(edaspidi tekstis LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Boriss Pravikov isikukood 36104272245, elukoht xxx, EV kodakondsus, töötaba ajutiselt töölepingu alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Boriss Pravikov Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Tunnistada Boriss Pravikov süüdi
S § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 08.09.2012.a kuni 09.09.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule. Ärakandmisele kuulub rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 (ükssada kakskümmend) eurot. Vabastada Boriss Pravikov vahi alt kohtusaalis. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, nr 10220034796011 SEB Pank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
S § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud Boriss Pravikov tunnistas ennast süüdi osaliselt, andis ütlusi, et 08.09 kell 14:00 tahtis sõita autoga, kuid auto ei läinud käima. Kell 20:00 õhtul helistas pojale, et ta võtaks puksiirile. Enne seda oli kodus ja kella 20.00 ajal jõin 2 pudelit õlut. Poeg tuli kella 22:00 ajal õhtul. Õlu tarvitamisest oli möödunud kaks tundi ja B.Pravikov tundis ennast normaalselt. Võttis autol aku välja, nad koos pojaga kinnitasid auto teise auto külge ja siis tuli politsei. B.Pravikov juhtis sõiduautot, mis oli puksiiril, sellepärast tunnistas ennast süüdi osaliselt. Kohtuvaidlusel seletas Boriss Pravikov, et tema naine on invaliid. Ta ise töötab T , objektidel ning ei saa ilma autota, kahetseb toimepandut. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isiku kinnipidamise protokoll (lk 3), millest tuleneb, et Boriss Pravikovit peeti kinni 08.09.2012 kell 23:40 VTMS § 44 lg 1 alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega alkomeetrist, (tl 4), millest tuleneb, et koostati protokolli 08.09.2012, kasutati indikaatorvahendi Narvas Rakvere tn-l, kontrollija patrullpolitseinik A K . Boriss Pravikovile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 7-24 lg-le 2,3,
lg 2 p 2 alusel alates 08.09.2012 kellast 22:11 kuni kainenemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud Boriss Pravikovi ja koostaja poolt. Karistusregistri väljavõtte (tl 9), kust tuleneb, et Boriss Pravikovil puuduvad kehtivad karistused. 2 Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlused ja teised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Boriss Pravikov juhtis 08.09.2012 kell 22.11 Ida-Virumaal Narva linnas Rakvere tänaval maja 73 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Boriss Pravikov pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §224 lg 2 järgi, rikkudes
Boriss Pravikov ise nõustub, et tarvitas ta alkoholi ning asus samal õhtul kahe tunni pärast alkoholi tarvitamist sõiduautot juhtima. Kahetseb tehtut. Boriss Pravikovi alkoholi joove on kinnitatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. ASJASSEPUUTUVAD NORMID
lg 5 sätestab: Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Käesoleval juhul tuvastati, et Boriss Pravikov juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, tema väljahingatavas õhus leiti 0,45 milligrammi alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi ja lõplikuks tulemiks loeti 0,40 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Boriss Pravikov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 5. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Boriss Pravikov pani toime väätreo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Boriss Pravikov tarvitas 08.09.2012 alkohoolseid jooke, millest oli hästi teadlik, ning hakates kahe tunni 3 möödumisel sõiduautot juhtima, ei kontrollinud Boriss Pravikov oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole vee kaine. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Boriss Pravikov talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Boriss Pravikov juhtis sõiduautot juhile keelatud seisundis, millega ohustas teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Kohus võtab arvesse, et teo pani Boriss Pravikov kaudse tahtlusega, alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ei olnud suures ulatuses. Boriss Pravikov tunnistas ennast süüdi, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused, seega ei ole isik süütegude eest karistatud. Kuna viiekümne esimese aastane Boriss Pravikov ei ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib tulenevalt KarS § 47 lg 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Boriss Pravikovile kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võtab kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. LS § 224 lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l – Boriss Pravikovi puhul oli see keskmise piiri lähedane (0,40 mg/l), seega tema süü ei ole suur. Boriss Pravikov töötab ametlikult T , tal on t abikaasa. Eeltoodud asjaoludel ning arvesse võttes, et 4 kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule ülejõukäivaks, määrab kohus Biriss Pravikovile rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse isiku kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümne trahviühikut. Boriss Pravikov oli kinni peetud alates 08.09.2012 kuni 09.09.2012, so 2 päeva, mida tuleb arvestada karistusaja hulka. Kahele kinnipidamise päevale vastavad kakskümmend trahviühikut, seega tuleb ärakandmisele rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.