Obsah (14)

§ 184§ 209§ 263§ 64§ 65§ 74§ 424§ 320§ 69§ 329§ 199§ 68§ 83§ 56

1-11-13335 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.veebruaril 2012.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-13335 (1193000219) Kohtunik

§ 184

lg 2 p.p 1,2 järgi üldmenetluses Prokurör Riigiprokurör Kati Miitra Süüdistatav Lehar Reimand - isikukood 38212270263, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht xxx, ei tööta, oli kahtlustatavana kinni peetud 11.juunil 2011.a tõkend – vahistamine kohaldatud 13.juunil 2011.a Varem kohtulikult karistatud ühel korral: • Harju Maakohtu 27.12.2010 otsusega

§ 209

lg 2 p 2, 3; § 345 lg 1; § 394 lg 2 p 1, 3 alusel vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Katseaja lõpp 26.12.2013 Vandeadvokaat Andres Simson Varasem karistatus Kaitsja Süüdistatav Varasem karistatus Kaspar-Kenneth Hirtentreu - isikukood 38312010234, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht xxx, ei tööta, oli kahtlustatavana kinni peetud 11.juunil 2011.a tõkend – vahistamine kohaldatud 13.juunil 2011.a Varem kohtulikult karistatud neljal korral, viimased karistused: • 26.05.2009. a. Harju Maakohtu poolt

§ 263

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta;

§ 184

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta • • Kaitsja 10 kuud; lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel ja

§ 74

alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 10 kuud; katseaeg 1 aasta 10 kuud ning rahaline karistus 9000.- krooni iseseisvale täitmisele; 07.06.2010. a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel mõisteti vangistus 2 kuud;

§ 320

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 kuu;

§ 64lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 kuud, mida vähendati 1/3 võrra Kr

MS § 238 lg 1 alusel.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva, mis asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 1434 tundi tähtajaga 2 aastat.

Lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 17.10.2011.a Harju Maakohtu poolt

§-de 424 ja 329 alusel mõisteti vangistus 3 kuud;

§ 329

alusel mõisteti vangistus 1 kuu;

§ 199

lg 2 p 9 alusel mõisteti vangistus 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.06.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu 10 (kümne) päeva võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva; karistuse algust arvestati 17.10.2011.a. Vandeadvokaat Raivo Bergson 04.-05.jaanuar 2012; 17.jaanuar 2012.a ja 26.jaanuar 2012.a Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; RESOLUTSIOON 311; 313; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Lehar REIMAND

§ 184lg 2 p.

p 1, 2 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat. 2.

§ 65

lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Lehar Reimand´ile käesoleva otsusega mõistetud karistusele temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.12.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva seega mõista Lehar Reimand´ile lõplikuks liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust Lehar Reimand´i kinnipidamisest, so 11.juunist 2011.a.

1. Lehar Reimand´i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. Süüdi tunnistada Kaspar-Kenneth HIRTENTREU

§ 184lg 2 p.p 1,2 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat.

6.

§ 65lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Kaspar

Kenneth Hirtentreu´le käesoleva otsusega mõistetud karistusele temale Harju Kohtuistungite toimumise aeg 2 Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.10.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so vangistus 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva seega mõista Kaspar-Kenneth Hirtentreu´le lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. 7.

68 lg 1 alusel arvata Kaspar-Kenneth Hirtentreu poolt eelvangistuses viibitud aeg– 11.juuni kuni 16. oktoober. 2011.a so 4 kuud ja 6 päeva, karistuse hulka.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu Liivalaia kohtu 17.10.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa alates 17.oktoobrist 2011.a kuni 7.veebruarini 2012.a so 3 kuud ja 22 päeva; seega alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 08.veebruarist 2012.a kuulub Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l ärakandmisele vangistus 3 (kolm) aastat, 1(üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. Kaspar-Kenneth Hirtentreu suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. Asitõendid – kanepiõisikud, gammahüdroksübutüraati sisaldavad vedelikud, millised on hoiul EKEI keemiaosakonnas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Asitõendid – sinist värvi läbipaistev kilekott, värvitu läbipaistev kilekott, plasttopsid (2 tk), plastpurk, kõrretükk, plasttoru, 3 pudelit (Coca-Cola, Hellus, Cappy Ice Fruit), millised asuvad kriminaalasja juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Asitõendid – Mobiiltelefon 5130c-2 IMEI koodiga 356919036182997 ja SIM kaadiga nr 8937201010010313410F, milline asub kriminaalasja materjalide juures –hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Asitõendid – keraamilise kahaga piip, milline asub kriminaalasja materjalide hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Salvestis - Jälitusprotokolli lisa 1 CD mahus 20,9 MB, milline asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 14.

§ 83

¹ lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kaspar-Kenneth Hirtentreu sõidukist BMW registreerimisnumbriga xxx 11.06.2011.a aset leidnud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud sularaha summas 825 eurot. Sularaha on hoiustatud Maksu- ja Tolliameti kontol SEB pangas.

1. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 5 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Lehar Reimand´ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu summas 0, 45 senti; • sundraha summas 725.- eurot; • ekspertiisitasud summas 1761, 50 eurot.
2. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 5 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu summas 0, 45 senti; • sundraha summas 725.- eurot; • ekspertiisitasud summas 1761, 50 eurot. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasud ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „Lehar Reimand sundraha 1-11-13335“, „Lehar Reimand ekspertiisitasu 1-11-13335“ ja 3 „Lehar Reimand kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 1-1113335“ või „Kaspar-Kenneth Hirtentreu sundraha 1-11-13335“, „Kaspar-Kenneth Hirtentreu ekspertiisitasu 1-11-13335“ ja „Kaspar-Kenneth Hirtentreu kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 1-11-13335“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 09.märtsil 2012.a. SÜÜDISTUS Lehar Reimand on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja veos, mis on toime pandud isikute grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises järgnevalt: Lehar Reimand omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajahetkel enne 06.05.2011 eeluurimisel tuvastamata isiku käest ebaseaduslikult suures koguses, s.o koguses, millest piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise aine joobe tekitamiseks, 47,38 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas ning vedas eelpoolnimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga viimasele kuulunud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx ning andis nimetatud 47,38 grammi marihuaanat ebaseaduslikult edasi 06.05.2011 kella 13.45-14.00 paiku Tallinnas Pilliroo tänaval Siim M´le, asetades pakendatud narkootilise aine Pilliroo tee ääres olevasse kuivenduskraavi ning osundades Siim M´le narkootilise aine asukoha. Siim M valdas ja vedas nimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos Silver S ´iga viimase kasutuses olnud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx kuni 06.05.2011 kella 15.18ni, mil Siim M ja Silver S Pärnus Tallinna mnt 84 asuva maja juures kahtlustatavatena kinni peeti. Samuti tema, isikuna, kes on pannud toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas eeluurimisel tuvastamata isikult ja tuvastamata ajahetkel enne 11.06.2011 suures koguses (s.o koguses, millest piisab psühhotroopse aine joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele), kokku 162,2 grammi gammhüdroksübutüraati (GHB) ning valdas seda grupis koos Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga viimase kasutuses olevas sõiduautos BMW xxx kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 11.06.2011 kella 17.27 paiku Tallinnas Randla 4 asuva maja juures. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas hašiš, marihuaana), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli, kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 4 Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab marihuaana puhul 10 grammist. Seega pani Lehar Reimand toime

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, mis on toime pandud isikute grupis ning isiku poolt, kes on eelnevalt toime pannud narkootilise aine käitlemise. Kaspar-Kenneth Hirtentreu on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus valdamises ja veos, mis on toime pandud isikute grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises järgnevalt: Lehar Reimand omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajahetkel enne 06.05.2011 eeluurimisel tuvastamata isiku käest ebaseaduslikult suures koguses, s.o koguses, millest piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise aine joobe tekitamiseks, 47,38 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas ning vedas eelpoolnimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga viimasele kuulunud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx ning andis nimetatud 47,38 grammi marihuaanat ebaseaduslikult edasi 06.05.2011 kella 13.45-14.00 paiku Tallinnas Pilliroo tänaval Siim M´le, asetades pakendatud narkootilise aine Pilliroo tee ääres olevasse kuivenduskraavi ning osundades Siim M´le narkootilise aine asukoha. Siim M valdas ja vedas nimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos Silver S ´iga viimase kasutuses olnud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx kuni 06.05.2011 kella 15.18ni, mil Siim M ja Silver S Pärnus Tallinna mnt 84 asuva maja juures kahtlustatavatena kinni peeti. Samuti tema, isikuna, kes on pannud toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, valdas grupis koos Lehar Reimand´iga viimase poolt ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult ja tuvastamata ajahetkel enne 11.06.2011 omandatud psühhotroopset ainet suures koguses (s.o koguses, millest piisab psühhotroopse aine joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele), kokku 162,2 grammi gammhüdroksübutüraati (GHB) enda kasutuses olevas sõiduautos BMW xxx kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 11.06.2011 kella 17.27 paiku Tallinnas Randla 4 asuva maja juures. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sealhulgas hašiš, marihuaana), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli, kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub EV kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. 5 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab marihuaana puhul 10 grammist. Seega pani Kaspar-Kenneth Hirtentreu toime

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja veo, mis on toime pandud isikute grupis ning isiku poolt, kes on eelnevalt toime pannud suures koguses narkootilise aine käitlemise. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHAD Süüdistatav Lehar Reimand selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtulikult uurimisel süüdistatavana ülekuulamisel keeldus ütluste andmisest. Süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtulikul uurimisel süüdistatavana ülekuulamisel tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes osaliselt süüdi, kahetses toimepandut. Kohus, ära kuulanud süüdistatava Kaspar-Kenneth Hirtentreu ja tunnistajate ütlused, uurinud kriminaalasjas kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid, jõudis alljärgnevate järeldusteni. 06.mai 2011.a episoodis süüdistatakse Lehar Reimand´it ja Kaspar-Kennet Hirtentreu´d selles, et Lehar Reimand omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses so 47,38 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), ning isikute grupis koos Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga valdasid ning vedasid narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil viimasele kuulunud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx kuni 06.05.2011.a kella 13.45-14.00, mil andsid narkootilise aine Tallinnas Pilliroo tänaval edasi Siim M´le, kes valdas ja vedas nimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos Silver S ´iga viimase kasutuses olnud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx kuni 06.05.2011 kella 15.18-ni, mil Siim M ja Silver S Pärnus Tallinna mnt 84 asuva maja juures kahtlustatavatena kinni peeti. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Siim M selgitas, et tema leppis kokku Lehar Reimand´iga, et saab viimaselt narkootilist ainet, nimelt kanepit. Kokkulepitud ajal Tallinna tulles esimesel korral ei olnud Lehar Reimand´il talle narkootilist ainet anda, teisel korral sõitis Lehar Reimand´i juhendamisel kokkusaamisele Tallinnasse, Pilliroo tänavale. Kohale jõudes ootas seal auto, kus olid Lehar Reimand ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu, tema rääkis Lehar Reimandiga, kes osutas talle silmadega, kust ta narkootilise aine leida võib, pärast seda, kui Reimand ja tema kaaslane olid teise autoga ära sõitnud, leidis ta maast kilekotti pakituna narkootilise aine, pani selle endale tasku, istus autosse ja nad hakkasid Pärnu poole tagasi sõitma. Ainet vaatas autos Pärnu poole tagasi sõites ja pani selle seejärel kõrvalistuja pingi 6 alla, kust see kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Tallinnas käis mõlemal korral Silver S i autoga, kes samuti sai tema käest teada, et Tallinna minnakse narkootilist ainet tooma. Tunnistajana üle kuulatud Silver S andis analoogilisi ütlusi Siim M , kes palus tal tulla autojuhiks, et sõita Tallinna, lubas bensiiniraha maksta. Silver S nõustus Tallinna sõitma, kuid sõidu eesmärgi sai teada alles poolel teel, Märjamaal, kui Siim M ütles, et läheb kanepit tooma. Teel Tallinna suhtles Siim M kellegagi telefoni teel, lepiti kokku, et Tallinna jõudes oodatakse Statoli tanklas. Kui nad kohale jõudsid, siis leppis Siim M telefoni teel kokku, et saadakse kokku kuskil Nõmme rajoonis. Kohale sõites ootasid kaks meest, kes olid tulnud BMW-ga, üks seisis juhi ukse juures ja teine mees tuli parajasti kraavist. Siim M läks autost välja nende meestega rääkima, tunnistaja läks autot ringi keerama. Kui ta tagasi jõudis istusid mehed BMW-sse ja sõitsid minema, Siim M läks kraavi ja võttis sealt kilekoti, mille tõi autosse ja pani kõrvalistuja pingi alla. Teel tagasi Pärnusse vaatasid nad, mis koti sees oli, seal oli narkootiline aine, kanep. Pärnu linna piiril peeti nad politsei poolt kinni. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et 06.05.

1. a, kella 15.18 ajal peeti kahtlustatavatena kuriteo toimepanemises kinni Silver S (vt tl 46-47) ja Siim M (vt tl 48-49), isikud viibisid kinnipidamise hetkel sõiduautos BMW registreerimisnumbriga XXX, Silver S sõiduauto juhiistmel (tl 47) ja Siim M ees kõrvalistmel (tl 49). Sõiduauto läbiotsimise käigus tehti sõiduki omanikule Silver S i´le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid või muud tähtsust omavad esemed, mispeale Silver S osutas, et kanep asub kõrvalistuja tooli all (vt lk 19 p 6). Sõiduki läbiotsimise käigus võeti ära Silver S i poolt vabatahtlikult välja antud aine - kõrvalistuja istme alt sinisesse ja läbipaistvasse kilekotti pakendatud rohekaspruunid taimeosad (tl 20 p 8.1). Narkootilise aine ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt (tl 30) olid ekspertiisiks esitatud taimeosad massiga 47, 38 grammi kanepitaime õisikud (marihuaana), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0, 2 %. Arvestades kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud toksikoloogi arvamust narkootilise aine marihuaana joovet tekitava koguse kohta (tl 141) piisab marihuaana puhul narkojoobe tekitamiseks 0,5-1 g marihuaanast ühele üldpopulatsiooni inimesele, seega leiti ja võeti Silver S i poolt juhitud sõidukist ära narkootilist ainet suures koguses. Asitõendite vaatlusprotokollist (tl 23-26) nähtub, et narkootiline aine marihuaana oli pakitud läbipaistvasse kilekotti, mis oli omakorda asetatud sinist värvi suuremasse kilekotti. Siim M poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt võttis ta aine selliselt pakendatuna kraavist, kuhu Lehar Reimand nende kokkusaamise ajal osutas. DNA ekspertiisi akti kohaselt (tl 109-116; koos lisadega kuni tl 118) on ekspertiisiks esitatud sinist värvi kilekotilt ja läbipaistvalt kilekotilt (millesse oli pakendatud Siim M ja Silver S i kinnipidamisel leitud ja äravõetud narkootiline aine kanep) võetud DNA analüüsiks proove, millistest proovist nr R 110187 (võetud sinise poolläbipaistva katkise kilekoti sõlmelt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Lehar Reimand´ilt ega Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas kõik Lehar Reimandil ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l esinevad alleelid. Samuti ei saa kindlalt välistada Siim M´lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas enamus Siim Ml esinevad alleelid. Proovist nr R110190 (võetud läbipaistvalt kilekotilt, milles oli taimne aine) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna tulemusi andnud lookustes on olemas enamus Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l esinevatest alleelidest. 7 Sõrmejäljeekspertiisi akti kohaselt (tl 33-35; koos lisadega kuni tl 37) ekspertiisiks esitatud kilekottidelt (tühi sinist värvi läbipaistev sõlmes kilekott ja tühi värvitust läbipaistvast kilest vaakumpakend vt lk 33), millised olid leitud 06.04.2011.a Pärnus, Tallinna mnt 84 juures sõiduautost BMW registreerimisnumbriga XXX, avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida kuus sõrmejälje fragmenti. Sinist värvi läbipaistvalt kilekotilt avastatud neli isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejäljefragmenti on jätnud Kaspar-Kenneth Hirtentreu parema käe nimetu ja väikese sõrmega ning vasaku käe pöidlaga (kahel korral). Sinist värvi läbipaistvalt kilekotilt avastatud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejäljefragmenti on jätnud Lehar Reimand parema käe pöidla ja nimetissõrmega. Kohus ei jaga Lehar Reimandi kaitsja poolt avaldatud seisukohta, et sõrmejäljeekspertiisi akt on kõlbmatu tõend, mille peaks jätma tõendite kogumist välja. Kaitsja seisukoha kohaselt ei ole eksperdiarvamusele jõudmine jälgitav, põhjendused on trafaretsed. Kaitsja viitab riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-08 – 5.detsembrist 2008.a. Kohus leiab, et vaidlustatava ekspertiisiakti puhul ei ole tegemist analoogse juhtumiga, mida käsitles riigikohus kaitsja poolt viidatud lahendis. Alates 01.09.2011.a on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks kriminaalmenetluses ekspertiisiakt tervikuna, mitte ainult eksperdiarvamus nagu see oli varasemalt. KrMs § 107 lg 1 sätestab nõuded, millised andmed peavad olema kajastatud ekspertiisiakti sissejuhatuses. Vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus, ning KrMS § 107 lg 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Käesolevas kriminaalasja tõendina esitatud sõrmejäljeekspertiisi akt 31.oktoobrist 2011 (tl 3335; koos lisadega kuni tl 37) vastab kohtu arvates igati kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele, sisaldades põhiosas loetelu kasutatud meetoditest, uuringute kirjeldusi, andmeid mille alusel tulemusi hinnati ja selgitusi selle kohta, kuidas on jõutud eksperdiarvamuses antud tulemustele. Ekspertiisiakti põhjalikult ja tähelepanelikult lugedes ning tutvudes ka lisadeks olevate fototabelitega on kohtu arvates võimalik veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Seega leiab kohus, et sõrmejäljeekspertiisi akti näol on tegemist lubatava tõendiga ja selle väljajätmiseks tõendite kogumist puudub alus. Süüdistatav Lehar Reimand ei ole ei kohtueelse ega kohtuliku uurimise ajal ütlusi selles süüdistuse pisoodis andnud. Süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud ning ta on selles süüdistuse episoodis andnud ütlusi selles, et tema ei ole narkootilist ainet kanepit käidelnud, tema bioloogiline materjal ja sõrmejäljed võisid sattuda narkootikumide ümber olevale kilepakendile seetõttu, et see kilekott oli pärit tema kodust. Kuidas tema kodust pärit kilekott sai Lehar Reimandi poolt autosse toodud narkootilise aine ümber, seda ei oska süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu selgitada. Kohus, hinnates kogumis kõiki selles süüdistuse episoodis kogutud tõendeid, leiab, et on tõendamist leidnud narkootilise aine kanepi käitlemine süüdistatavate Lehar Reimandi ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu poolt isikute grupis. Kohtul puudub alus kahelda Siim M ja Silver S ´i poolt kohtuliku uurimise käigus tunnistajatena antud ütluste usaldusväärsuses. Siim M kinnitas kohtule, et tema leppis Lehar Reimand´iga kokku, et viimane annab talle üle narkootilist ainet, kanepit. Suheldi telefoni teel, Tallinnas käis ainel järgi kahel korral, kahel järjestikusel päeval, esimesel päeval ei olnud Lehar Reimand´il talle ainet anda, teisel päeval 8 sai kanepi kätte. Seda suhtlust kinnitab ka jälitusprotokoll (vt tl 39-45), mis kajastab Siim M ja Lehar Reimandi suhtlemist telefonitsi
2. ja 06.mail 2011.a ja seda, et Siim M sõitis 06.05.2011.a Tallinna Lehar Reimand´iga kokku saama. Tallinnasse sõitmise ja kokkusaamise asjaolusid kinnitasid oma ütlustes nii Siim M kui ka Silver S , muuhulgas seda, et kohal oli Lehar Reimand koos kaassüüdistatava Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga. Narkootilise aine asukohale kokkusaamiskohas viitas Lehar Reimand. Samuti on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Siim M ja Silver S i kinnipidamisel leitud ja äravõetud narkootilist ainet kanepit on käidelnud mõlemad süüdistatavad ning nii Lehar Reimand´il kui ka Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l on olnud puutumus leitud ja äravõetud narkootilise ainega, see on lisaks Siim M ja Silver S i ütlustele tõendatud ka DNA ekspertiisi akti ja sõrmejäljeekspertiisi aktiga (vt tulemuste kohta eespoolt). Kohus loeb tõendatuks, et narkootilise aine omandas Lehar Reimand, sest just temaga oli Siim M kokku lepitud, et ta hangib Siim M kanepit, esimesel päeval ei olnud tal ainet anda, kuid teisel päeval sai Siim M aine kätte. Kaspar-Kenneth Hirtentreu kaitseverisoon, et sinine kilekott, millesse oli paigutatud läbipaistev kilekott ainega, võis pärineda tema kodust ja seetõttu võis olla sellel tema sõrmejäljed ja bioloogiline materjal, ei välista kuidagi süüdistuse versiooni tema poolt narkootilise aine käitlemise kohta. Pigem vastupidi. Lehar Reimandi kaitsja oma kaitsekõnes avaldas imestust, et miks peaks kaks inimest käitlema väikest pakendit narkootilise ainega, et tegemist ei ole kastiga, mida peab kahekesi tõstma. Kohtu arvates tõendab asjaolu, et nii Kaspar-Kenneth Hirtentreu kui ka Lehar Reimandi sõrmejäljed ja bioloogilist materjali on leitud välimiselt pakendilt asjaolu, et mõlemad süüdistatavad on narkootilise aine pakendiga puutumuses olnud, kusjuures süüdistuse tõendatuse seisukohalt ei ole oluline, et nad oleksid seda teinud üheaegselt (nt pakendit üheskoos tõstes). Kusjuures DNA leidmine välimise kilekoti sõlmelt viitab kohtu arvates sellele, et isik on narkootilist ainet kas pakendanud või pakendit, milles oli narkootiline aine, avanud. Teises kuriteoepisoodis süüdistatakse Lehar Reimand´it ja Kaspar-Kennet Hirtentreu´d selles, et Lehar Reimand omandas eeluurimisel tuvastamata isikult ja tuvastamata ajahetkel enne 11.06.2011 suures koguses (s.o koguses, millest piisab psühhotroopse aine joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele), kokku 162,2 grammi gammhüdroksübutüraati (GHB) ning valdas seda grupis koos Kaspar-Kenneth Hirtentreu´ga viimase kasutuses olevas sõiduautos BMW xxx kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 11.06.2011 kella 17.27 paiku Tallinnas Randla 4 asuva maja juures. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et 11.06.2011.a, kella 17.27 ajal peeti kahtlustatavatena kuriteo toimepanemises kinni JL (kellele süüdistust ei ole esitatud), KasparKenneth Hirtentreu (vt tl 50-51) ja Lehar Reimand (vt tl 71-72), isikud viibisid kinnipidamise hetkel sõiduautos BMW registreerimisnumbriga XXX, Lehar Reimand sõiduauto juhiistmel, Kaspar-Kenneth Hirtentreu ees kõrvalistmel ja JL sõiduki tagaistmel (tl 51). Kinnipidamise järgselt tuvastati Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l ja Lehar Reimand´il kokaiini tarvitamise tunnused (vaata vastavalt tl.68 ja tl 85) Sõiduauto läbiotsimise käigus tehti sõiduki roolis olnud Lehar Reimand´ile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid või muud tähtsust omavad esemed, mispeale Lehar Reimand avaldas, et välja antavaid esemeid ei ole, autos kuulub temale vaid punane seljakott, oli antud sõiduki roolis, kuid auto ei kuulu temale ega kasuta seda autot (vt lk 89 p 6). Sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära muuhulgas pudelid läbipaistva vedelikuga, kõrred valget värvi aine jääkidega, muud anumad (tl 91-92; punktid 7, 9, 12, 14). 9 Sõiduauto BMW nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid on vaadeldud ja fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis (t.l 95-101). Narkootilise aine ekspertiisiaktides (tl 102-103 ja 105-107) antud eksperdiarvamuse kohaselt värvusetu läbipaistev vedelik 0,5 l plastmassist pudelis etiketiga Coca-Cola massiga 12, 77 g sisaldas 48% gammahüdroksübutüraati (GHB), vedelikus sisaldub 6,13 g gammahüdroksübutüraati (GHB); värvusetu läbipaistev vedelik plastmassist topsis Hellus massiga 11, 58 g sisaldas 44% gammahüdroksübutüraati (GHB), vedelikus sisaldub 5, 09 g gammahüdroksübutüraati (GHB); värvusetu läbipaistev vedelik 0,5 l plastmassist pudelis etiketiga Cappy Ice Fruit massiga 321, 3 g sisaldas 47% gammahüdroksübutüraati (GHB), vedelikus sisaldub 151 g gammahüdroksübutüraati (GHB); plastmassist torukeses leidus kokaiini jälgi, plastmassist purgikeses leidus metadooni jälgi, punase plastmassist korgiga valges plastmassist topsis ja valge plastmassist korgiga punases plastmassist topsis leidus gammahüdroksübutüraati (GHB) jälgi. Arvestades kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud toksikoloogi arvamust narkootilise aine GHB joovet tekitava koguse kohta (tl 141) piisab GHB puhul narkojoobe tekitamiseks 200 mg kuni 2 g GHB-st ühele üldpopulatsiooni inimesele, seega leiti ja võeti sõidukist BMW reg nr XXX 11.06.2011.a süüdistatavate kinnipidamisel ära narkootilist ainet suures koguses. DNA ekspertiisi akti kohaselt (tl 109-116; koos lisadega kuni tl 118) on ekspertiisiks esitatud punase korgiga silindrilt, 0,5 l Coca-Cola pudelilt, 0,1 l Helluse pudelilt, valget värvi plastpurgilt, kõrtelt, 0,5 l Cappy Ice Fruiti pudelilt ja valge korgiga punaselt silindrilt (millised leiti Lehar Reimand´i ja Kaspar-Kennet Hirtentreu kinnipidamisel sõiduautost BMW registreerimisnumbriga XXX) võetud DNA analüüsiks proove, millistest proovist nr B 110551 (võetud 0,5 l plastpudeli Cappy Ice Fruit suult)) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Kaspar-Kenneth Hirtentreu võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Lehar Reimand´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna tulemusi andnud lookustes on olemas enamus Lehar Reimand´ilt esinevatest alleelidest. Proovist nr A 113431 (võetud 0,5 l plastpudeli Cappy Ice Fruit korgilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Kaspar-Kenneth Hirtentreu võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Proovist nr A 113429 (võetud 0,5 l plastpudeli Coca-Cola korgilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt ja Lehar Reimand´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles segaproovis on olemas kõik Lehar Reimand´il ja kõik KasparKenneth Hirtentreu´l esinevad alleelid. Proovist nr A 113426 (võetud Helluse pudeli korgilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles segaproovis on olemas kõik kõik Kaspar-Kenneth Hirtentreu´l esinevad alleelid. Proovist nr B110550 (võetud 0,5 l plastpudeli Coca-Cola suult) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt ja Lehar Reimand´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles segaproovis on olemas kõik Lehar Reimand´il ja kõik KasparKenneth Hirtentreu´l esinevad alleelid. Proovist nr A113430 (võetud 0,5 l plastpudeli CocaCola sildilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kaspar-Kenneth Hirtentreu´lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles segaproovis on olemas kõik Kaspar-Kenneth 10 Hirtentreu´l esinevad alleelid. Samas ei saa kindlalt välistada Lehar Reimand´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas enamus Lehar Reimand´il esinevatest alleelidest. Süüdistatav Lehar Reimand ei ole ei kohtueelse ega kohtuliku uurimise ajal ütlusi selles süüdistuse episoodis andnud. Süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud ning ta on selles süüdistuse episoodis ennast täielikult süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi selles, et tema autost leitud narkootiline aine GHB kuulus talle, tema valas selle suuremast anumast väiksematesse, ainult tema teadis narkootilise aine olemasolust autos, Lehar Reimand ja JL, kes samuti kinnipidamise hetkel autos viibisid, ei teadnud midagi. Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus prokuröri taotlusel süüdistatava poolt antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelsel uurimisel selles episoodis antud ütlused (vt tl 201 ja tl 204), kus ta ülekuulamisel kahtlustatavana 13.juunil 2011.a ja 14.novembril 2011.a andis ütlusi selles, et leppisid mõned päevad enne 10.06.2011.a Lehariga kokku, et võtaks kahe peale 0,5 liitrist pool jooki, GHB-d. Kui Lehar talle 11.06.2011.a hommikul järele tuli tema enda autoga, oli autos juba Gappy Ice Fruit pudel GHB-ga, mõlemad jõid sellest pudelist ühe. Selles osas miks tema ütlused kohtueelsel uurimisel erinevad oluliselt tema ütlustest kohtus selgitas süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu, et tal olid ütluste andmise ajal, kinnipidamise järel rasked võõrutusnähud, mistõttu talle kutsuti arestimajja ka kiirabi. Nende väidete tõenduseks esitas kaitsja kohtule väljavõtted kiirabikaartidest (tl 196-198). Neilt nähtub, et arestimajja on Kaspar-Kenneth Hirtentreu´le kutsutud kiirabi kahel korra. 18.juunil 2011.a (vt tl 197) kutsuti kiirabi kell 12.24 põhjusel, et: „m 28, narkar, räägib segast juttu, märatseb“. Kiirabi kohale saabudes on fikseeritud kaebustena: „Patsient on 7 päeva kinnipeetud politseiosakonnas, teine päev ärritu, rahutu, vahest räägib segast juttu. Anamn 7 päeva tagasi oli tarvitanud kokaiini, korgijooki, alkohooli. PT praegu adekvaatne, teadvus selge, rahutu OBJ neuroloogilise patoloogiata“ Diagnoosiks paanikahäire, tehtud süst jäetud kohapeale (RahuM tee 6 arestimajja). Teisel korral on kiirabi Kaspar-Kenneth Hirtentreu´le kutsutud 20.juunil 2011.a, põhjuseks punetavad hüppeliigesed (vt tl 198), diagnoositud jäsemevalu ja võõrutusseisund deliiriumiga, patsient hospitaliseeritud. Kohus ei pea süüdistatava Kaspar-Kenneth Hirtentreu poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlusi usaldusväärseteks, tema poolt esitatud põhjendus, miks ta kohtueelsel uurimisel andis teistsuguseid ütlusi kui kohtuistungil, ei ole kohtu jaoks usutav. Ilmselge on, et süüdistatav Kaspar-Kenneth Hirtentreu on oma ütlusi muutnud selleks, et anda kohtule süüdistatavat Lehar Reimand´it õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada Lehar Reimand süüst ja vastutusest. Kohtueelsel uurimisel on Kaspar-Kenneth Hirtentreu kahel korral üle kuulatud, esmalt 13.06.2011.a so kolm päeva pärast kinnipidamist, sellesse ajavahemikku (kuigi pärast esmast ülekuulamist) jäävad ka kiirabiväljakutsed, millele Kaspar-Kenneth Hirtentreu ja tema kaitsja apelleerisid, kui põhjusele, miks tema eeluurimisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas on Kaspar-Kenneth Hirtentreu teistkordselt üle kuulatud pea pool aastat hiljem – 14.11.2011.a, mil ta andis varemantud ütlustega analoogilisi ütlusi. Tema poolt kohtus ristküsitluses antud ütlused erinevad tema poolt varemantud ütlustest oluliselt, ega haaku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, seega ei ole need kohtu arvates usaldusväärsed ja kohus jätab Kaspar-Kenneth Hirtentreu antud ütlused tõendite kogumist välja. Lehar Reimandi ja tema kaitsja taotlusel on kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajana kinnipidamise ajal autos viibinud JL, kes ei osanud aga anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude so narkootilise aine GHB käitlemise osas. 11 Hinnates kõiki selles episoodis kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et tõendamist on leidnud narkootilise aine GHB käitlemine isikute grupis süüdistatavate Kaspar-Kenneth Hirtentreu ja Lehar Reimandi poolt, seda eelkõige DNA ekspertiisiaktiga, aga samuti sõiduauto läbiotsimise protokolliga osas, mis puudutab sõiduautost leitud narkootilist ainet GHBd sisaldavate pudelite leidmist. DNA ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusega sellest, et Kaspar-Kenneth Hirtentreu ja Lehar Reimand on olnud puutumuses anumatega, kust leiti GHB-d, so Coca-cola ja Gappy Ice Fruit pudelitega, Kaspar-Kenneth Hirtentreu on olnud puutumuses ka Helluse pudeliga, kus oli samuti narkootiline aine GHB, kuid isikut, kellelt pärines Helluse pudelilt leitud peamine DNA profiil (vt tl.114-115 p 10) ei ole kriminaalasjas tuvastatud. Samuti ei ole kohtu arvates selles episoodis kogutud tõenditega võimalik tuvastada, kes kaassüüdistatavatest konkreetselt narkootilise aine GHB omandas, seega tuleb see osategu Lehar Reimandile esitatud süüdistuse mahust välja jätta. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Kohtuotsuses analüüsitud tõenditega on kohtu arvates veenvalt tõendatud suures koguses narkootilise aine kanepi omandamine Lehar Reimandi poolt ning isikute grupis narkootilise aine valdamine ja vedamine edasiandmise eesmärgil ning edasiandmine Siim M´le ja Silver S ´ile Lehar Reimandi ning Kaspar-Kenneth Hirtentreu poolt. Samuti on teises episoodis tõendamist leidnud suures koguses narkootilise aine GHB valdamine isikute grupis Lehar Reimandi ning Kaspar-Kenneth Hirtentreu poolt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohus leiab, et süüdistatavad Lehar Reimandi ning Kaspar-Kenneth Hirtentreu on pannud toime neile inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatavad Lehar Reimand ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu käitlesid narkootilisi aineid suures koguses isikute grupis ja korduvalt, seega on neile esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Lehar Reimand ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu tuleb süüdi mõista

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD Vastavalt toimepandule tuleb isikuid karistada. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12 Lehar Reimand´i vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kohtulikult karistatud ühel korral, käesolevas kriminaalasjas temale süüksarvatud kuriteo pani toime katseajal. Lehar Reimand on toime pannud I astme kuriteo, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Samas arvestades narkootilise aine kogust, seda, et Lehar Reimand´it ei ole varem karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude eest, ei pea temale selle kuriteo eest mõistetav karistus olema kõrgem sanktsiooni miinimumist. Kaspar-Kenneth Hirtentreu vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaspar-Kenneth Hirtentreu on varem kohtulikult karistatud neljal korral. Kaspar-Kenneth Hirtentreu on toime pannud I astme kuriteo, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Arvestades narkootilise aine kogust, seda, et Kaspar-Kenneth Hirtentreu kahetseb toimepandut, ta ei ole varem reaalset vangistust kandnud, ei pea temale selle kuriteo eest mõistetav karistus olema kõrgem sanktsiooni miinimumist. Oma kuritegeliku käitumisega Lehar Reimand ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu varalist kahju tekitanud ei ole, tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. Süüdismõistetutelt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud – sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisitasud. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ Rahvakohtunik Ruth Peili /allkiri/ Rahvakohtunik Kersti Peterson /allkiri/ 13