1-10-2236/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2236 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Priit Arusoo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Priit Arusoo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega jäeti Priit Arusoo temale Harju Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P. Arusoo tunnistati Harju Maakohtu 27.04.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9,10 ja § 418 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 07.09.2009 ja lõpp 07.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla vabastada alates 07.09.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et P. Arusoo tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas küll formaalne alus, kuid puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on käesoleval juhul kindla elu- ja töökoha olemasolu. Seejuures märkis maakohus, et töökoht tagab küll sissetuleku elamiseks, kuid ei taga kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamist. Seega ei ole võimalik katseajaks määratava kontrollkohustuse kaudu kahjude hüvitamist tagada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. Kuigi P. Arusoo on varem karistamata isik, on tema kuriteod kestnud pikka aega ja põhjustatud on suur kahju. Tema kuritegelik eluviis algas ajal, kui tal oli tööst saadav sissetulek. Ta ei ole kriitiline oma kuritegude suhtes, kuid loodab tekitatud kahjude hüvitamisel lähedaste isikute abile. P. Arusool puudub maakohtu arvates kriitika sõltuvusega kaasnevate eluviiside suhtes. Distsiplinaarkaristused iseloomustavad vanglas distsipliini rikkuvat käitumist. Senised vanglas toimunud resotsialiseerumist toetavad abinõud ei ole olnud küllaldased. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et kuriteo asjaolud ja P. Arusoo käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Arusoo, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt leiab P. Arusoo, et prokuröri otsus mitte toetada vabastamist ei ole põhjendatud ega tugine faktidele. Väide, et see riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet ja oleks vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega, on meelevaldne ega ole põhjendatud. P. Arusoo leiab, et maakohus pole arvestanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt tuleks ühe asjaoluna arvestada süüdimõistetu varasemat elukäiku. P. Arusoo on enne kuriteo toimepanemist peaaegu 40 aastat elanud õiguskuulekalt. Samuti tuleks arvestada, et kohtueelses menetluses tegi ta koostööd uurijatega ja tunnistas oma süüd ning kahetses. P. Arusoo soovib hüvitada tekitatud moraalse ja materiaalse kahju. P. Arusoo ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus ei ole piisavad materiaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu seisukoht, et töökoht tagab sissetuleku elamiseks, aga mitte kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamist, on arusaamatu. P. Arusoo märgib, et seadus ei näe ette tingimust, et kahju tuleks enne tingimisi ennetähtaegset vabastamist täies mahus hüvitada ning see poleks ka reaalselt võimalik. Samuti on P. Arusoo hinnangul alusetu väide, et ta ei suhtu toimepandud kuriteosse kriitiliselt. Ta kahetseb toimunut, kuid märgib, et ei saa seda enam muuta. Meelevaldne ning väär on maakohtu tõlgendus, et P. Arusoo loodab kahjude hüvitamisel lähedaste isikute abile. Pere ja lähedased isikud on vabanemisel igakülgselt toeks kui sotsiaalne võrgustik taasühiskonnastumisel ning see ei ole negatiivne asjaolu. Seoses sõltuvusprobleemiga märgib P. Arusoo, et on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, mille abil on sellest pahest vabanenud. Lisaks on tal vabaduses lähedaste toetus. Ka kohaldatav elektrooniline valve võimaldab kontrollida tema käitumist ja liikumist. Veel lisab P. Arusoo, et vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega selle lõppjärelduses ning leiab, et määruse tühistamiseks kaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas ei jaga ringkonnakohus kõiki maakohtu seisukohti, mistõttu peab vajalikuks määruse põhjendusi muuta. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
7. Nõustudes P. Arusooga leiab ka ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt tagab töökoht küll sissetuleku elamiseks, aga mitte kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamist, on arusaamatu. Ringkonnakohus märgib, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine ei ole süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks, vaid tegemist on süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 1 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatava kohustusega. Nimetatud kohustuse määramisel saab töökoha olemasolu hinnata üksnes positiivse asjaoluna ning seda sõltumata saadava töötasu suurusest. Ringkonnakohtu hinnangul on paratamatu, et äsja vanglast vabanenu ei pruugi olla võimeline üle 12 000 euro ulatuvaid võlanõudeid ühe korraga tasuma. Küll aga võimaldab töökoha ja püsiva sissetuleku olemasolu koostada maksegraafikuid ning tagada kohustuste järk-järgulist täitmist. Seega on maakohtu vastupidine väide alusetu ning sellele poleks P. Arusoo tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel tohtinud tugineda.
8. Samuti jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, millele tugineb maakohtu väide, et P. Arusoo loodab tekitatud kahjude hüvitamisel lähedaste isikute abile. P. Arusoo on avaldanud, et asub vabanemisjärgselt tööle HMK E XXXX-XXXX. Seega hakkab ta saama iseseisvat sissetulekut. Samuti on P. Arusoo öelnud, et vabanedes on tal vanemate ja eksnaise toetus, pidades selle all silmas eelkõige moraalset, mitte materiaalset tuge. P. Arusoo sõnade kohaselt on ta mõistnud, et vastutada tuleb ise ning mitte jääda teiste peale lootma. Seega on maakohtu arvamus selgelt vastuolus P. Arusoo poolt kohtule avaldatuga ning faktiliste asjaoludega – P. Arusoo omab garanteeritud töökohta. Samuti pole maakohus põhjendanud, miks ta ei pea P. Arusoo vastavaid ütlusi tõsiseltvõetavateks.
9. Ehkki vabaduses garanteeritud töökoha ja lähedaste toetuse olemasolu on vaieldamatult kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud, leiab ringkonnakohus, et üksnes nendest jääb käesoleval ajal P. Arusoo vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks väheseks. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et P. Arusoo kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest – süüdimõistetu pani toime relvaga ja süstlaga ähvardamisega 16 röövimise episoodi, tekitades suure varalise kahju. Temale mõistetud 6aastasest vanglakaristusest on P. Arusoo käesolevaks ajaks ära kandnud veidi üle poole, mis tähendab, et kandmata on veel ligi 3 aastat vangistust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on liialt pika ajaga, mistõttu P. Arusoo vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne riivata ning karistuse üldpreventiivne eesmärk jääks täitmata.
10. Vaatamata sellele, et P. Arusoo on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud XXXX, puudub ringkonnakohtul veendumus, et saavutatud oleks ka karistuse eripreventiivne eesmärk. Ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta, et P. Arusoo käitumine vanglas ei ole olnud õiguskuulekas ning käesoleval ajal on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seetõttu on ringkonnakohtul tekkinud kahtlus, kas P. Arusoo oleks vabanedes suuteline kehtestatud korrast kinni pidama ja uusi kuritegusid mitte toime panema. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu peab esmalt oma käitumisega vanglas näitama, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning oma käitumist korrigeerinud. Alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Antud juhul P. Arusoo nimetatud tingimust täitnud ei ole.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P. Arusood vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. P. Arusool tuleb jätkata vangistuse kandmist, et näidata, et ta on tõepoolest muutnud oma mõtlemist ja käitumist ning toimunud muutused on püsivad. 3
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus