1-10-12499/37

1-10-12499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12499 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raivo Reimund’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raivo Reimundi määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.01.2012 määrusega jäeti Raivo Reimund talle Valga Maakohtu 30.01.2001 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Reimund on süüdi tunnistatud Valga Maakohtu 30.01.2001 otsusega KrK § 101 p 4, 7, § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 1952 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2001 otsusega. Karistuse kandmise aja algus on 02.05.2000 ja lõpp 01.05.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 20.12.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis R. Reimundi puhul positiivsete asjaoludena vabaduses kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu ning asjaolu, et talle on vabanemisel garanteeritud töökoht. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogramme ja XXXX XXXX, osalenud vangla XXXX ja XXXX ning tal puuduvad tasumata rahalised kohustused. Ka tema suhtumine vanglaametnikesse ja võimalikku kriminaalhooldusesse on materjalidest nähtuvalt olnud üldjuhul positiivne. Samas aga tuli maakohtul arvestada, et R. Reimundit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, sealhulgas kolmel korral reaalse vangistusega. Käesolevalt kannab ta karistust muuhulgas piinaval ja julmal viisil vägivallaga toime pandud tahtliku tapmise eest, samas kui teda on ka varsemalt karistatud teisele isikule üliraskete kehavigastuste tekitamise eest ning vägivallaga toime pandud kuritegude eest. Maakohus leidis, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud positiivsed muutused ning tal on olemas motivatsioon edaspidi seaduskuulekalt elada, leidis maakohus, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal siiski liigselt ennatlik. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on vangistuses esinenud probleeme vangla sisekorrale allumisega ning tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, siis puudus maakohtul veendumus, et süüdimõistetu mõistab täielikult tema suhtes kehtestatud reeglite ja nõuete järgimise vajalikkust, mis on aga isiku ennetähtaegse vabastamise puhul esmatähtis. Kuigi sõnades väljendab süüdimõistetu arusaama oma senise käitumisviisi muutmise vajadusest ning on vangistuses selle nimel ka reaalselt tegutsenud, tuleb vangladistsipliini rikkumiste põhjal siiski järeldada, et vastav motivatsioon muutumiseks ja enesekontrollioskus on veel mõneti puudulik, mis omakorda seab kahtluse alla süüdimõistetu toimetulekuvõimalused vabaduses. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks olnud alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus, millele viitavad ka tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise harjumused üle vaadanud ja nendega tegelenud ning samuti ei soovi enda sõnul enam suhelda kriminaalse taustaga tuttavatega, oli maakohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt kontrollida suudab ega lase kõrvalistel isikutel enesele negatiivset mõju avaldada. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Vabastamisel asuks ta elama oma ema juurde XXX, kuid töökoht on talle garanteeritud XXX. Maakohus kahtles, kas süüdimõistetu suudaks sellise elukorralduse juures täita nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse tingimusi, sealhulgas käia kriminaalhooldaja juures ennast vajalikul määral registreerimas. Kas tööandja leiab R. Reimundile elamispinna töökoha lähedale, ei ole selge. Samuti ei ole praegu andmeid, kas R. Reimundil on võimalik tööle asuda tema poolt nimetatud töödele XXX. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et R. Reimundi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Samas aga oli maakohus seisukohal, et arvestades praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb süüdimõistetule anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik näidata, et ta on igakülgselt motiveeritud oma käitumist muutma ning suudab alluda ka tema suhtes kehtestatud reeglitele. Samuti tuleks tal läbi mõelda ja võimalusel korraldada oma vabanemisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagatud oleks nii tema majanduslik kui ka elukorralduslik stabiilsus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Reimund, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. R. Reimund leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. Kuivõrd kõik neli distsiplinaarkaristust on saadud seoses suitsetamisega, leiab R. Reimund, et need ei tohiks välistada tema ennetähtaegset vabastamist. Ta on seisukohal, et suitsetamine ei tee temast 2 halvemat inimest ega mõjuta tema käitumist vabaduses. R. Reimund ei nõustu maakohtu seisukohaga tema majandusliku olukorra kohta, tuues välja, et tal on vabanemisfondis XXXX eurot, mis kasvab. Selle summaga tuleb R. Reimund ilma kõrvalise abita toime neli kuud. Ta on kindel, et leiab vabaduses tööd ning on ka vanglas pidevalt tööl käinud. R. Reimund märgib, et miski ei hakka segama kriminaalhooldaja juures käimist. Vabanedes läheb R. Reimund paari nädala jooksul oma elukohas XXXX, mille kõrvalt otsib endale töö ja korteri. R. Reimund lisab, et on oma vana eluviisi üle mõelnud ning sellest vajalikud järeldused teinud. Varem puudus kinnipeetaval kindel siht elus, kuid nüüd soovib ta teha kõik endast oleneva, et jätkata vabaduses seaduskuulekat elu. R. Reimund lubab hoiduda alkoholist ja kriminaalsetest tuttavatest. Ta leiab, et on kandnud juba piisavalt kaua vangistust, et vabanedes ennetähtaegselt mitte riivata ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole R. Reimundi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt R. Reimundi poolt toime pandud kuritegude asjaolud ning tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R. Reimundit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab R. Reimund vangistust muuhulgas piinaval ja julmal viisil toime pandud tahtliku tapmise, s.o raske esimese astme isikuvastase kuriteo, eest. R. Reimundit on ka varem karistatud vägivallaga toime pandud kuritegude eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et R. Reimund ei ole ka vangistuses suutnud käituda õiguskuulekalt, omades nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus R. Reimundi seisukohaga, mille kohaselt ei oma distsiplinaarkaristused tähtsust, kuivõrd need on kõik seotud suitsetamisega ega kujutaks endast vabaduses teistele ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei omagi niivõrd tähtsust, mille eest distsiplinaarkaristused on mõistetud, kuivõrd need näitavad kinnipeetava suhtumist kehtestatud korda ning võimetust reegleid järgida. Kui süüdimõistetu pole vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, puudub ringkonnakohtul veendumus, et ta suudaks seda vabaduses. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et R. Reimundi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud ning korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus on arvamusel, et R. Reimundil tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma käitumisega vangistuses näidata, et ta on suuteline alluma kehtestatud korrale. Samas nõustub 3 ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks võimaldada R. Reimundile tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse uut arutamist tavapärase aasta möödumise asemel poole aasta pärast, arvestades käesoleva määruse jõustumisest. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau