4-12-5113/2

Väärteoasi nr.4-12-5113 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoobril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-5113 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Janek Kangur väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Janek Kangur isikukood 37408060263, elukoht: xxx, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Enely Estaal Süüdi tunnistada Janek Kangur Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 5 (viis) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 13.10.2012.a. kell 20.40 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 14.10.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1308573 selle kohta, et Janek Kangur 13.10.2012 kell 20.38 Saue vald, Harju maakond, ÄÄSMÄE - HAAPSALU - ROHUKÜLA, 1km juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis , kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,73+-0,05 mg/l .Lõplik mõõtetulemus on 0,68 mg/l. Alkoholisisaldus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 Est, mille nr ARAF-0013 ja taatlustunnistuse nr TTRC-12-00024. Janek Kangur rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas15.10.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Janek Kangur kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Laps on 16 aastane ja tema peab ema ka hooldama. Ema läheb haiglasse, seega laps jääks üksi koju. On invaliid ja töövõimetu, sellepärast ei tööta. Soovib karistuseks arest 10 päeva, kuid ositi ja et oleks võimalik asuda kandma seda järgmisel kuul. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Janek Kangur tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tooduga ( t lk.5); väärteoprotokollis tooduga ( t lk.6); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.3, 3a); teatisega ( t lk.10-12) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Janek Kangur ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Janek Kangur ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Janek Kangur ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Janek Kangur kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Janek Kangur ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Janek Kangur näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Janek Kangur ´t on varem karistatud samasuguse süüteo eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Janek Kangur suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et Janek Kangur suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2