Obsah (6)

§ 199§ 65§ 64§ 68§ 346§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13900 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Va

§ 199

lg 2 p 9, § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega.

V. Obuhhov tunnistati Harju Maakohtu 21.05.2008 kohtuotsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 183 lg 1, § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel 3aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 346järgi ja mõisteti karistuseks Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 66 miinimumpäevamäära, s.o 3333 krooni. Kohtuotsus jõustus 28.11.2008 ringkonnakohtu otsusega. Harju Maakohtu 07.06.2012 määrusega asendati V. Obuhhovile Harju Maakohtu 21.05.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-13900 karistuseks mõistetud rahalise karistuse jääk 203,42 € vangistusega 21 (kakskümmend üks) päeva. Sama määrusega suurendati KrMS § 413,

§ 65alusel V.

Obuhhovile Harju Maakohtu 06.10.2009 otsusega mõistetud 4aastast vangistust Harju Maakohtu kohtumäärusega 1-07-13900 asenduskaristusena mõistetud 21-päevase vangistuse võrra ning mõisteti V. Obuhhovile liitkaristuseks, kohtulahendite kogumis, 4 (neli) aastat ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. V. Obuhhovi karistuse kandmise aja algus on 29.10.2008 ja lõpp 19.11.

1. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 12.07.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leidis, et V. Obuhhov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et süüdimõistetut on 9 korda kriminaalkorras karistatud, sh viiel korral vangistusega. Samuti on teda 19 korral karistatud väärteokorras, m. h 6 korral väheväärtusliku asja varguse eest ning 2 korral NPALS-i alusel. Kinnipeetavat on karistatud nii isiku-, varavastaste kui narkokuritegude toime panemise eest ning kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. V. Obuhhovit on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemi tõttu. Mõistetud karistused ei ole V. Obuhhovi puhul täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning järeldusi karistustest ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt. Kohus viitas ka sellele, et V. Obuhhovil on vangistuses 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud keelatud esemete omamise ja korraldustele mitteallumise eest. Kohus luges positiivseks, et kinnipeetav töötab vangistuses XXXX. Vabanedes on V. Obuhhovil kindel elukoht aadressil XXX ja garanteeritud töökoht OÜ-s KE. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (raske rahvatervisevastane kuritegu, narkoaine suures koguses käitlemine). Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli isikul elukoht ja ta oli kriminaalhooldaja valve all, ent elukoha omamine ei olnud piisav hoidmaks ära uute süütegude toimepanemist. Samuti märkis kohus, et K-Raha väljavõtte kohaselt on isikul 7409,86 euro ulatuses võlgnevusi. Maakohus märkis, et varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus näitab, et süüdimõistetu ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist – V. Obuhhovi käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekaks. Lisaks ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2 Kohus viitas, et vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib esineda tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti võib alkoholi tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu määruse, millega ta jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Obuhhov märgib, et kohus kuulas ta küll videokonverentsi teel ära, ent ei küsinud midagi ega ilmutanud mingit huvi tema isiku suhtes, mistõttu jäi mulje, et tingimisi mittevabastamise otsustuse on kohus teinud juba varem. Määruskaebuse esitaja lisab, et on X,X aastat vangistuses töötanud, seejuures ei ole kinnipidamisasutusel tema töö suhtes pretensioone. Vabanedes oleks tal kindel elu- ja töökoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne tugi. Viru Vangla ja prokurör toetavad V. Obuhhovi ennetähtaegset vabastamist, süüdimõistetu ise soovib kriminaalhooldaja järelevalvet. Ta on veendunud oma eesmärkides ja tahtmistes alustada uut elu, tal on pere ja laps, kes on tema muutumise stiimuliteks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja omab ka vangistuses 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Kohtukolleegium möönab, et V. Obuhhovi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on

§ 76

lg 3 kohaselt üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline, et süüdimõistetu töötab juba X,X aastat XXXX ja enda sõnul läheb tal hästi – pretensioone tema tööle esitatud ei ole. Ehkki määruskaebuse kohaselt on V. Obuhhovil toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, samuti kindel elukoht ja võimalus asuda tööle, peab kohus hindama aga ka teisi

§ 76lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning kogumis välistavad need V.

Obuhhovi ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu eelnev elukäik, kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda vaatamata formaalsete eelduste esinemisele karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Obuhhov on 9 korral kriminaalkorras karistatud. Viimast vangistust kannab ta m.h I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Lisaks on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud kinnipidamisasutuses viibimise ajal. 3 V. Obuhhov on ka varem allutatud käitumiskontrollile, mis ei ole täitnud soovitud eesmärki – tema kuritegelik käitumine on jätkunud. Kokkuvõtvalt ei ole V. Obuhhov oma varasema käitumisega näidanud, et tegemist on usaldusväärse inimesega, kelle lubadused tingimata ka teostuvad. Ringkonnakohus märgib, et kohtu siseveendumuse kujunemine on määruse lugejale arusaadav, see on motiveeritud ja õiguspärane ning ainuüksi V. Obuhhovi tunne, et kohus tema vastu liialt vähe huvi üles näitas, ei ole määruse tühistamise põhjuseks. Kohus on enne istungit tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, mistõttu omab teadmisi kriminaalhooldaja ja vangistusasutuse seisukohast ning esitab küsimusi vajadusel. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada V. Obuhhovi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada vaatamata tema soovile jätkata karistuse kandmist kriminaalhooldaja järelevalve all vabaduses ja süüdimõistetu peab kandma oma karistuse lõpuni. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau