1-10-9557/46

Kriminaalasi nr.1-10-9557 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-9557 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Vladimir Štabnoi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Štabnoi isikukood 39009030272 viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Vladimir Štabnoi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Štabnoi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Štabnoi on Harju Maakohtu 20.09.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg2 p 7,9, § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4,8 § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2010 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 28.04.2010 ja lõpp 16.10.
2. 1 Kinnipidamisasutuses Vladimir Štabnoi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on tal 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala ei oma. Isik on 60% töövõimetu. Enne vangistust oli isik töötu. Peale vabanemist ei ole isikul kindlat töökohta. Vanglas on isikut majanduslikult toetanud ema, kes on valmis poega toetama ka pärast vabanemist. 23.07.2012 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 4396,47 eurot. Vabanemisfondis on isikul 110,56 eurot. Võlgade tasumise ja igapäevaeluga toimetuleku takistuseks võib saada sissetuleku puudumine. Isiku tutvusringkonda kuulub isikuid, keda on kriminaalkorras karistatud ning kellel on kriminaalne mõtteviis. On mõjutatav kaaslaste poolt. Isik on sõltlane, sõltuvust tunnistab ja soovib saada ravi. Narkootikume hakkas tarvitama 12aastaselt, nuusutas ka liimi ja teisi aineid. Vabaduses viibitud ajal süstis fentanüüli. NPAS alusel on teda karistatud 6 korda. Vägivalla kuriteod on seotud vajadusega saada raha uimastavate ainete ostmiseks. Isik ei välista, et peale karistuse kandmist võib hakata uuesti narkootikume tarvitama. Vangistuse ajal osaleda sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Convictuse tugigrupi tegevuses (28.02.2011-13.06.2011), läbinud Viha juhtimise (19.05.2011) ja Eluviisitreeningu (08.03.2011) sotsiaalprogrammid. Läbinud riigikeele kursuse A2 tasemel. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht (ema korter). Vladimir Štabnoit on kriminaalkorras karistatud kokku 4 korral - omastamise, varguse, röövi ja suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 17 korral - 6 korral alkoholiseaduse alusel, 6 korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel ning 5 korral karistusseadustiku alusel. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Vladimir Štabnoi taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Vladimir Štabnoi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vladimir Štabnoi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vladimir Štabnoi on vangistuse jooksul 13 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimatust muuta oma käitumist. Vladimir Štabnoi on varem 3-l korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. 2 Käesoleval ajal kannab Vladimir Štabnoi vangistust muu hulgas I astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued varavastased kuriteod, sh 1 astme kuriteo (KarS § 200), mis osutub kuritegude raskusastme dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse ja NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub Vladimir Štabnoil garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuriteod olid varavastased ning tal on tasumata rahalisi nõudeid. Peale seda kinnipeetava tutvusringkonda kuulub isikuid, keda on kriminaalkorras karistatud ning kellel on kriminaalne mõtteviis, kes võivad negatiivselt mõjutada Vladimir Štabnoi käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Vladimir Štabnoi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Vladimir Štabnoi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 3