← Eesti

4-12-5207/2

Väärteoasi nr.4-12-5207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoobril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-5207 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Antanas Krušinskas väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Antanas Krušinskas isikukood 38403130247; elukoht: xxx, töötab. Kaitsja Andrus Repnau Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok Süüdi tunnistada Antanas Krušinskas Liiklusseaduse 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 23 (kakskümmend kolm) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 17.10.2012.a. kell 18.03 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 17.10.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1308576 selle kohta, et Antanas Krušinskas 17.10.2012 18:03 toimepanemise koht: Harku vald, Harju maakond, TALLINN - PALDISKI, 23km juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel. Antanas Krušinskas rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 18.10.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja ja kaitsja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Antanas Krušinskas kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Elab elukaaslasega, last kasvatab ema. Kahetseb väga. Palub määrata aresti kandmine ositi. Saaks on töö asja korda teha ja auto omanikule tagastada. Juhulube ei ole olnud, kuid nüüd ootab aega millal saaks minna luba tegema 11 kuud oleks veel jäänud oodata. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Antanas Krušinskas ´t tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 23 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest, kuna karistus peab mõjutama isiku mitte jätkamast väärtegude toimepanemist. Kindlasti peab kandma ära mingi osa karistusest ositi. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kaitsja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning leidis, et isik tunnistab end süüdi, seega palun karistada leebema karistusega kui seda palus kohtuväline menetleja. On olema kindel elukoht, kahetseb toimepandut. Kaitsjal on küll raske midagi öelda, kuna tema kaitsealune paneb toime väärtegusid, kuid palub arvestada rikkumise asjaolusid. Ka on tema kaitsealune leidnud töö ning seega taotleb aresti asendamist ÜKT-ga või määrata aresti kandmine ositi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( t lk.6); teatisega ( t lk.7-9) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Antanas Krušinskas ´ele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Antanas Krušinskas ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Antanas Krušinskas ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Antanas Krušinskas ´e kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Antanas Krušinskas ´ ele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Antanas Krušinskas ´e näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Antanas Krušinskas ´t on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tasumata ( t lk.8-9). Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Antanas Krušinskas ´e suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu ja süü suurust. Ka eelnevad karistused (21.05.2012.a. ja 16.08.2012.a. Harju Maakohtu otsused t lk.8) aresti näol, millest 16.08.2012.a. määratud arest oli asendatud üldkasuliku tööga ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et Antanas Krušinskas suhtes oli 16.08.2012.a. kohaldatud karistusena 22 päeva aresti Harju Maakohtu poolt ( t lk.10-11), mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem ja kohtu arvates ei ole võimalik enam asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Antanas Krušinskas arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et Antanas Krušinskas suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest Samuti leiab kohus, et karistus 2 tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et Antanas Krušinskas suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.