte alt- DNA ekspertiisi käigus ära kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.21 A J jalas olnud musta värvi küljel valge triibuga dressipüksid asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.22 A J jalas olnud musta värvi dressipüksid- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.23 A J jalas olnud teksapüksid asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.24 A J seljas olnud halli värvi T-särk-asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. 19
(21)1-11-7944 Asitõend-pakend nr.25 A J seljas olnud punase musta ruuduline päevasärk asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.26 A J seljas olnud tumerohelist värvi kampsun asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.27 AJ seljas olnud punast värvi kampsun asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.28 A J seljas olnud tumesinist värvi jope asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.29-A J jalas olnud 2 musta värvi sokki- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.30- A J jalas olnud aluspüksid, 1 halli värvi villane sokk, 1 musta värvi spordisokk asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja kuuluvad hävitamisele. Asitõendpakend nr.3 CD plaat telefonil 110 tehtud kõne salvestusega jätta kriminaalasjamaterjalide juurde. Asitõend-pakend nr.32 CD plaat telefonil 112 tehtud kõne salvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 31.01.2011 a Igor Pütsep Kohtunik Grete Naaber Rahvakohtunik Aadi Saar Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2012.a otsuse resolutsioon:
- Jätta Pärnu Maakohtu
- veebruari 2012 otsus Uno Palmsaare KarS § 113 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
- Apellatsioonid jätta rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 494,34 (nelisada üheksakümmend neli) eurot ja 34 senti, sealhulgas käibemaks 76,80 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare kanda.
- Määrata Advokaadibüroole Oberg & Partnerid OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 339,04 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot ja 4 senti, sealhulgas käibemaks 56,50 (viiskümmend kuus) eurot ja 50 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare kanda. Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Uno Palmsaar“, 1-117944, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsus jõustus 15.10.2012.a Riigikohtu määrusega.