Obsah (6)

§ 29§ 23§ 198§ 41§ 126§ 89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-1439 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Andres Jaadla väärte

§-st 196 lõpetada 01.10.2010 toime pandud teo suhtes väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

§ 23

alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Andres Jaadla kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1870,75 eurot. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1. Riigikohtu 18.05.2012 otsusega nr 3-1-1-46-12 tühistati Viru Maakohtu 25.10.2011 otsus Andres Jaadla väärteoasjas ning asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
2. Väärteoasi saabus uuesti Viru Maakohtusse 22.05.2012 ning määrati arutamisele 25.09.2012 kell 10.
3. Vastavalt 06.06.2012 kohtumäärusele kohustati menetlusalust isikut A. Jaadlat kohtuistungile ilmuma. Samuti rahuldas kohus A. Jaadla taotluse tunnistajate A.S. ja J.E. väljakutsumiseks, kelle ilmumise kohtuistungile lubas vastavalt kaebusele tagada A. Jaadla. Esimesele kohtukutsele, milline oli saadetud augustis, A. Jaadla järele ei läinud. Seega ei õnnestunud talle seda edastada, kuigi talle oli 06.06.2012 kuulamisele määramise määrus saadetud juba ka elektronpostiga. Järgmine kohtukutse oli saadetud septembris 2012 ja selle sai 14.09.2012 kätte A. Jaadla XXXX D.J. , kes on vastavalt rahvastikuregistri andmetele sündinud XXXX. aastal ja on seega täisealine perekonnaliige. Kutse on väljastatud vastavalt

§ 41lg-le 2.

Kaitsja K. Kais teatas samuti, et A. Jaadla on kohtuistungist teadlik. Kohtukutsel oli tekst ”olete kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal. Vastavalt

§ 126

lg 2 kui kaebuse esitanud isik, kellele kohus on teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata”. A. Jaadla oli kohtuistungist teadlik, kutse oli käes ja tagajärjed teada. Ta ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, samuti ei ilmunud kohtuistungile tema poolt esitatud tunnistajad, kelle ilmumise ta pidi kindlustama. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes

§ 126lg-st 2 jättis maakohus A.

Jaadla kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist aegumise tõttu ja menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.
2. Kaitsja leiab, et maakohus jättis A. Jaadla kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohus saatis A. Jaadlale kohtukutse ja viimane oli kohtuistungist teadlik. Samas ei olnud kohtukutsel sõnaselgelt märgitud, et väärteoasja arutamises osalemine on A. Jaadlale kui menetlusalusele isikule kohustuslik. Pelk viide

§ 126

lg-s 2 sätestatule määruskaebuse esitaja hinnangul seda eesmärki ei täida.

§ 89

lg 1 sätestab väärteoasjas maakohtus asja arutamisest osavõtmise osas üldreegli, mille kohaselt menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasjas arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.

§ 126

lg 1 sätestab, et kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Antud juhul oli A. Jaadla nimel kaebuse esitanud tema kaitsja, kellele oli samuti saadetud kutse, mistõttu A. Jaadla pidas asja arutamist maakohtus võimalikuks ka tema osavõtuta ehk kaitsja vahendusel. 3.2. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist aegumise tõttu, märkides, et A. Jaadlat on käesolevas väärteoasjas karistatud väidetavalt 01.10.2010 toime pandud väärteo eest. KarS § 81 lg 3 esimene lause sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega aegus A. Jaadla väidetav väärtegu 01.10.2012, s.o ajal, mil selle kohta ei olnud tehtud jõustunud otsust (Viru Maakohtu 25.09.2012 kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaeg ei olnud möödunud).

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Riigikohus on korduvalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus asjas nr 3-1-1-19-07, p 7) märkinud, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. 2 3.3. Vastavalt

§-le 23 hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Eeltoodu alusel esitab kaitsja taotluse hüvitada A. Jaadlale väärteomenetluse lõpetamisel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu tema poolt käesoleva väärteoasja raames kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleb käesolevas väärteoasjas menetlus väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.
2. Väärteoprotokolli kohaselt on antud väärteoasjas menetletav tegu pandud toime 01.10.
3. Vastavalt KarS § 81 lg 3 esimesele lausele on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Menetlusalusele isikule süüksarvatava väärteo toimepanemisest möödus kaks aastat 01.10.2012, milliseks kuupäevaks ei olnud jõutud jõustunud kohtulahendini. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi.

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

§ 29

lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt RKKKo 23.12.2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). Nendel põhjustel tuleb väärteomenetlus 01.10.2010 toime pandud teo osas

§ 29lg 1 p 5 alusel lõpetada.

Kuna ringkonnakohus lõpetab väärteomenetluse, ei käsitle kohus kaitsja väiteid, mis puudutavad A. Jaadla maakohtu istungile mitteilmumist ning maakohtus kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendamatust. 6. Ühtlasi on A. Jaadla kaitsja esitanud taotluse menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud arve õigusabi ja kütusekulu eest kogusummas 1870,75 eurot.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse, et see hõlmab õigusabiteenuse osutamist nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsuse vaidlustamisel. Kaitsja on esmalt tutvunud väärteoasja materjalidega, pidanud nõu oma kaitsealusega ning koostanud kaebuse Ida Prefektuuri väärteootsusele. Seejärel on kaitsja osalenud maakohtu istungil, tehes selleks eelnevalt ettevalmistusi. Sellele järgnes kassatsiooni koostamine ning maakohtu otsuse vaidlustamine Riigikohtus. Kuna Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks, tuli kaitsjal valmistuda ning osaleda uuel kohtuistungil maakohtus. 7. Eeltoodust lähtudes lõpetab ringkonnakohus käesoleva väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega ning mõistab A.

Jaadla kasuks riigieelarve vahenditest välja valitud kaitsjale makstud tasu 1870,75 eurot. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Aarne Sarjas 3